Guarneri viiulimeistrite perekond Cremonast 17–18 sajandil

Guarneri on 17. ja 18. sajandil Itaalias Cremonas tegutsenud kuulsa viiulivalmistajate perekonna nimi. Koos Amati ja Stradivari perekondadega valmistasid nad mõningaid maailma tuntumaid ja kõrgelt hinnatavaid viiuleid, mille hääle- ja ehituskvaliteet on pälvinud nii muusikute kui ka kollektsionääride imetluse. Perekonna töö läbib üleminekuid nii stiilis kui tehnilises lähenemises — alates peenemast Amati-mõjutusest kuni jõulisema ja isikupärasema käekirjani.

Perekonna algus ja töökoht

Andrea Guarneri (umbes 1626 - 7. detsember 1698) oli 1641-1646 aastatel Nicolo Amati õpilane ning töötas 1650-1654 Amati töökojas viiulide valmistajana. Hiljem asutas ta oma õlatoimetuse Cremonas. Ta abiellus jõukama naisega ning perekond suutis osta suurt maja, mis sai tuntuks nimega "Casa Guarneri". Peres sündis seitse last, kellest kaks poega — Pietro Giovanni ja Giuseppe Giovanni — jätkasid viiulivalmistuse traditsiooni. Andrea pillide hulgas on mitmeid väga hinnatud instrumente; näiteks ühe tema varasema tööga mängis 20. sajandi alguses William Primrose.

Pietro Giovanni (Pietro da Mantova)

Pietro Giovanni Guarneri (18. veebruar 1655 - 26. märts 1720), tuntud kui Peter of Mantova (Pietro da Mantova), töötas isa töökojas alates umbes 1670. aastast kuni abiellumiseni 1677. aastal. Aastaks 1683 oli ta asunud elama Mantovasse, kus tegutses nii muusikuna kui ka viiulimeistrina. Tema pillid on sageli tehniliselt ja tonaalselt tugevamad kui tema isa varasemad tööd, kuid ta valmistas neid suhteliselt vähe, sest tegeles palju ka esinemisega. Üks tema instrumente on mänginud Joseph Szigeti. Tema perekonnast ei jätnud ta viiulivalmimise traditsiooni järgmisele põlvkonnale.

Giuseppe Giovanni Battista (filius Andreae)

Andrea noorem poeg Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (25. november 1666 - 1739 või 1740), tuntud kui filius Andreae, liitus isa ettevõttega ja päris selle 1698. aastal. Tema käe all jätkus perekondlik tootmine ja tehniliste uuenduste katsetused. Ta oli tunnustatud meistrina ning tema töökojas kasvasid üles ka järgmised põlvkonnad: ta oli kahe tuntud pillimehe isa — üks neist oli Pietro Guarneri, kes kolis ja töötas hiljem Veneetsiasse, ning teine oli Bartolomeo (vt allpool).

Pietro Guarneri (Veneetsia)

Pietro Guarneri (Peter of Venice või Pietro da Venezia) (14. aprill 1695 - 7. aprill 1762)) lõi mõningaid instrumente, mis kvaliteedilt ja iseloomult meenutavad tema isa ning on kõrgelt hinnatud. Üks tema tšelloinstrumente on mänginud Beatrice Harrison. Pietro Venetsias kandis edasi Cremona traditsioonist pärit tehnilisi oskusi, kohandades neid kohaliku maitse ja tellimuste järgi.

Bartolomeo Giuseppe Guarneri (del Gesù)

Bartolomeo Giuseppe Guarneri (del Gesù), tuntud ka kui Joseph (21. august 1698 - 17. oktoober 1744), on sageli nimetatud Amati liini (Amati ja tema õpilased) üheks silmapaistvamaks esindajaks. Tema etiketid kannavad sageli kirja I.H.S. (iota-eta-sigma) ja Rooma risti, mistõttu on ta saanud hüüdnime del Gesù. Tema pillid erinevad oluliselt tema perekonna teiste meistrite tööst: neist kiirgab tugev, vahel metsik ja intensiivne kõla, ehitus on sageli tahukam ja kohati vähem "peenelt viimistletud" kui Amati või Stradivari tööd — see omakorda annab neile erilise karakteri, mida paljud liidrid eelistavad. Tema instrumente peetakse koos Stradavariusega sajandi parimateks; neid on hinnatud nii soojuse, võimsuse kui ka väljendusrikkuse poolest.

Kuulus viiulivirtuoos Niccolò Paganini mängis eelistatult 1743. aasta Guarneri del Gesù viiulit (Il Cannone, 1743), mis on tänini üks tuntumaid ajaloolisi instrumente. Ka teised XX sajandi suured viiuldajad nagu Yehudi Menuhin (Lord Wilton, Guarneri del Gesù 1742), Arthur Grumiaux, Jascha Heifetz, Isaac Stern ja Henryk Szeryng on oma karjääri jooksul kasutanud del Gesù instrumente või neid väärtustanud.

