Joosua (Piiblis) — Moosese järglane ja Kaanani vallutaja
Joosua, Nunna poeg, on Piiblis tähtis tegelane: ta on Moosese koheline kaaslane, armeejuhina tegutsenud väepealik ja lõpuks Kaanani vallutaja. Tema elu- ja tegutsemislugu hõlmab nii sõjalisi kampaaniaid kui ka vaimset juhtimist, ning tema nime järgi on Piiblis eraldi raamat, mida tuntakse Joosua raamatuna.
Nimi ja varased tegevused
Algselt kandis ta nime Hoosea (Heebrea keeles Hoshea). Mooses andis talle uue nime Joosua, mis tähendab „Jumal päästab“ või „Jumala päästmine“. Enne suuremat juhtimist tekkis Joosual juba usalduslik suhe Moosesega: ta oli Moosese lähikondlane ja sageli tema kõrval sündmuste keskmes.
Osalemine sündmustes Siinai mäel ja pärast seda
Kui Mooses läks üles Siinai mäele, et saada Jumalalt Toora, jäi Joosua mäe jalamile teda ootama. Ta ei olnud seal esimene, kes mõistis olukorda, kui rahvas hakkas kummardama kuldvasikat kui ebajumalat; sellest teatas talle alles Mooses. Samuti oli Joosua seotud olukorraga, kus kaks meest, Eldad ja Medad, hakkasid prohveteerima. See ajas Joosua alguses ärrituma, sest ta arvas, et ainult Mooses peaks olema prohvet, kuid Mooses meenutas talle, et kui see oleks tema teha, võiks iga iisraellane olla prohvet.
Luurajate missioon ja Moosese ülesanne
Mooses saatis Joosua osana kaheteistkümnest luurajast Kaananisse uurima maad. Ka sellel missioonil mainitakse tema iseloomu ja julgust: koos Kaalebiga olid nad need kaks, kes andsid positiivse ja usaldava aruande, julgustades rahvast usaldama Jumala tõotust. Enamus luurajatest hoiataski vastu – nad väitsid, et parem on tagasi Egiptusesse minna orjaks kui astuda vastu suurtele linnadele, sest rünnates neid hukkuksid nad kõik. Joosua ja Kaaleb vastasid, et Jumal tagab nende ellujäämise sama kindlalt nagu päästis nad Egiptusest.
Moosese järglaseks saamine
Pärast Moosese surma, millega Joosua leinas mitu kuud, andis Jumal käsu, et Joosua asuks iisraellaste juhiks. Moosese käskkiri ja Jumala kinnitus tegid temast ametliku rahvajuhi, kelle kanda jäi rahva juhtimine, sõjaliste kampaaniate läbiviimine ja maa jagamine hõimude vahel.
Vallutused ja sõjalised tegevused
Joosua juhtimisel ületas iisrael rahva jaoks olulise piiri: Jordani jõgi, seejärel toimusid suured lahingud Kaananis. Üks tuntumaid episoodidest on Jeriko müüride langemine, kus kirjelduse järgi langes linn pärast rituaalset ringikäimist ja hääle- ning trommisignaale. Tekstides on ka kirjeldus, et Joosua viis läbi mitmeid lahinguid ja pidas kokkulepitud kampaaniaid Kaanani linnade vastu; kirjelduste kohaselt langesid mitmed linnad ja jumalateenistused purustati.
Piibli tekstitestile tuginedes on mainitud, et Joosua „tapab“ või alistab hulgaliselt kuningaid ning vallutab suure osa maast. Neid kirjeldusi käsitletakse teoloogiliselt ja ajalooliselt erinevalt: mõned lugudest on mõistetavad kui traditsioonilised kroonikakirjeldused, teised püüavad kajastada reaalseid sõjalisi kampaaniaid ja rahvastiku ümberpaiknemisi.
Kaanani maa jagamine ja haldus
Pärast vallutusi korraldas Joosua maajaotuse kaheksale- või kaheteistkümnele Iisraeli hõimule, määrates igale hõimule oma ala. Ta kinnistas ka teatud linnade ja alade haldust, sealhulgas levitas teavet põllumajanduse, piiride ja asustamise kohta. Joosua aegne maa jagamine oli oluline etapp rahva rände- ja asustusloo kujunemisel.
Järeltulev pärand ja Joosua raamat
Piiblis on tema järgi nimetatud raamat, mida nimetatakse Joosua raamatuks. See raamat koondab lugusid vallutustest, linnade langemisest, lepingute sõlmimisest ja maa jaotusest. Joosua pärand on mitmetahuline: ta on nii sõjaline juht, usu ja kogukonna ühtsuse sümbol kui ka oluline tegelane juudi-kristlikus traditsioonis. Tema elu näitab üleminekut nomadist juhtimisest alalise asustuse ja territoriaalse korralduse suunas.
Surm ja mälestus
Joosua vanuse ja kohaliku traditsiooni kohaselt suri pärast pikki juhtimise aastaid ning tema surm tähistas ajajärku, mille järel tuli uus periood Iisraeli ajaloos. Temast jäi mäletus kui juhist, kes viis rahva lubatud maale ja kelle nimi on keskne osa Piibli ajalukku lõimitud narratiivis.
Kokkuvõte: Joosua on Piiblis kujutatud kui Moosese lojaalne abiline, julge sõjaline juht ja rahva juht Kaanani vallutamisel. Tema tegevus on olulise tähendusega nii ajaloo, religiooni kui ka kultuurilise mälestuse seisukohast.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Joshua?
V: Joosua on Piiblis esinev isik, Nunna poeg.
K: Mida teeb Joosua pärast seda, kui Amalek ründab iisraellasi?
V: Pärast seda, kui Amalek ründab iisraellasi, kasutatakse Joosuat nende vastu kindralina.
K: Mis juhtub, kui Mooses läheb üles Siinai mäele?
V: Kui Mooses läheb üles Siinai mäele, et saada Jumalalt Toora, jääb Joosua mäe jalamile ootama, et ta tagasi tuleks.
K: Mida arvab Joosua sellest, et Eldadist ja Medadist saavad prohvetid?
V: Kui kaks inimest nimega Eldad ja Medad saavad prohvetiteks, on Joosua pahane, sest ta arvab, et ainult Mooses peaks olema prohvet, kuigi Mooses ütleb talle, et kui see sõltuks temast, oleks iga iisraellane prohvet.
K: Kuidas sai Joosua oma nime?
V: Enne Joosua nime saamist kandis ta kunagi nime Hoosea, kuid siis saadab Mooses ta ühe kaheteistkümnest luurajast Kaananisse, olles teda kõigepealt ümber nimetanud Joosuaks.
K: Mida püüdsid kümme luurajat iisraellastele selgeks teha?
V: Kümme luurajat püüdsid iisraellasi veenda, et parem oleks minna tagasi Egiptusesse orjaks, kui siseneda tõotatud maale, sest kui nad püüavad Kaananit vallutada, siis saavad nad surma.
K: Mida käsutab Jumal, kui Mooses sureb?
V: Kui Mooses sureb, käsib Jumal oma surivoodil Josuat iisraellaste juhiks.
