Puupuhkpillid
Puupuhkpill on puupuhkpillide perekonda kuuluv instrument. Traditsiooniliselt on need alati valmistatud puidust, kuigi mõned neist on tänapäeval valmistatud metallist või plastist.
Orkestris on neli peamist puupuhkpillide tüüpi. Igaühel neist on ka erineva suurusega seotud pillid:
Pikolo on kõrgeim neljast põhiinstrumendist. Kõige madalam noot on keskmine C ja selle ulatus on 3 oktaavi. Pikolo on orkestri väikseim ja kõrgeim instrument. See mängib ühe oktaavi võrra kõrgemal kui flööt. On olemas ka altflööt, mis kõlab viiendiku võrra madalamal kui tavaline flööt. Flööte tehakse mõnikord veel puidust, kuid enamasti on need metallist.
Oboe võib mängida veidi madalamal kui flööt. On olemas ka suurem versioon, mida nimetatakse cor anglais'ks (mis tähendab "inglise sarv"). See on kahekordne keelpill. Klarnet mängib peaaegu oktavi võrra madalamal kui flööt. Bassklarnet mängib klarnetist oktaavi võrra madalamal. Fagott on neist neljast kõige madalam.
Plokkflööt on üks vanimaid ja populaarsemaid puupuhkpille ning seda on suurejooneliselt kasutanud sellised suurkujud nagu Bach, Telemann ja Vivaldi. Üldsusele on tavaliselt tuttav ainult plastikust plokkflöödi lasteversioon, kuid professionaalsed ja kvaliteetsed plokkflöödid on siiski valmistatud puidust.
Saksofon võib küll näida puhkpillimängijana, kuid seda mängitakse nagu klarnetit ja seega on tegemist puupuhkpilliga. Seda mängitakse tavaliselt ansamblites ja jazzansamblites.
Kasutage
Puupuhkpille mängitakse mitmel viisil. Flöödil mängitakse puhudes üle suupilli otsa. See on nagu puhumine üle tühja pudeli ülemise osa. Oboe ja fagotil on mõlemal kaksikpill. See on nagu puhumine läbi joogipilli. Torupillidel on topelt keeled, mis on suukorvi sees ("suletud keeled"). Klarnetil ja saksofonil on ühekordsed keeled, mis on kinnitatud suukorvi avause vastu.
Võrdluseks, kõik puhkpillid puhutakse samamoodi: puhudes vastu tassi kujulist suupilli. Seetõttu ei saa saksofoni nimetada puhkpilliks, kuigi see on valmistatud messingist.
Seda, kuidas mängija kujundab oma suu, et puhuda pilli, nimetatakse "embouchure'iks". Puupuhkpillidel on mitu erinevat embouchure'i.
Orkestris võib olla kaks flööti, oboed, klarnetid ja fagotid. Suuremates orkestrites, eriti alates romantilisest ajast, võib neid olla kolm või neli. Mõnikord kasutatakse lisainstrumente, näiteks pikolo. Kui näiteks orkestriteoses on kolmas flööt märgitud "doubling piccolo", tähendab see, et flööti 3 mängiv isik mängib ka piccolo. Kui aga piccolo mängib samaaegselt 3. flöödiga, siis on ilmselt vaja täiendavat mängijat piccolo osa jaoks.
Orkestri puupuhkpillidel on sageli lühikesed soolod. Neid mängib esimene mängija ("sektsioonijuht").
Küsimused ja vastused
K: Mis on puupuhkpill?
V: Puupuhkpill on puupuhkpillide perekonda kuuluv instrument. Traditsiooniliselt on need alati valmistatud puidust, kuigi mõned neist on tänapäeval valmistatud metallist või plastist.
K: Mitu peamist tüüpi puupuhkpille on orkestris?
V: Orkestris on neli peamist puupuhkpillide tüüpi.
K: Milline on kõrgeim noot, mida saab mängida pikolo pillimängijal?
V: Kõrgeim noot, mida pikoolol on võimalik mängida, on keskmine C ja selle ulatus on 3 oktaavi.
K: Kuidas kõlab altflööt võrreldes tavalise flöödiga?
V: Altflööt kõlab viiendiku võrra madalamalt kui tavaline flööt.
K: Millist tüüpi keelpilli kasutatakse inglise koraalis?
V: Inglise koraal kasutab topeltroolti.
K: Kui madalalt mängib bassklarnet võrreldes klarnetiga?
V: Bassklarnet mängib peaaegu oktavi võrra madalamal kui klarnet.
K: Kas saksofon kuulub vaskpuhkpillide või puupuhkpillide perekonda?
V: Saksofon võib näida puhkpillide perekonnana, kuid seda mängitakse nagu klarnetit ja seetõttu loetakse seda puupuhkpillide perekonda kuuluvaks.
