Alexander Hamilton
Alexander Hamilton (11. jaanuar 1755 - 12. juuli 1804) oli riigimees, poliitiline teoreetik ja majandusteadlane. Ta oli üks Ameerika Ühendriikide asutajaisadest. Hamilton oli Ameerika Ühendriikide esimene rahandusminister. Ta oli tuntud riikliku panga loomise eest. Kariibi mere saarel Nevise saarel sündinud Hamilton kolis New Yorki. Kui algas Ameerika revolutsiooniline sõda, teenis Hamilton mandriarmees. Ta oli kindral George Washingtoni lähedane abi. Pärast sõjaväest lahkumist asutas ta panga. Ta oli üks Ameerika Ühendriikide põhiseaduse koostajatest. Koos James Madisoni ja John Jayga kirjutas ta "Federalist Papers", mis toetas uut põhiseadust.
Hamiltonist sai George Washingtoni ajal rahandusminister. Ta aitas luua Ameerika Ühendriikide finantssüsteemi. Hamilton toetas nii rahvuspanga kui ka riigivõla rahastamist. Ta oli föderalistliku partei juht ja Thomas Jeffersoni pikaajaline rivaal. Ta hukkus 1804. aastal duellis poliitilise rivaali Aaron Burriga.
Tänapäeval peetakse Hamiltoni tavaliselt üheks kõige olulisemaks varajasest juhtkonnast. Hamiltoni portree on kujutatud Ameerika Ühendriikide kümne dollari rahatähel.
Varajane elu
Hamilton ei sündinud Ameerika Ühendriikides. Ta oli pärit Kariibi mere saarelt Nevis. Tema isa oli James Hamilton ja ema Rachel Fawcett Lavien. Hamiltoni emal oli eelmisest abielust pärit laps, kelle ta jättis maha, kui ta Nevisele kolis. Sel ajal oli ta veel teise mehega abielus. See tähendas, et Hamilton oli ebaseaduslik. Ta oli selle asjaolu suhtes väga tundlik. Tema isa oli ta lapsena maha jätnud. Kaks aastat pärast seda tragöödiat haigestusid nii Hamilton kui ka tema ema. Hamilton paranes, kuid kahjuks tema ema suri. Ta oli kurb ja kolis oma nõo juurde. Tema nõbu sooritas enesetapu.
1772. aastal läks Hamilton New Yorki, et jätkata oma haridusteed. Ta õppis kuni 1776. aastani Kings College'is, mida nüüd nimetatakse Columbia Ülikooliks.
Karjäär
Ameerika revolutsiooni alguses oli Hamilton suurtükiväeohvitser. Hiljem teenis ta George Washingtoni staabis. Hamilton uskus 1780. aastate lõpus, et Konföderatsiooni artiklid moodustasid valitsuse, mis oli liiga nõrk, et hästi toimida, ja ta toetas uue dokumendi koostamist. Ta oli konstitutsioonikonvendi delegaat ja kirjutas põhiseadusele alla. 1789. aastal oli ta kaasautor föderalistide kirjade (Federalist Papers) sarjas, mille kirjutasid Hamilton, John Jay ja James Madison nime all "Publius". Hamilton kirjutas umbes kaks kolmandikku esseedest. Need avaldati New Yorgi ajalehtedes ja toetasid uut põhiseadust. Neid kirjutisi peetakse tavaliselt üheks olulisemaks Ameerika poliitikat ja valitsemist käsitlevaks teoseks. Neid loetakse tänapäevalgi laialdaselt.
George Washington, kellest sai 1789. aastal president, valis Hamiltoni esimeseks Ameerika Ühendriikide rahandusministriks. Sellel ametikohal töötades toetas ta rahvuspanga loomist ja leiutas viisi, kuidas tasuda võlg, mille riik oli võlgu revolutsioonilise sõja eest. Ta aitas luua föderalistliku partei. John Adams oli partei liige ja Washington toetas seda erakonda, kuigi ta ei olnud selle liige. Pärast rahandusministriks olemist töötas ta juristina ja jätkas föderalistide partei juhtimist.
