Viiul

Ajalugu

Sõna "viiul" on seotud sõnaga "viol". Viiulit ei ole tehtud otseselt pillidest, mida nimetatakse vioolideks. Sõna viiul pärineb keskladina keele sõnast vitula. See tähendab keelpilli. Arvatakse, et see sõna on ka germaani "viiul" allikas. Kaasaegne Euroopa viiul muutus aja jooksul paljudest erinevatest keelpillidest. Need toodi Lähis-Idast ja Bütsantsi impeeriumist. Tõenäoliselt võtsid esimesed viiulide valmistajad ideid kolmest praegusest pillist. Need on rebec, mida kasutati alates 10. sajandist, renessansiaegne viiul ja lira da braccio. Neid pille hoiti lõua all ja vibuga.

17. sajandil oli mitu pillimeeste perekonda, kes olid väga head pillide valmistajad. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Stradivarius, Amati ja Guarneri. Mõned pillid, mida need pillimehed valmistasid, on tänapäevalgi veel alles. Neid hoitakse muuseumides üle kogu maailma. Need on ühed parimad olemasolevad pillid. Nende hind võib olla üle miljoni dollari.

Stradivarius'e valmistatud viiul

Ehitus

Viiuli suurim osa on puust korpus. See toimib resoneeriva kastina. See muudab vibreerivate keelte heli valjemaks. Paljud viiuli osad on nimetatud selle kehaosade järgi. Eesmist osa nimetatakse "kõhuks". Tagumist osa nimetatakse "tagaküljeks". Küljed on "ribid". Keeled lähevad "kaela" ülaosa lähedalt alla "sõrmelauale" ja edasi "sabatükile". Keeled lähevad üle silla, mis on poolel teel sõrmelaua otsa ja sabaosa vahel. Sild ei ole viiulile kinnitatud. Seda hoiavad paigal keeled. Keeled hoiavad seda paigal, sest nad on nii tihedalt kinni. Kui keeled on täiesti lahti, ei püsi sild peal. Sild aitab edastada keelte vibratsiooni alla pilli korpusesse. Korpuse sees on "helipost". See on väike puutükk. See näeb välja nagu väike sõrm. See ulatub kõhust tagaküljele. Heliposti hoiavad paigal ka keeled. Kere keskel on kaks pikka, kumerat auku. Neid nimetatakse "f-avadeks". See on nende kuju tõttu. Keelte ülemine osa on keeratud ümber pulkade. Viiulit saab häälestada, keerates pulkasid. Kõige ülemist osa kaelast nimetatakse kääriks. Tänapäeval on viiulitel ka lõuatugi. See aitab viiulit mängija õla vastu hoida. Samuti võib kasutada õlatuge. Need on praegu valmistatud vahtplastist. Neil on spetsiaalsed jalad, mis hoiavad neid viiuli küljes. Paljud algajad eelistavad selle asemel kasutada hoopis käsna ja kummipaela.

Viiuli häälestamise hõlbustamiseks on paljude inimeste arvates kasulik, kui keel on vaid pisut häälestatud. Need reguleerseadmed lähevad läbi auke sabasõõris. Need takistavad keelte libisemist häälestamisel.

Varem olid keeled valmistatud soolestikust. Nüüd on need enamasti valmistatud terasest või nailonist. Regulaatoreid saab kasutada ainult mõnede keelte puhul. Viiulikorpuse esiosa on valmistatud kuusest. Korpuse selg ja küljed on valmistatud vahtrast. Vibu võib olla valmistatud mitmest puiduliigist. Näiteks võib olla pernambuco. Mõned mängijad kasutavad tänapäeval süsinikkiust vibu. Vibu on vöörile vöörihaga (hobuse juuksekarvad pärinevad hobuse pea tagaküljest, mida nimetatakse ka mannaks või hobuse sabast).

