Antonio Vivaldi — Itaalia barokkhelilooja: elu, teosed ja 'Neli aastaaega'
Antonio Vivaldi — Itaalia barokkhelilooja: avasta tema elu, üle 400 kontserdi ja maailmakuulus "Neli aastaaega" — sügav pilk teostesse ja muusikalisse pärandisse.
Antonio Vivaldi (sündinud Veneetsias 4. märtsil 1678; surnud Viinis 28. juulil 1741) oli itaalia helilooja. Ta oli barokiaja üks silmapaistvamaid itaalia heliloojaid, kelle looming on jätnud tugeva jälje instrumentaalmuusika, eriti viiulikontserdi arengusse.
Vivaldi kirjutas üle 500 kontserdi erinevatele instrumentidele, eelkõige viiulile, ning hulgaliselt sümfooniaid, kantaatte ja kammerkontserte. Tema ooperite arv oli suur, kuid paljud ooperid on ajapikku kadunud või alles fragmentidena; osaliselt on säilinud mitu ooperipartituuri. Kõige laialdasemalt tuntud on tema nelja viiulikontserdi tsükkel "Neli aastaaega". Iga kontsert kujutab üht aastaaega: Kevad, suvi, sügis ja talv. Vivaldit peetakse oluliseks ritornellovormi arendajaks ja tema loomingust leiab palju programmilist muusikat — muusikalisi kirjeldusi loodusest ja igapäevaelust. Ta oli tuntud ka oma flöödi- ja piccolo-kompositsioonide, näiteks "Il gardellino", poolest.
Elu ja karjäär
Vivaldi õppis nii muusikat kui ka teoloogiat ning ordineeriti preestriks (seega sai talle osaks hüüdnimi Il Prete Rosso ehk "punane preester") — hüüdnimi viitab tema punakashele juuksevärvile. Tema peamine amet oli seotud Veneetsia kiriklike ja heategevusasutustega: ta töötas pikka aega Ospedale della Pietà's, orvude ja varjupaiga tüdrukuteasutuses, kus ta õpetas viiuli mängu ning kirjutas palju teoseid esitamiseks sealsetele orkestritele. Samuti esines ja avaldas muusikat mujal Itaalias ja Euroopas ning püüdis leida tellimusi ooperite ja instrumentaalteoste jaoks.
Teosed ja stiil
Vivaldi muusika iseloomustub selge rütmi- ja meloodiaskeemiga, energilise solistliku osaga ja läbimõeldud orkestratsiooni ning basso continuo kasutamisega. Ta arendas ja populariseeris ritornellovormi (vahelduvad orkestri ja solisti osad), mis sai tähtsaks barokkonsertide ülesehituses. Tema kontsertidelt leiab sageli virtuoosseid soliideid, värvikaid meloodiaid ja otsekoheseid kirjeldusi looduslikest või inimlikest olukordadest — lindude laul, tormimüha, tantsupidu vms.
Neli aastaaega
"Neli aastaaega" on osa Vivaldi suuremast kontserdikogumikust Il cimento dell'armonia e dell'inventione, Op. 8, mis avaldati 1725. Iga kontsert koosneb kolmest osast ja on seotud lüürilise programmilise kujutlusega; neile on lisatud lühikesed sonetid, mille autorlus on sageli omistatud Vivaldile endale või tema ringile. Teoses kasutab Vivaldi otsekoheseid musiikalisi kujundeid, et edasi anda hooaja meeleolusid: kevade rõõm ja lindude laul, suve palavus ja äikesesüsteemid, sügise saagipidustus ja tantsud, talve külm ning kodune soojus. "Neli aastaaega" on üks varajase programmilise muusika tuntumaid näiteid ja on tänapäeval väga populaarne nii kontserdilavadel kui salvestusturul.
Pärand ja taasavastamine
Kuigi Vivaldi suri Viinis suhteliselt vaeselt ja tema maine kippus pärast surma langema, leidis tema muusika 20. sajandil uue elujõu. Arheoloogilised leidmised, käsikirjade uurimine ja barokiaja muusika taassünd ning rekorditööstuse areng aitasid Vivaldi teoste taasavastamisel. Tänapäeval on tema kontserdid ja eriti "Neli aastaaega" maailmakuulsad, neid esitavad nii ajaloolisi instrumente kasutavad ansamblid kui ka kaasaegsed orkestrid. Vivaldi panus kontserdi vormi arendamisse ja tema värvikas, piltlik helikeel on jätnud püsiva jälje klassikalise muusika traditsiooni.
Vivaldi muusika on liidetud nii teaduslike uurimuste kui ka populaarsete esituste kaudu laiemasse muusikakultuuri — tema teosed sobivad nii kontserdisaali kui ka filmi- ja meediamaterjalide taustaks ning jätkavad kuulajate võlumaailma loomist läbi sajandite.