Hamilton oli väga orjusevastane. Koos John Jayga oli ta New Yorgi Manumissatsiooniühingu juht. Ühing töötas selle nimel, et lõpetada orjapidamine New Yorgis, ja toetas manumissatsiooni, mis tähendab, et orjaomanikud vabastasid oma orjad. Ühing saavutas orjuse kaotamise New Yorgis. Hamilton tundis suurt austust ka Ameerika väikese juudi kogukonna vastu ja oli usuvabaduse suur toetaja.
1800. aastal võitis Hamiltoni poliitiline rivaal Thomas Jefferson föderalist John Adamsi. Jeffersonil ja Hamiltonil olid väga erinevad arusaamad sellest, millise suuna peaks uus riik võtma, kuigi mõlemad olid tähtsad asutamisisad.
Duell ja surm
Hamiltonil oli pikaajaline rivaalitsemine Jeffersoni asepresidendi Aaron Burriga. Selle tulemuseks oli Burri ja Hamiltoni duell 1804. aastal, milles Burr tappis Hamiltoni. Hamilton takistas Burri uuesti asepresidendiks kandideerimist. Samuti takistas ta teda New Yorgi kuberneriks saamast. Burr vastas sellele, et kutsus Hamiltoni duellile. Nad leppisid kokku, et kohtuvad 11. juulil 1804 Weehawkenis, New Jersey's. Duell oli New Yorgis ebaseaduslik, mistõttu valiti Weehawken. See oli ka koht, kus Alexander Hamiltoni poeg Philip Hamilton oli kolm aastat varem duellis surma saanud. Duellile eelneval ööl kirjutas Hamilton oma testamenti, kirju sõpradele ja lõpuks kirja oma naisele. Järgmise päeva hommikul kohtusid nad Weehawkenis. Ilma igasuguse aruteluta asusid mõlemad mehed oma positsioonidele. Sellise duelli puhul ebatavaliselt tulistasid mõlemad umbes 4-5 sekundi vahega. Kes tulistas esimesena, ei ole tänapäeval teada. Burri kuul tabas Hamiltoni ja löödi ta maha. Seejärel pöördus Burr kohe ümber ja lahkus. Kuul läbis Hamiltoni ribid ning kahjustas tema kopsu ja maksa. Hamilton viidi sõbra juurde Manhattanile, kus tema naine ja lapsed temaga ühinesid. Ta palus kahel vaimulikul anda talle õhtusöömaaja, kuid talle keelduti. Lõpuks andis talle sakramendi piiskop Benjamin Moore. Hamilton suri järgmisel hommikul.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alexander Hamilton?
V: Alexander Hamilton oli riigimees, poliitiline teoreetik ja majandusteadlane. Ta oli üks Ameerika Ühendriikide asutajaisadest ja esimene rahandusminister.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Nevise saarel Kariibi mere piirkonnas.
K: Mida ta tegi Ameerika Vabadussõja ajal?
V: Selle aja jooksul teenis ta kontinentaalarmees kindral George Washingtoni lähedase abina.
K: Mida aitas Hamilton pärast sõjaväeteenistusest lahkumist rajada?
V: Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist asutas ta panga ja aitas luua Ameerika Ühendriikide finantssüsteemi.
K: Millist erakonda Hamilton juhtis?
V: Hamilton juhtis föderalistide parteid.
K: Kuidas lõppes tema elu? V: Tema elu lõppes, kui ta sai 1804. aastal surma duellis poliitilise rivaali Aaron Burriga.
K: Kuidas mäletatakse Hamiltoni tänapäeval?
V: Tänapäeval peetakse Hamiltoni tavaliselt üheks kõige olulisemaks varajasemaks liidriks ja tema portree on USA kümne dollari pangatähel.