Mängimine

Heaks viiuldajaks saamiseks on vaja aastaid harjutada. Algaja alustab palade ja/või harjutustega, mis ei nõua täpset või keerulist tehnikat paremas või vasakus käes. Mõned näited paladest, mis ei nõua suurt tehnikat, on Mozarti "Twinkle Twinkle Little Star", "Children's Song" (saksa rahvaviis) ja "Over the Rainbow". Nende "lihtsate" laulude ajal arendab viiuldaja põhilisi oskusi, mis on vajalikud kõigi teiste tehnikate jaoks, nagu näiteks vibu ja viiuli õige hoidmine. Kui muusik arendab üha enam kindlustunnet ja oskusi nii vasaku kui ka parema käe osas, muutuvad palad ja harjutused järjest raskemaks. Vajaduse korral õpib ta ka tehnikat ja oskusi, mis parandavad tema mängu. Vibrato, sujuvad vibraaživahetused paremas käes ja nihutamine.

Viiuldaja peab õppima, kuidas panna sõrmed täpselt õigesse kohta, et muusika oleks "häälestatud". Seda nimetatakse intonatsiooniks. Muusik õpib ka vibrato. See muudab iga noodi intonatsiooni pisut, muutes seda veidi teravamaks (kõrgemale) ja seejärel veidi lamedamaks (madalamale), tekitades omamoodi võnkumist. See on oluline paljudes muusikastiilides meeleolu loomiseks.

Lisaks pillimängule (pizzicato) on palju eriefekte. Mõned neist on glissando, portamento ja harmooniad. Samuti on olemas topeltpeatamine, akordid ja skordatura häälestus.

Viiulit võib mängida nii seistes kui ka istudes. Soolomuusikat mängides seisab viiuldaja tavaliselt püsti. Kammermuusikas või orkestris mängides istub viiuldaja, kuid see ei olnud alati nii. Istudes peab viiuldaja võib olla sunnitud oma parema jala sissepoole keerama, et see ei oleks vibu teel.

Muusika

17. ja 18. sajandil kirjutasid heliloojad palju muusikat sooloviiulile. Paljud neist heliloojatest olid pärit Itaaliast. Nad olid ise viiuldajad. Mõned neist viiuldajatest on Corelli, Vitali, Vivaldi, Veracini, Geminiani, Locatelli ja Tartini. Saksamaal kirjutasid Schmelzer ja Biber väga virtuoosset viiulimuusikat. Hiljem, 18. sajandi alguses, kirjutasid Bach ja Händel palju meistriteoseid viiulile.

Klassikalise muusika perioodil kirjutasid suured heliloojad Haydn, Mozart ja Beethoven kõik sooloteoseid viiulile. Nad kirjutasid ka palju kammermuusikat, eriti keelpillikvartette.

Romantikaperioodil kirjutati palju virtuoosseid viiuliteoseid. Nende hulka kuuluvad Mendelssohni, Saint-Saënsi, Brahmsi, Bruchi, Wieniawski, Tšaikovski ja Dvořáki kontserdid. 20. sajandil kirjutati palju virtuoosseid teoseid. Nende hulka kuuluvad Elgar, Sibelius, Szymanowski, Bartók, Stravinski, Berg, Prokofjev, Šostakovitš, Hindemith ja Penderecki. 19. sajandil oli Niccolò Paganini kõige kuulsam viiuldaja. Ta komponeeris ja mängis viiulimuusikat, mis oli raskem kui mis tahes varem kirjutatud muusika. Inimesed võrdlesid teda kuradiga, sest ta oskas nii briljantselt mängida ja kuna ta nägi õhuke välja ning liigutas oma keha kummalisel moel.

Viimastel aastatel on viiulit kasutatud ka jazzmuusikas. Stéphane Grappelli oli selle poolest eriti kuulus.

Kuulus viiuldaja Itzhak Perlman mängib Valges Majas.

Kuulsad viiuldajad

Viimase sajandi kuulsaimad viiuldajad on Fritz Kreisler, Jascha Heifetz, David Oistrakh, Yehudi Menuhin, Ida Haendel ja Isaac Stern. Tänapäeval kuuluvad suurimate mängijate hulka Itzhak Perlman, Maxim Vengerov, Vadim Repin, Nigel Kennedy, Hilary Hahn, Joshua Bell ja viiuldaja Sara Watkins.

Seotud leheküljed

• Perioodi instrument
• Keelpill