Oboe — topeltkeelega puupuhkpill: ehitus, kõla ja ajalugu
Oboe — topeltkeelega puupuhkpill: ehitus, kõla ja ajalugu. Avastage pilli tüübid, unikaalne heli ning roll orkestris ja kammermuusikas.
Oboe on topeltkeelega puupuhkpill. See näeb välja väga sarnane klarnetile ja seda võib sellega segi ajada. Kui klarneti kuju jääb silindriliseks, siis oboe korpus on kooniline. Klarnetite ja oboede tekitatud helid on väga erinevad. Oboe heli tekitatakse puhudes õhku läbi pilli ülemises otsas asuva topeltkeele, mis sunnib kahte keelt koos vibreerima, mis tekitab heli. Oboel on neli osa: kell, alumine liiges, ülemine liiges ja keel. Oboemängijat nimetatakse oboistiks. Tüüpilises orkestris võib olla kaks oboetohäält, kuid mõnikord ka kolm oboetohäält. Mõnikord on olemas ka ingliskeelne keelpill, mis kõlab viiendiku võrra madalamalt kui oboe. Väga aeg-ajalt on ka bassoboe, mis kõlab oktaavi võrra madalamal kui oboe. Gustav Holst kasutas seda oma sviidis "Planeedid".
Ehitus ja materjalid
Oboe koosneb tavaliselt kolmest või neljast vahetatavast osast (kell, alumine ja ülemine liiges ning mõnikord neel). Korpus on valmistatud peamiselt tihedast puidust, näiteks grenadilla'st (Aafrika mustpuit), aga on ka roosipuu- ja kokobolo-instrumente. Õppuritele ja rituaalseks kasutamiseks valmistatakse ka sünteetilisest materjalist pille, mis on vastupidavamad niiskuse ja kukkumiste suhtes. Klahvid on metallist (hõbetatud, nikeldatud või kullatud) ning keerukam klahvisüsteem võimaldab täpsemat häälestust ja intonatsiooni.
Kõla ja ulatus
Oboe kõla on iseloomulikult selge, läbilõikav ja veidi "ninaalne", samas väga väljendusrikas ja lüüriline. See suudab eristuda orkestris ka teiste instrumentide vahel ning sageli kasutavad heliloojad just oboet solisti või meloodia tooniks. Tavapärane mänguulatus on ligikaudu kahe kuni kolme oktaavi vahel — alates umbkaudu B♭3 kuni G6 või kõrgemale, sõltuvalt mängija tehnikast.
Klahvisüsteemid ja tüübid
Kaasaegsed oboed kasutavad peamiselt kahte süsteemi: Prantsuse (Conservatoire) süsteem ja saksa/Heckel süsteem. Erinevused on klahvide kujunduses ja mõneti ka helivärvis. Lisaks "tavoboele" (C-instrument) on olemas mitu sugulast:
- Ingliskeelne keelpill (cor anglais) — tavaliselt F-instrument, kõlab viiendiku võrra madalamalt kui oboe; link säilib tekstis. See on sügavam ja soojema kõlaga kui sopranooboe.
- Oboe d'amore — A-instrument, kõlab väikese terciga (miinus kolm pooltooni) madalamalt kui oboe; kasutusel eelkõige barokkmuusikas ja mõnes romantilises teoses.
- Bassoboe — kõlab oktaavi võrra madalamalt kui oboe; seda kasutatakse harva, aga eriefektide ja sügavama kõla jaoks (näiteks Holst).
- Barokiajast pärit vorme, nt oboe da caccia (tinglikult "jahiooboe"), kasutatakse ajaloolistes esitustes.
Keeled ja reeded
Oboe tunnus on topeltkeel, mis on tavaliselt valmistatud naturaalsest suhkruroost (Arundo donax). Keel koosneb kahest õhukesest õrest, mis on kokku sidutud niidiga ümber metallist või plastikust torukese (staple) ning kaetud limaga ja vahaga, et saavutada soovitud tugevus ja kõla. Oboereedide valmistamine ja häälestamine on oskus omaette — paljud oboistid teevad või kohandavad reedeid ise, sest reed mõjutab oluliselt intonatsiooni, vastust ja kõlapilti.
Hooldus ja häälestus
Oboe on niiskusele tundlik puitinstrument — pärast mängimist tuleb pilli sisemus niiskusest puhastada pehme lapiga või spetsiaalse õhukese lapiga (swab). Puitinstrumenti võib aeg-ajalt õlitada (mõõdukalt ja vastavalt tootja juhistele), et vältida lõhenemist. Ühenduskohtade (liigendite) tihendid on tavaliselt valmistatud korkist või sünteetilisest materjalist; neid tuleb aeg-ajalt rasvastada (cork grease), et kokkuliitmine oleks lihtsam ja tihkem. Külmas või väga kuumas keskkonnas ei ole mõistlik pilli hoida ega mängida, sest see võib kahjustada puitu ja reedide toimimist.
