Moses

Varajane elu

Mooses sündis Leevi suguharust. Uus vaarao, kes kartis üha kasvavat iisraellaste rahvastikku, käskis iga vastsündinud heebrea poisi Niiluse jõkke visata, kuid jättis iga tüdruku ellu. Moosese ema Jochebed sünnitas ja hoidis teda kolm kuud vaarao sõdurite eest peidus. Kui ta ei suutnud teda enam varjata, valmistas ta tõrva ja pigi sisaldava korvi ning asetas ta jõe kaldal asuvasse roostikusse, samal ajal kui tema õde Mirjam jälgis teda eemalt.

Üks printsess, üks vaarao tütardest, läks Niiluse äärde suplema. Seal avastas ta nutva lapse ja märkas, et see oli heebrea laps. Teenindajate juurde tulles pakkus Moosese õde, et ta leiaks printsessile heebrea naise, kes imetaks last, kes nõustus sellega. Toomaks Moosese tõelist ema, palus printsess teda olla lapse märja õde, mille eest talle maksti. Kui laps kasvas suuremaks, viis ta ta vaarao tütre juurde, kes andis talle nime Mooses, öeldes: "Ma tõmbasin ta veest välja".

Mooses kasvas üles õukonna privilegeeritud liikmena. Ta oli akadeemiliselt ja füüsiliselt hästi haritud. Teda õpetati käsitsivõitluse taktikat ja juhtimisoskust.

Täiskasvanuks saades tappis ta Egiptuse valvuri, kes peksis heebrea orja, ja pidi Egiptusest lahkuma, sest vaarao üritas teda tappa.

The Burning Bush

Mooses põgenes Midjanisse, kus ta abiellus Jetro tütre Ziporaga. Ziporal oli kaks poega. Vana vaarao suri ja iisraellased nutsid valjusti. Jumal kuulis teda. Ühel päeval oli Mooses oma ämma, Jetro, lambaid karjatamas ja jõudis Hoorebi mäele. Jumala ingel pani põõsa tulega põlema, kuid see ei põlenud. Kui ta lähemale tuli, rääkis Jumal temaga ja käskis tal jalatsid jalast võtta, sest ta oli pühal maal. Jumal käskis tal olla iisraellaste juhiks ja viia nad Egiptusest välja. Alguses ei tahtnud Mooses seda teha ja ütles, et ta ei oska rääkida, kuid Jumal käskis teda ja andis oma vennale Aaronile, et ta räägiks tema eest. Mooses pöördus tagasi Egiptusesse ja rääkis vanematele, mis juhtus.

Mooses ja vaarao

Seejärel läks Mooses vaarao juurde ja palus tal lasta iisraellased minema. Kuid vaarao ei olnud sellega nõus. Lõpuks tegi Jumal egiptlastele kümme nuhtlust, enne kui vaarao nõustus iisraellasi vabastama. Viimane nuhtlus oli kõigi esmasündinute, nii inimeste kui ka loomade, tapmine. Iisraellaste päästmiseks anti neile aga käsk, et nad märgistaksid oma uksed lambaverega, nii et kättemaksuingel näeks seda ja teaks, et ta peab sellest majast "üle käima".

Lõpuks otsustas vaarao lasta iisraellased vabaks, kes seejärel rändasid Egiptusest suurel hulgal välja. Hiljem muutis vaarao oma meelt ja järgnes Moosesele ja tema rahvale sõjaväega, et neid rünnata. Kuid Mooses pani Punase mere lahku minema ja andis iisraellastele teed. Iisraellased olid ohutu, kuid vaarao armee hävitati.

Teekond kõrbes

Mooses juhtis iisraellasi läbi kõrbe ja Jumal andis neile mannat ja vutte süüa ning kivist vett juua. Ta pani ka amaleklased lahingus kaotama. Kui Mooses jõudis Siinai mäele, läks ta üles, et saada Jumalalt kümme käsku ja muid seadusi. Kümme käsku kirjutas Jumal kahele tahvlile. Jumal ütles talle ka juhised preestrite kohustuste kohta. Mooses oli mäel nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.

Kui rahvas ootas Moosest ja ei leidnud teda, lasid nad tema vennal Aaronil teha kuldvasika ja kummardasid seda. Jumal hoiatas Moosest selle eest ja kui Mooses tuli alla ja nägi, mida nad tegid, siis vihastas ta nii, et tahvlid kukkusid ja need purunesid tükkideks. Leevi suguharude rahvale anti käsk tappa inimesi, kes vasikat kummardasid.