Varajane elu
Vivaldit õpetas viiulit mängima tõenäoliselt tema isa, kes oli professionaalne muusik. Ta õppis preestriks ja oma punaste juuste tõttu sai ta tuntuks kui "il prete rosso", mis tähendab "punane preester". Ta ei töötanud preestrina kuigi kaua ning 1703. aastal hakkas ta Veneetsias asuvas Pio Ospedale della Pietà nimelises lastekodus tüdrukutele viiulit õpetama. Nimi tähendab "Halastusväärse halastuse haigla". Tüdrukud valiti välja, sest nad näitasid erakordseid muusikalisi võimeid. Nad andsid regulaarselt kontserte, nii et Vivaldi kirjutas oma kohustuste raames neile muusikat, mida nad mängisid. Ta kaotas oma ametikoha aastatel 1709-1711, kui ta uuesti ametisse määrati. Ta võttis endale ka lisatöö, et kirjutada tütarlastekoorile vaimulikku muusikat. Ta jätkas õpetamist kuni 1716. aastani, mil ta määrati vastutavaks kõigi muusikaürituste eest.
Pio Ospedale della Pietà.
Koostamine
Vivaldi muusika oli muutumas tuntuks. Oma õpetamispausi ajal aastatel 1709-1711 kirjutas ta suure hulga teoseid, sealhulgas viiulisonaate ja kontserte. 1711. aastal andis Etienne Roger Amsterdamis välja 12 kontserdi kogumiku "L'estro armonico op. 3" ühele, kahele ja neljale sooloviiulile. See tegi ta kuulsaks kogu Euroopas ning Veneetsiasse saabuvad muusikud külastasid Vivaldit õppetundide saamiseks. Tema muusika edasised uued väljaanded tegid ta veelgi kuulsamaks. Esimene tema paljudest ooperitest, "Ottone in villa", esitati 1713. aastal. Tema esimest oratooriumi, Juditha Triumphans devicta Holofernis barbaric, esitasid 1716. aastal Pietà tüdrukute poolt.
"Cimento dell'Armonia e dell'Invenzione" tiitelleht, 1727
Reisid
1718. aastal lahkus Vivaldi Veneetsiast ja kolis Mantuasse, kus temast sai Hesse-Darmstadti prints Philippi kuberneri muusikadirektor. Sel ajal kirjutas ta oma kuulsad "Neli aastaaega" ja mitu ooperit. Umbes 1721. aastal läks ta Rooma, kus ta esines mitmel korral paavsti ees. Reisi ajal jätkas ta muusika kirjutamist pietai tütarlastele, aastate jooksul saatis ta neile umbes 140 kontserti. Ta käis mitmes Euroopa linnas, et lasta oma oopereid esitada, sealhulgas Viinis, Veronas ja Prahas. Ta läks sageli tagasi Veneetsiasse, et koos tüdrukutega oma muusikat harjutada.
Kuigi tema muusika oli populaarne, ei teeninud Vivaldi oma muusikaga palju raha. Kuna uuemad muusikud ja moodsamad stiilid muutusid populaarseks, oli tal raskem elatist teenida. Ta kolis Austriasse, et mängida kuninglikele isikutele, kuid kui kuningas suri, jäi ta vaeseks ja tal polnud võimalust koju tagasi pöörduda. Ta suri vaese mehena 28. juulil 1741 Viinis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Antonio Vivaldi?
V: Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja, kes sündis 4. märtsil 1678 ja suri 28. juulil 1741 Viinis.
K: Milline oli Vivaldi panus muusikasse?
V: Vivaldi oli barokiaja lõpu tähtsaim helilooja Itaalias. Ta kirjutas üle 400 kontserdi erinevatele instrumentidele, eriti viiulile. Samuti arvatakse, et ta leiutas ritornellovormi.
Küsimus: Milline on Antonio Vivaldi kuulsaim teos?
V: Antonio Vivaldi kõige populaarsem teos on nelja viiulikontserdi kogumik, mida tuntakse "Nelja aastaaja" nime all. Iga kontsert kirjeldab üht aastaaega, sealhulgas kevadet, suve, sügist ja talve.
K: Mitu ooperit Vivaldi kirjutas?
V: Vivaldi kirjutas kokku 21 ooperit, sealhulgas oma esimese ja viimase ooperi.
K: Millisele pillile kirjutas Vivaldi enamiku oma kontsertidest?
V: Vivaldi kirjutas enamiku oma kontsertidest viiulile.
K: Mis on ritornello vorm?
V: Ritornellovorm on muusikaline struktuur, milles peateema või refrään kordub kogu muusikapala jooksul, tavaliselt vaheldumisi teiste teemadega.
K: Kas kõigi Vivaldi ooperite partituurid on säilinud?
V: Ei, Vivaldi kõigi ooperite partituurid ei ole veel säilinud, kuid 21 ooperi, sealhulgas tema esimese ja viimase ooperi partituurid on veel olemas.
Otsige