Ameerika Ühendriikide ajalugu on see, mis juhtus minevikus Ameerika Ühendriikides, mis on riik Põhja-Ameerikas. Selle ajalugu hõlmab sadu aastaid, mitmeid sõdu, suuri territoriaalseid muutusi, kiiret majandusarengut ja olulisi sotsiaalseid liikumisi, mis on mõjutanud nii riigi sise- kui välispoliitikat.

Varasemad rahvad ja Euroopa koloniseerimine

Ameerika põliselanikud elasid Ameerikas tuhandeid aastaid ning rajasid mitmesuguseid kultuure ja ühiskondi. Eurooplastega kontakt tekkis järjest 15.–17. sajandil; üks varasemaid Ingliste asundusi Põhja-Ameerikas oli 1607. aastal asutatud Jamestown, Virginia osariigis, kuhu esimesed Inglise inimesed rajunesid.

Hiljem saabusid kolooniadse asunikud eri Euroopa riikidest: peamiselt Inglismaalt (hilisemalt osaliselt Suurbritanniast), aga ka Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Madalmaad koloniseerisid samuti Põhja-Ameerikat. Euroopast saabunud haigused, uued majandusmudelid ja kolonialistlikud poliitikad muutsid piirkonna elanike eluviise ja territooriume.

Iseseisvumine ja uus riik

18. sajandi keskpaigast kasvas kolooniates rahulolematus Suurbritannia poliitikatega, sealhulgas maksustamisega ilma esinduseta. 1775. aastal puhkes relvakonflikt, kuigi pinged olid tekkinud juba varem.

Vahetult pärast 19. aprilli 1775. aasta koidikut toimusid Lexingtoni ja Concordi lahingud, kui brittide väed püüdsid Massachusettsi miilitsalt relvi konfiskeerida — sündmusi, mida sageli kutsutakse lahinguteks, mille algust tähistati kui "lauk, mida nimetatakse „kuuliks, mis kõlas üle maailma”". 4. juulil 1776 võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon, millega kolooniad kuulutasid end Suurbritanniast iseseisvaiks. Koloniaalarmee võitis selle Vabadussõja ja loodi uus sõltumatu riik.

Pärast sõda koostasid liidrid 1787. aastal uue põhiseaduse, mis lõi föderaalse valitsemissüsteemi ja võimude lahususe; 1791. aastal lisati põhiseadusele Bill of Rights'ile esialgsed kodaniku- ja vabadusgarantiid. Sõja juhtinud kindral George Washingtonist sai selle riigi esimene president. Uus riik pidi tasakaalustama osariikide ja föderaalvalitsuse huve ning kujundama institutsioone, mis püsivad tänapäevani.

19. sajand: laienemine, industrialiseerumine ja kodusõda

19. sajandil laienesid Ameerika Ühendriigid järk-järgult läände läbi ostude, lepingute ja sõjaliste konfliktide, näiteks Louisiana ost (1803), Lewis ja Clark'i ekspeditsioon ning sõjad Mehhikoga, mille tulemusena laienes USA territoriaalselt märkimisväärselt. Samal ajal toimus intensiivne industrialiseerumine, linnastumine ja majanduse mitmekesistumine.

Sellise kiireneva majandus- ja territoriaalse arengu juures kasvas ka lõunapoolsete osariikide sõltuvus orjatööst. 1861. aastal püüdsid mitmed lõunapoolsed osariigid lahkuda Ameerika Ühendriikidest, et luua uus riik nimega Ameerika Konföderatsiooni Ühendriigid. See tekitas laiaulatusliku Ameerika kodusõja, mis lõppes 1865 konfederatsiooni kaotusega. Sõja käigus ja sellele järgnenud perioodiga (rekonstruktsioon) tühistati orjus ja tehti püüdlusi lõunapoolsete osariikide taasühendamiseks ning mustanahaliste kodanike õiguste laiendamiseks.

Järgnenud aastakümnetel kasvas USA majandus kiiresti; mõned ameeriklased said sellel kuldajastul väga rikkaks ja riikist kujunes üks maailma suurimaid majandusi. Samal ajal tõi laienemine kaasa konflikte põlisrahvastega ning rände- ja tervishoiuprobleeme.