Hiljem palus Mooses Jumalat, et ta annaks rahvale andeks. Jumal kirjutas Moosesele veel kaks tahvlit ja pani need laekasse. Mooses palus ka käsitöölistel teha lehtmaja nii, nagu Jumal tahtis. Mooses on õigusfilosoofia alusepanija, samuti selliste tänapäevaste õiguslike doktriinide nagu sõltumatu kohtusüsteem ja võimude lahusus).

Hilisem elu

Kui iisraellased rändasid mööda kõrbe, oli Mooses see, kellega Jumal rääkis, kuid rahvas kaebas pidevalt raskuste üle. Jumal andis Moosesele korralduse saata kaksteist luurajat, et nad uuriksid maad, mille Jumal neile annab; mõned neist hakkasid aga kartma, sest seal elavad inimesed nägid välja tugevamad ja võimsamad kui nemad. Nad käskisid teistel mitte sinna minna. Ainult Joosua, poeg Nunna ja Kaaleb, poeg Jefunni poeg, teatasid tõtt, nagu Jumal tahtis. Selle tõttu otsustas Jumal, et iisraellased rändavad nelikümmend aastat kõrbes ja kõik peale Joosua ja Kaalebi sellest põlvkonnast surevad, nägemata tõotatud maad.

Jumal andis Moosese kaudu iisraellastele palju seadusi. Mooses pani Joosua enne oma surma teda üle võtma.

Mooses suri enne, kui ta jõudis Kaananisse, maale, kuhu Jumal oma rahvast juhtis. Ta oli 120-aastane, kui ta suri.

Tänapäeval järgivad juudid kogu maailmas kümne käsu ja Toora seadusi, mille Jumal andis neile Moosese kaudu. Ka moslemid peavad teda prohvetiks.

Ajalooline Mooses

Piiblis, Tooras ja Koraanis on viited isikule nimega Mooses. Nimi, mille nad sellele isikule annavad, on erinev. Moosesest on kirjutanud ka teised inimesed. Nende hulka kuuluvad Tacitus ja Strabo. Ei ole teada, kui palju on need kirjeldused võetud varasematest allikatest, mis võivad nüüdseks olla kadunud.

Olemasolev varasem allikas on Ipuweri papüürus, kus on kirjas kümne katku sündmused.

Sellistest riikidest nagu Egiptus või Assüüria ei ole leitud muid kirjalikke teateid, mis pärinevad umbes 850 eKr ja mis räägivad Piibli lugudest või selle peategelastest. Ei ole teadaolevaid füüsilisi tõendeid (näiteks keraamika killud või kivitahvlid) selle kohta, et Mooses oleks tõesti eksisteerinud. Vaaraod on käskinud hävitada neid halvemasse valgusesse seadvad kirjad. Samuti on Vana-Egiptuse ajaloo erinevatel ajastutel hävitatud mitmeid kartoteeke mälestusmärkidelt.

Paistab, et Piiblis Moosese kohta kirjutatud lool on kaks erinevat allikat. Oli kaks rühma inimesi, kes seda lugu jutustasid. Neid kahte lugu anti edasi eraldi. Alles hiljem ühendati need versiooniks, mida nüüd võib leida Piiblis. Lugude edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele on ehk toonud kaasa ka ebatäpsusi. Mõned inimesed lisasid jutustamisel loole asju juurde. Teisi asju jätsid nad ka välja.

Kriitika

Toora kohaselt määras Mooses paljude rikkumiste eest surmanuhtluse. Samuti lasi ta tappa võidetud vaenlased. Juudid, kristlased ja moslemid peavad teda pühaks tegelaseks. Seetõttu on heebrea piibli nende lõigete kriitika jäetud teistele.

Näiteks 18. sajandi lõpus kommenteeris deist Thomas Paine pikalt Moosese seadusi oma teoses "Age of Reason". Paine esitas ka oma seisukoha, et "Moosese iseloom, nagu seda piiblis öeldakse, on kõige õudsem, mida saab ette kujutada", tuues näiteks loo 4Ms 31:13-18. 19. sajandil kirjutas agnostik Robert G. Ingersoll "...et kõik need teadmatud, häbiväärsed, südametud, koledad asjad, mis on kirjas "inspireeritud" Pentateukis, ei ole Jumala sõnad, vaid lihtsalt "mõned Moosese vead"". 2000. aastatel jõudis ateist Richard Dawkins samale lõigule viidates nagu Paine, järeldusele: "Ei, Mooses ei olnud tänapäeva moralistide jaoks suur eeskuju".

Seotud leheküljed

• Kümme käsku