Jonathan Swift — anglo-iiri satiirik, esseist ja 'Gulliveri reiside' autor
Jonathan Swift (30. november 1667 – 19. oktoober 1745) oli anglo-iiri satiirik, esseist, poliitiline pamfletist (algul whigide, seejärel tooride poolt), luuletaja ja vaimulik. Temast sai Dublini Püha Patricku katedraali dekaan. Swift sündis Dublinis, õppis ja alustas karjääri Inglismaal, töötas pikalt Sir William Temple’i juures ning pühendus elutööna nii kirjandusele kui ka Iiri ühiskondlikele küsimustele.
Elulugu lühemalt
Swift oli lapsepõlvest saati terava mõistuse ja terava huumorisoonega. Ta õppis Trinity College'is Dublinis, töötas hiljem Londonis ja naasis Iirimaale, kus tõusis kiriklikesse ja ühiskondlikesse ringkondadesse. Tema isiklik elu oli keeruline — talle omistatud lähedased suhted Esther Johnsoni ("Stella") ja Esther Vanhomrigh'ga ning tema püsiv poliitiline aktiivsus jätsid tugeva jälje tema kirjutistele. Vanemas eas halvenes Swiftil tervis — ta muutus vahel vägagi sotsiaalselt eraldatuks ja kannatas lõpuks vaimse tervise häirete all; suri 1745. aastal ning on maetud St Patricki katedraali.
Tuntumad teosed
Teda mäletatakse tema kirjutatud raamatute ja esseede järgi, näiteks:
- Drapier's Letters (1724) — poliitilised kirjad, mis ründasid Inglismaa münteerimist Iiri majanduse kahjustamiseks;
- The Battle of the Books (1704) — satiir ja filosoofiline arutelu raamatute ning teadmiste üle;
- An Argument Against Abolishing Christianity (1708) — terav satiir usu ja ühiskonna suhete teemal;
- A Tale of a Tub (1704) — satiiriline jutustus, mis ründab usu ja teaduse väärkasutust;
- A Modest Proposal (1729) — kuulus ja šokeeriv satiir, mis pakub teravalt irooniat Iiri vaesuse ja inglaste suhtumise kohta;
- Gulliver's Travels (1726) — ehk Gulliveri reisid, Swift'i kõige kuulsam proosateos, mis kasutab fantaasiat ja reisiromaani vormi inimloomuse ja poliitika kriitikaks.
Swift on ilmselt kõige tuntum inglise keele proosasatiirik, kuigi tema luule on vähem tuntud.
Stiil, teemad ja meetodid
Swift avaldas algselt kõik oma teosed pseudonüümide all — näiteks Lemuel Gulliver, Isaac Bickerstaff, M. B. Drapier — või anonüümselt. Ta on tuntud kahe satiiristiili meistrina: horatiaanliku ja j uven aalliku stiili vahel — korraga osav naljasuutja, aga ka terav ja mõnikord julm kriitik. (Märkus: originaalis kasutada linki horatiaanliku ja juvenaalliku viitega; siin rõhutatakse tema võimet kombineerida peenet irooniat ja ägedat sotsiaalset teravust.)
Peamised teemad tema loomingus on inimese alatus, poliitiline võimukorruptsioon, religiooni väärkasutus ja inglaste/Iiri suhted. Swift kasutas sageli valesid identiteete, irooniat, paroodiat ja absurdset liialdust, et paljastada ja kuulutada ühiskondlikke vastuolusid.
Poliitika ja ühiskondlik mõju
Swift oli aktiivne poliitiliselt: tema pamfletid ja kirjad mõjutasid avalikku arvamust ning tal oli reaalne mõju Iiri küsimustele (näiteks ärimeeste vastu suunatud Drapier's Letters, mis aitasid peatada vastuolulise muntskeemi). Ta liikus ka parteiliste ringkondade vahel ning kasutas kirjalikku teravust nii whigide kui ka tooride kritiseerimiseks, sõltuvalt sellest, mida pidas õigeks Iiri huvides.
Pärand
Jonathan Swift on jäänud lääne kirjanduse ajalukku kui üks teravamaid satiirikuid. Tema teosed loetakse tänapäeval nii kirjanduslikuks klassikaks kui ka väärtuslikuks ajalooliseks allikaks, mis kajastab 18. sajandi poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid. "Gulliveri reisid" on püsiv osa kooliõppekavadest ning "A Modest Proposal" on saanud sünonüümiks šokeerivale retorikale, mida kasutatakse ühiskondlike pahupoolte kritiseerimiseks.
Märkused: Swift'i elu ja psühholoogiline seisund on ajalooliselt tõlgenduse all — tema hilisemas elus esinesid tõsised vaimsed ja füüsilised vaevused, kuid täpsed diagnoosid on tänapäeval vaid oletused. Tema tööde mõju ja teravus jäävad aga vaieldamatuks.


Epitaaf Dublini Püha Patricku katedraalis tema matmispaiga lähedal.
Töötab
Swift oli hea kirjanik, kuulus oma satiiride poolest. Tema proosateoste uusim kogumik (Herbert Davis, toim. Basil Blackwell, 1965-) koosneb neljateistkümnest köitest. Tema luulekogu (Pat Rodges, toim. Penguin, 1983) on 953 lehekülge pikk. Üks tema kirjavahetuse väljaanne (David Woolley, toim. P. Lang, 1999) täidab kolm köidet.
Legacy
John Ruskin nimetas teda üheks kolmest teda enim mõjutanud inimesest ajaloos.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Jonathan Swift?
V: Jonathan Swift oli anglo-iiri satiirik, esseist, poliitiline pamfletist, luuletaja ja vaimulik. Temast sai Dublini Püha Patricku katedraali dekaan.
K: Millised on Jonathan Swifti kuulsad teosed?
V: Jonathan Swifti kuulsate teoste hulka kuuluvad "Gulliveri reisid", "Üks tagasihoidlik ettepanek", "A Journal to Stella", "Drapier's Letters", "The Battle of the Books", "An Argument Against Abolishing Christianity" ja "A Tale of a Tub".
Küsimus: Millest mäletatakse Jonathan Swifti?
V: Jonathan Swifti mäletatakse tema satiiriliste raamatute ja luuletuste poolest.
K: Kas Jonathan Swift avaldas oma teoseid ainult oma nime all?
V: Ei, Jonathan Swift avaldas algselt kõik oma teosed pseudonüümide all või anonüümselt.
K: Milliste satiiri stiilide meister oli Jonathan Swift?
V: Jonathan Swift oli Horatiani ja Juvenali satiiri stiilide meister.
K: Mis on horatiaanlik satiiri stiil?
V: Horatiuse satiiri stiil on leebe, vaimukas satiirivorm, mis pilkab inimlikku rumalust õrna huumori ja irooniaga.
K: Mis on juvenaalne satiiri stiil?
V: Juvenaali satiiri stiil on karm, kibe satiirivorm, mis toob iroonia, sarkasmi ja naeruvääristamise abil esile sotsiaalse ebaõigluse ja võimu kuritarvitamise.