Aasta 1666: ajalooline ülevaade, kalender ja tähtsündmused

1666 (MDCLXVI) oli Gregoriuse kalendri reedel algav ühine aasta ja Juliuse kalendri esmaspäeval algav ühine aasta, 1666. aasta ühise ajastu (CE) ja Anno Domini (AD) nimetuste järgi, 2. aastatuhande 666. aasta, 17. sajandi 66. aasta ja 1660ndate kümnendi 7. aasta. Alates 1666. aasta algusest oli gregooriuse kalender 10 päeva võrra ees julia kalendrist, mis oli kohalikus kasutuses kuni 1923. aastani.

Kalendri selgitus

1666 oli mõlemas peamises kalendris ühine aasta (st mitte liigaasta). Gregoriuse kalender, mida katoliiklikes ja paljudes lääneriikides kasutati, oli tol ajal julia kalendrist 10 päeva ees. See erinevus tekkis seetõttu, et gregooriuse reforma korrekteeris julia kalendri liigaagerikkuse, jättes ära teatud liigaastad (nt 1700 ei olnud gregooriuse järgi liigaasta). Kalender määrab ka nädala päeva, millel aasta algab: gregooriuse järgi algas 1666. aasta reedel, julia järgi esmaspäeval.

Olulised sündmused 1666. aastal

• Suure Plahvatuse tagajärjed ja jätkuv katk: 1665. aasta Suur katku tagajärjed olid tuntavad ka 1666. aastal, eriti Londonis ja Inglismaal üldiselt — rahvastikukaotus ja majanduslikud raskused kulgesid veel mõnda aega pärast epideemia aktiivset faasi.
• Suuremõõtmeline sõjaline tegevus: Teise Inglise–Hollandi sõja (1652–1674 piirnevad konfliktid) raames toimusid 1666. aastal olulised merelahingud, näiteks Four Days' Battle (1.–4. juuni 1666), mis oli üks suuremaid mereväe lahinguid 17. sajandil, ning St. James's Day Battle (25.–26. juuli 1666).
• Great Fire of London (Londonis suur tulekahju): 2.–6. septembril 1666 puhkes Londoni suur tulekahju, mis hävitas ulatuslikult vanalinna osad, tuhandeid kodusid, kirikuid ja ärihooneid. Põlengu järel algasid ulatuslikud rekonstrueerimistööd ja linna planeerimise muutused; üks kuulsamaid rekonstrueerijatest oli arhitekt Sir Christopher Wren.
• Isaac Newtoni loominguline periood: 1665–1666 loetakse sageli Newtoni «annus mirabilis» (imedate aasta) osaks, mil ta tegi suuri avastusi valguse, optika, kalkuluse ja gravitatsiooni eelduste osas — palju töid sai alguse või edenes tema pandeemia-aegsel tagasitõmbumisel Woolsthorpe'is.

Teadus, kultuur ja ühiskond

17. sajand oli üleüldse teaduse ja intellektuaalse taassünni aeg. Aastatel 1660–1670 kujunesid välja paljud kaasaegse teaduse alused: loodusteaduste meetodid, akadeemilised kogukonnad (nt Royal Society Inglismaal) ning matemaatika ja astronoomia areng. Suured sündmused nagu Londonis toimunud tulekahju ja varem vallutanud katk mõjutasid linnaplaneerimist, avalikku tervishoidu ja majandust.

Mõjud ja pärand

• Londonit räsinud tulekahju kiirendas kaasaegsema linnaplaneerimise ja tulekindlate ehitusmaterjalide kasutuselevõttu.
• Newtoni varased saavutused 1665–1666 mõjutasid oluliselt loodusteaduste edasist arengut ja aitasid panna aluse klassikalisele mehhaanikale.
• Sõjalised lahingud mereväes kajastasid tollase suurvõimu konkurentsi Euroopa mereruumis, mis omakorda mõjutas rahvusvahelist kaubandust ja koloniaalpoliitikat.

Lisainfo

Kui otsite detailset sündmuste kronoloogiat, kultuuripärandit või konkreetseid sündinuid ja lahkunuid 1666. aastal, võib kasulik olla uurida ajaloo- ja akadeemilisi allikaid, mis käsitlevad 17. sajandi poliitikat, sõdu, teaduse ajalugu ning linnaajalugu (eriti Londoni ajaloo puhul). Paljud arhiivid ja digikoguressursid pakuvad primaarallikaid selle perioodi dokumentidest.

Otsing