Antonio Vivaldi
Antonio Vivaldi (sündinud Veneetsias 4. märtsil 1678; surnud Viinis 28. juulil 1741) oli itaalia helilooja. Ta oli barokiaja lõpu tähtsaim helilooja Itaalias.
Vivaldi kirjutas üle 400 kontserdi erinevatele instrumentidele, eriti viiulile. Tema 21 ooperi, sealhulgas esimese ja viimase ooperi partituurid on säilinud. Tema kõige populaarsem teos on nelja viiulikontserdi rühm, mida nimetatakse "Neli aastaaega". Iga kontsert kirjeldab üht aastaaega: Kevad, suvi, sügis ja talv. Teda peetakse ritornellovormi leiutajaks. Ta oli väga kuulus oma piccolo-kompositsioonide, näiteks "Il gardellino", poolest.
Varajane elu
Vivaldit õpetas viiulit mängima tõenäoliselt tema isa, kes oli professionaalne muusik. Ta õppis preestriks ja oma punaste juuste tõttu sai ta tuntuks kui "il prete rosso", mis tähendab "punane preester". Ta ei töötanud preestrina kuigi kaua ning 1703. aastal hakkas ta Veneetsias asuvas Pio Ospedale della Pietà nimelises lastekodus tüdrukutele viiulit õpetama. Nimi tähendab "Halastusväärse halastuse haigla". Tüdrukud valiti välja, sest nad näitasid erakordseid muusikalisi võimeid. Nad andsid regulaarselt kontserte, nii et Vivaldi kirjutas oma kohustuste raames neile muusikat, mida nad mängisid. Ta kaotas oma ametikoha aastatel 1709-1711, kui ta uuesti ametisse määrati. Ta võttis endale ka lisatöö, et kirjutada tütarlastekoorile vaimulikku muusikat. Ta jätkas õpetamist kuni 1716. aastani, mil ta määrati vastutavaks kõigi muusikaürituste eest.
Pio Ospedale della Pietà.
Koostamine
Vivaldi muusika oli muutumas tuntuks. Oma õpetamispausi ajal aastatel 1709-1711 kirjutas ta suure hulga teoseid, sealhulgas viiulisonaate ja kontserte. 1711. aastal andis Etienne Roger Amsterdamis välja 12 kontserdi kogumiku "L'estro armonico op. 3" ühele, kahele ja neljale sooloviiulile. See tegi ta kuulsaks kogu Euroopas ning Veneetsiasse saabuvad muusikud külastasid Vivaldit õppetundide saamiseks. Tema muusika edasised uued väljaanded tegid ta veelgi kuulsamaks. Esimene tema paljudest ooperitest, "Ottone in villa", esitati 1713. aastal. Tema esimest oratooriumi, Juditha Triumphans devicta Holofernis barbaric, esitasid 1716. aastal Pietà tüdrukute poolt.
"Cimento dell'Armonia e dell'Invenzione" tiitelleht, 1727
Reisid
1718. aastal lahkus Vivaldi Veneetsiast ja kolis Mantuasse, kus temast sai Hesse-Darmstadti prints Philippi kuberneri muusikadirektor. Sel ajal kirjutas ta oma kuulsad "Neli aastaaega" ja mitu ooperit. Umbes 1721. aastal läks ta Rooma, kus ta esines mitmel korral paavsti ees. Reisi ajal jätkas ta muusika kirjutamist pietai tütarlastele, aastate jooksul saatis ta neile umbes 140 kontserti. Ta käis mitmes Euroopa linnas, et lasta oma oopereid esitada, sealhulgas Viinis, Veronas ja Prahas. Ta läks sageli tagasi Veneetsiasse, et koos tüdrukutega oma muusikat harjutada.
Kuigi tema muusika oli populaarne, ei teeninud Vivaldi oma muusikaga palju raha. Kuna uuemad muusikud ja moodsamad stiilid muutusid populaarseks, oli tal raskem elatist teenida. Ta kolis Austriasse, et mängida kuninglikele isikutele, kuid kui kuningas suri, jäi ta vaeseks ja tal polnud võimalust koju tagasi pöörduda. Ta suri vaese mehena 28. juulil 1741 Viinis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Antonio Vivaldi?
V: Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja, kes sündis 4. märtsil 1678 ja suri 28. juulil 1741 Viinis.
K: Milline oli Vivaldi panus muusikasse?
V: Vivaldi oli barokiaja lõpu tähtsaim helilooja Itaalias. Ta kirjutas üle 400 kontserdi erinevatele instrumentidele, eriti viiulile. Samuti arvatakse, et ta leiutas ritornellovormi.
Küsimus: Milline on Antonio Vivaldi kuulsaim teos?
V: Antonio Vivaldi kõige populaarsem teos on nelja viiulikontserdi kogumik, mida tuntakse "Nelja aastaaja" nime all. Iga kontsert kirjeldab üht aastaaega, sealhulgas kevadet, suve, sügist ja talve.
K: Mitu ooperit Vivaldi kirjutas?
V: Vivaldi kirjutas kokku 21 ooperit, sealhulgas oma esimese ja viimase ooperi.
K: Millisele pillile kirjutas Vivaldi enamiku oma kontsertidest?
V: Vivaldi kirjutas enamiku oma kontsertidest viiulile.
K: Mis on ritornello vorm?
V: Ritornellovorm on muusikaline struktuur, milles peateema või refrään kordub kogu muusikapala jooksul, tavaliselt vaheldumisi teiste teemadega.
K: Kas kõigi Vivaldi ooperite partituurid on säilinud?
V: Ei, Vivaldi kõigi ooperite partituurid ei ole veel säilinud, kuid 21 ooperi, sealhulgas tema esimese ja viimase ooperi partituurid on veel olemas.