Tehnika, etikett ja pärand

Guarneri instrumente iseloomustavad mitmed tunnused:

ehituse julgem, tihti lühemproportsiooniline vorm võrreldes Amatidega;
vahest tumedam, paksu tekstuuriga lakk ja tugev kontrast toonides;
f-avade ja neetide vormides esinev vabadus ja individuaalsus;
mõnel del Gesù viiuli puhul tuntav suurem heli jõudlus ning sügav, satiinne keskregister.

Nende tunnuste kombinatsioon annab Guarneri pillidele omanäolise sonoriidi, mida on otsitud nii solistide kui ka kolektsionääride poolt. Guarneride tööd mõjutasid otseselt Cremona käsitöökoolkonda ning paljud hilisemad meistrid on õppinud nende lahendustest heli ja konstruktsiooni saavutamiseks.

Kollektsionääride ja muusikute huvi

Guarneri instrumente hoitakse muuseumides, erakollektsioonides ja neid mängitakse professionaalsete viiuldajate poolt. Tänapäeval kuuluvad mõned Guarneri ja eriti del Gesù viiuli näited muusikamaailma kõrgelt hinnatud varade hulka — need ilmuvad oksjonitel ja erahoidlates suure huviga ning kõrgete hindadega. Samuti jätkub teaduslik huvi: dendrokroonoloogia, materjalianalüüs ja historiograafia aitavad paremini mõista, kuidas need meistrid oma pillid ehitasid.

Guarneri perekonna looming on tänini elus professionaalsete muusikute, pillimeistrite ja uurijate seas — nende viiuleid peetakse väljapaistvateks näideteks Cremona instrumentide traditsioonist ning nad on lahutamatu osa viiulimängu ajaloost ja instrumentaalse pärandi mõistmisest.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes olid kuulsad viiulivalmistajad Itaalias Cremonast?

V: Itaalia Cremonast pärit kuulsad viiulivalmistajad olid Guarneri perekond ning Amati ja Stradivari perekonnad.

K: Kes oli Andrea Guarneri?

V: Andrea Guarneri (umbes 1626 - 7. detsember 1698) oli aastatel 1641-1646 Nicolo Amati töökojas õpilane ja naasis 1650-1654 Amati jaoks viiulite valmistamiseks. Ta abiellus rikka daamiga ja nad said osta suure maja, mis sai tuntuks "Casa Guarneri" nime all. Neil oli seitse last. Kaks tema poega, Pietro Giovanni ja Giuseppe Giovanni, said viiulimeistriteks.

K: Mida tegi Peter of Mantova?

V: Pietro Giovanni Guarneri (18. veebruar 1655 - 26. märts 1720), tuntud kui Peter of Mantova (Pietro da Mantova), töötas oma isa töökojas umbes alates 1670. aastast kuni oma abiellumiseni 1677. aastal. Ta oli 1683. aastaks asunud elama Mantuasse, kus ta töötas nii muusiku kui ka viiulimeistrina. Tema pillid on üldiselt paremad kui tema isa omad, kuid ta ei valmistanud nii palju pille, sest ta veetis suure osa oma ajast nende mängimisega. Ükski tema lastest ei saanud viiulimängijateks. Joseph Szigeti mängis ühte oma pilli.

Küsimus: Kes oli Giuseppe Giovanni Battista Guarneri?

V: Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (25. november 1666 - 1739 või 1740), tuntud kui filius Andreae, liitus oma isa ettevõttega Cremonas ja päris selle 1698. aastal. Ta on üks suurtest viiulimeistritest, kelle isa oli veel kaks pillimeest - Pietro Guerneri, kes asus elama Veneetsiasse, ja Bartolomeo, kes valmistasid mõned pillid, mis on sama suured kui nende isa omad.

K: Mis on Bartolomeo Giuseppe Guarneri siltide juures erilist?

V: Bartolomeo Giuseppe Guarneri (del Gesù), tuntud ka kui Joseph (21. august 1698 - 17. oktoober 1744), on nimetatud Amati liini (Amati ja tema õpilased) parimaks viiulivalmistajaks. Tema etikettidel on alati IHS (Iota-eta-sigma) ja Rooma rist, mis teeb need eriliseks teiste selle perekonna valmistatud pillide seas.

Küsimus: Milline kuulus virtuoos omas del Gesù valmistatud pilli ?

V: Niccolò Paganini lemmikinstrument oli 1743. aastal valmistatud del Gesù viiul, samas kui Yehudi Menuhinile kuulus 1742. aastal valmistatud "Lord Wilton" viiul. Teiste kahekümnenda sajandi "del Gesù" mängijate hulka kuuluvad Arthur Grumiaux , Jascha Heifetz , Isaac Stern ja Henryk Szeryng.