20. sajand: maailmasõjad, majanduskriisid ja sotsiaalsed muutused

20. sajandi alguses kasvas Ameerika Ühendriikide roll maailmas: riik osales aktiivselt nii I kui ka II maailmasõjas. Pärast Esimest maailmasõda toimus sõdade vahel tõus majanduses, mida kutsuti "Roaring Twenties", kuid 1929. aastal puhkes suur finantskriis ja järgnevalt kogu maailmas laienenud majanduslangus, mida nimetatakse "Great Depression". Suur Depressioon lõppes suuresti II maailmasõja majandusliku mobilisatsiooni tulemusena.

Sõjajärgsel perioodil kujunesid välja uued liidrid ja institutsioonid maailmas ning kodus kasvas mure sotsiaalse õigluse ja võrdsuse pärast. Aastakümnetel pärast sõda toimusid suured tehnikalised ja majanduslikud muutused, mille käigus kasvas tarbimine, teadus- ja tehnoloogiline areng ning infrastruktuuri laiendamine.

Külm sõda, sotsiaalsed liikumised ja hilisem areng

Pärast II maailmasõda sattusid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit vastasseisu, mis mõjutas rahvusvahelist poliitikat läbi külma sõja alla perioodi. See hõlmas otseseid ja kaudseid konflikte, sealhulgas sõdu Koreas ja Vietnamis, samuti relvastusvõistlust ja ideoloogilist konkurentsi.

Selles ajavahemikus nõudsid sotsiaalsed liikumised suuremaid õigusi: afroameeriklaste võitlus kodanikuõiguste eest, tšikaanod ja teised vähemused, samuti naiste õiguste liikumised. Need liikumised muutsid seadusi, ühiskondlikke hoiakuid ja poliitikat.

1970ndatel ja 1980ndatel toimus Ameerika tööstuses struktuurne ümberkorraldus: hakati vähem asju tehastes valmistama, toimuma tootmise automatiseerimine ja osa töökohtadest kolis madalama tootmiskuluga piirkondadesse. See aitas kaasa majanduse ümberpööramisele teenuste ja tehnoloogia suunas, kuid tõi kaasa ka piirkondlikku majanduslikku langust. 1980ndate lõpus ja alguses lõppes külm sõda, mis muutis rahvusvahelisi suhteid ning avas uusi majandus- ja julgeolekuväljavaateid.

Viimasel kolmandikul 20. sajandist ja 21. sajandi alguses muutus Lähis-Ida Ameerika välispoliitikas üha olulisemaks, eriti pärast 11. septembri rünnakuid 2001. aastal, mille järel algasid sõjalised ja julgeolekuoperatsioonid Afganistanis ja Iraagis ning suurenesid diskussioonid terrorismi vastase võitluse, koduvabaduste ja immigratsiooni üle.

Muud olulised teemad ja tänapäeva areng

  • Poliitika ja institutsioonid: USA põhiseadus, kaheparteisüsteem, võimude lahusus ja föderaalne struktuur on riigi poliitilise elu tuum.
  • Majandus: Ühendriigid on ülemaailmselt olulise majanduse, arenenud finantssüsteemi ja tehnoloogia keskuse rollis. Globaliseerumine, digitaliseerimine ja finantsteenuste kasv on muutnud töökohti ja tootmist.
  • Sotsiaalne mitmekesisus: USA on mitmete immigratsioonilaine tulem – demograafiline koosseis on muutunud ja see mõjutab kultuuri, tööturgu ja poliitikat.
  • Keskkond ja tehnoloogia: Industriaalne areng ja tehnoloogiline innovatsioon on toonud nii majandusliku kasvu kui ka keskkonnaprobleeme, mille lahendamine on tänapäeva poliitika üks prioriteete.

Üldiselt on Ameerika Ühendriikide ajalugu keeruline ja mitu kihti sisaldav lugu – alates põlisrahvaste kultuuridest ja Euroopast saabunud asunikega kohtumisest kuni suure territoriaalse laienemise, majanduse ülemineku, kodusõdade, maailmaüleste sõdade ja tänapäevaste globaalsete väljakutseteni. Riigi minevik mõjutab tugevalt selle tänast positsiooni maailmas, sisepoliitikat ja ühiskondlikke protsesse.