Ajalugu ja areng
Oboe pärineb varasemast sahmide rühmast — selle eellaseks peeti rahvalikke ja keskaegseid šaalome. Varase modernse oboe kujunemine (prantsuse hautbois) toimub 17. sajandi Prantsusmaal, kus seda täiustasid mitmed instrumentideehitajad, sh Hotteterre'ide perekond. Instrument sai laiemalt populaarseks barokkperioodil; Bach ja Händel kasutasid seda oma orkestrimuusikas sageli. Itaalia heliloojad, nagu Antonio Vivaldi, kirjutasid oboele arvukalt kontserte, ning oboe leidis koha ka kammermuusikas. Varasemad oboed olid klahvide poolest tagasihoidlikumad; üle aja lisati klahvisüsteeme ja täiendavaid avasid, mis lihtsustasid kromaatiliste helide ja keerukamate tehnikate mängimist.
Omal ajal ja repertuaar
Hilisemad heliloojad, kes kasutasid oboed sooloinstrumendina või esiletoovates partides, hõlmavad Mozart, Weber, Richard Strauss, Vaughan Williams ja Francis Poulenc. Nende hulka kuuluvad nii orelit kui ka orkestrikontserte, sonaadid ja kammerteosed, mis on tänapäeval oboemängijate olulises repertuaaris.
Orkestrilises rollis ja häälestus
Orkestris on oboel sageli juhtiv palgehääl — peaoboist annab sageli tempo, fraasi ja väljenduse näiteid puulus, ning on tavaline, et orkestri peaoboist mängib nooti A, mille järgi ülejäänud orkester häälestab oma pillid. Tänapäevane standardhäälestus on tavaliselt A = 440 Hz, kuid kontserdi- ja piirkonniti kasutatakse ka teisi referentse (näiteks 442–443 Hz).
Lõpetuseks: nimi ja tähendus
Nimi oboe pärineb prantsuse keelest hautbois, mis sõna-sõnalt tähendab "kõrget puupilli" (eeldatavasti "haut" = kõrge, "bois" = puu/puit). See nimetus rõhutab instrumenti kui kõrget häält andvat puupuhkpilli.
Nõuanded algajale: kui kaalute oboe õppimist, tasub alustada kvaliteetse õpilasinstrumenti ja pöörduda õpetaja poole reedide valmistamise ja õige hingamistehnika õppimiseks. Oboe on tehniliselt nõudlik instrument, kuid pakub rikkalikku ja väljendusrikast kõla ning unikaalset rolli nii orkestris kui soololaulena.
Oboe keel.
Oboe (ilma keeleta)
Küsimused ja vastused
K: Mis on oboe?
V: Oboe on puupuhkpill, millel on kahekordne keelpill. Sellel on kooniline korpus ja see tekitab heli, kui õhku puhutakse läbi pilli ülemises otsas asuva topeltkeele, mis paneb kaks keelekest koos vibreerima.
K: Kes mängib oboed?
V: Oboemängijat nimetatakse oboistiks.
K: Kui palju oboesid on tavaliselt orkestris?
V: Tavaliselt on orkestris kaks või kolm oboetohäält. Mõnikord võib olla ka ingliskeelne koraal, mis kõlab viiendiku võrra madalamalt kui oboe, ja väga harva võib olla ka bassoboe, mis kõlab ühe oktaavi võrra madalamalt kui tavaline oboe.
Küsimus: Millised heliloojad on kirjutanud muusikat oboe sooloetenduseks?
V: Mozart, Weber, Richard Strauss, Vaughan Williams ja Francis Poulenc on kirjutanud muusikat oboe sooloetenduseks.
K: Mida tähendab "hautbois" prantsuse keeles?
V: Hautbois tähendab inglise keeles "high wood" ja viitab puupuhkpillide kõrgele helile.
K: Kust on algselt pärit oboe?
V: Oboe pärineb šaalomist, mis oli populaarne keskajal ja renessansiajal. Populaarsemaks muutus see barokiajal, kui Bach ja Händel kasutasid seda sageli oma orkestrimuusikas ning Antonio Vivaldi kirjutas sellele kontserte.
K: Mida on tavaline, et oboistid teevad enne orkestris mängimist?
V: See on tavaline, et peaoboistid mängivad enne mängimist nooti A, et teised pillimehed saaksid oma pille vastavalt häälestada.
Otsige