Sündmused

  • 1660 – Inglismaa kuningriigi restaureerimine: Charles II naaseb Inglismaale ja kuningriik taastatakse pärast rahvuskogemust (Commonwealthi) aega. Samal aastal algavad Londoni teaduslikud kogunemised, mida peetakse kuningliku Seltsi (Royal Society) algemaks.
  • 1660 – Rahuleping Oliva lõpetab sõjalisi kokkupõrkeid Rootsi ja Poola-Leedu vahel (osa Põhja- ja Kesk-Euroopa konfliktidest lõpeb).
  • 1661 – Prantsusmaal sureb kardinal Mazarin; kuningas Luis XIV alustab oma isiklikku valitsemisaega ja tugevdab absoluutmonarhiat.
  • 1660–1667 – Inglismaa ja Holland vaheline pingeline meresõja periood, millesse kuulub Teine anglo-hollandi sõda (1665–1667) ning olulised lahingud nagu Lowestoft (1665) ja Four Days' Battle (1666).
  • 1664 – Inglased vallutavad Hollandi siirde-New Amsterdami ja nimetavad selle ümber New Yorkiks.
  • 1665–1666 – Londoni suur katk (Great Plague) ja sellele järgnenud Londoni suur tulekahju 1666. aastal, mis hävitab suures osas kesklinna.
  • 1667 – Raund (Raid on the Medway) ja seejärel Raha leping Breda, millega lõppeb Teine anglo-hollandi sõda.
  • 1667 – Rahuleping Andrusovo (1667) lõpetab pikka vene–poola konflikti; Venemaa omandab olulisi alasid Ukraina vasakkalda kohta.
  • 1667–1668 – Prantsusmaa ja Hispaania konflikt (Devolutsioonisõda). 1668. aastal moodustub Kolmikliit (Holland, Inglismaa, Rootsi) ja sõda lõpetatakse Aixi lepinguga.
  • 1669 – Heraklioni (Candia) langemine: pikaajaline Veneetsia–Osmannide sõda Kreekas lõpeb; Osmanite väed võtavad Candia (Kreetal) üle.

Sündinud

  • 1664 – John Vanbrugh (sünd. umbes 1664) – inglise arhitekt ja näitekirjanik; tuntud barokse arhitektuuri ja lavakujunduse poolest.
  • 1665 – Anne (6. veebruar 1665) – hiljem Ühendkuningriigi kuninganna (1702–1714).
  • 1668 – Giambattista Vico (23. juuni 1668) – Itaalia filosoof ja õigusteadlane, kes avaldas olulisi ideid ajaloo ja tsivilisatsiooni arusaamisest (peamine teos: "The New Science").

Surmad

  • 1660 – Karl X Gustav (Rootsi kuningas) sureb; tema surm mõjutab Rootsi troonijärglust ja Balti poliitikat (järgneb alaealine Karl XI).
  • 1661 – Kardinal Mazarin (Prantsusmaa valitseva poliitik), suri 1661; tema surm avas tee Luis XIV isiklikule võimule.
  • 1661 – Qing-dünastia Shunzhi keiser (Hiina) sureb; järgneb noore Kangxi keisri valitsemisajale (algne regentsus).
  • 1662 – Blaise Pascal (prantsuse matemaatik, filosoof ja teoloog) sureb; tema tööd jäid mõjukaks matemaatikas, teaduses ja religioonikriitikas.
  • 1669 – Rembrandt van Rijn (4. oktoober 1669) – hollandlasest kuldajaškooli maalikunstnik, suri Amsterdamis; tema looming jääb üheks barokkperioodi harukordseks pärandiks.

Maailma liidrid (näited ja olulisus 1660. aastatel)

  • Inglismaa – Charles II (restaureeritud 1660): tema tagasitulek lõpetas kitsa perioodi ilma kuningata ja kujundas 17. sajandi poliitikat ning suhteid parlamendiga.
  • Prantsusmaa – Luis XIV (valitses de facto 1661–1715): tungis isiklikult võimule pärast Mazarini surma ja arendas välja tugeva absoluutse monarhia mudeli.
  • Rootsi – Karl X (surnud 1660) ja järglane Karl XI (alaealine kuningas; regentsus alguses): Rootsi jääb Põhja-Euroopa suurvõimuks.
  • Hispaania – Felipe IV (kuni 1665) ja tema järgi Charles II (hakkab valitsema 1665): Hispaania mõningane langus suurvõimuna jätkub, ent troonivahetus mõjutab euroskeene poliitikat.
  • Venemaa – Tsaar Aleksei I (valitses 1645–1676): laiendab mõju ning osaleb konfliktides Poola ja Ottomaani impeeriumiga.
  • Hiina (Qing) – Kangxi (hakkas valitsema 1661, kuigi alguses regentsi all): tema pikk valitsemisperiood kujuneb hiljem üheks olulisimaks Qing-ajastul.
  • Osmannide impeerium – Mehmed IV (valitses 1648–1687): valitsusaeg, mil Osmanite territoorium ja sõjaline surve on endiselt Euroopas ja Lähis-Idas tähtis tegur.
  • Brandenburg-Prussia – Friedrich Wilhelm (surnud "Suur elector"; valitses 1640–1688): tema reformid ja sõjaline tugevnemine panid aluse hilisemale Preisimaa tõusule.
  • Holland (Vabariik) – Johan de Witt (Grand Pensionary): kui riigi tegelik juhtfiguur hoiab Hollandit mereriigina ja osaleb Euroopa diplomaatias ning sõdades.
  • Mughalide impeerium – Aurangzeb (valitses 1658–1707): oma laienemispoliitikaga tugevdab kontrolli Lõuna-Aasias ning mõjutab ida poliitilist maastikku.

1660. aastad on kujunenud üleilmselt oluliseks kümnendiks — Euroopas lõppesid või leevenesid mitu pikka konflikti, tugevnesid absoluutvõimud (eriti Prantsusmaal) ning mereruukondade vaheline võitlus (Inglismaa vs Holland) määras maailmakaubanduse suundi. Samal ajal toimusid märkimisväärsed kultuuri- ja teaduse arengud ning Aasias ja Lähis-Idas jätkusid suured diktaatorlikud ja imperialistlikud protsessid, mis kujundasid 17. sajandi teise poole geopoliitikat.