Duell on võitlus kahe inimese vahel, kellel on sarnased surmavad relvad ja kes on enne võitlust kokku leppinud teatud reeglites. Võitlus käib tavaliselt au pärast. Duelli eesmärk ei ole tavaliselt vastase tapmine, vaid duelli välja kuulutanud mehe au taastamine. Duellid ei ole ametlikud seadused, neid viivad läbi üksikisikud.

Ajalooline taust

Lääne ühiskondades harrastati duelle alates 15. sajandist kuni 20. sajandini. Duellid olid levinud peamiselt aadli ja kõrgema ühiskonnakihi seas, kus au mõiste oli isikliku ja perekondliku seisuse oluline osa. Paljudes kultuurides oli duell viis solvangule vastamiseks või nimede puhastamiseks, kui ametlik õigus ei pakkunud lahendust või kui osapooled pidasid riiklikku õigussüsteemi ebapiisavaks.

Näiteks 1804. aastal pidasid Ameerika Ühendriikides poliitikud Aaron Burr ja Alexander Hamilton duelli. Alates Ameerika kodusõjast on kõik USA osariigid duellid kriminaliseerinud, kusjuures karistused duellide eest ulatuvad avalike ametite kandideerimise keelustamisest kuni surmanuhtluseni. Duellid keelustati, sest moodustusid duellide vastased rühmitused, mis olid edukad.

Reeglid ja kombed

Kuigi duellid olid ebaseaduslikud või vähemalt õiguslikult kahtlased paljudes riikides, järgisid paljud osapooled püsivaid tava- ja kirjapandud reegleid (nn duelli etikett). Igal regiooni ja ajastu puhul võis reeglistik erineda, kuid tüüpilised elemendid olid:

  • Väljakutse – solvunud pool (või tema „seconds”) esitas formaalse väljakutse.
  • Teise osapoole vastuvõtt – väljakutse võeti vastu või rahuldati, vahel leiti kompromiss (näiteks avalik vabandus).
  • Teine isik ehk „sekundant” – iga võitleja valis endale toetusisikud, kes aitasid reeglite kokkuleppimisel, vahendasid ja vajadusel lahendasid vaidlusi.
  • Relva ja distantsi määramine – otsustati, kas võitlus toimub mõõkade, püstolite või muu relvaga ning kui kaugel osalejad seisavad.
  • Võitlemise tingimused – lepitati kokku laskmise korrad, algusmärk, kas lubatud on tappa või ainult vigastada jne.

Tüüpilised tulemused

Duellide lõpptulemused võisid olla erinevad:

  • Vägivalla vältimine: pooled võivad saavutada „satisfaction” ehk au taastada sõnalise vabanduse või käitumise muutusega.
  • Vigastus: üks või mõlemad osapooled vigastada, kuid ellu jääda.
  • Surm: kuigi surm ei olnud alati eesmärk, lõppesid mõned duellid surmaga.

Tavaliselt kasutatavad relvad

Duellide ajal kasutati peamiselt kolme tüüpi relvi:

  • Püstolid (valdkonna eriti 18.–19. sajandil) – lähedalasuva, lühikese laskmiskatse tõttu levinud.
  • Mõõgad ja epee’d – vanema traditsiooni osa, tavalisem ka 17. sajandil ja varem.
  • Muud relvad või käsitulirelvad vastavalt osapoolte kokkuleppele.

Struktuur: sekundandid ja reeglite täitmine

Duelli korralduses mängisid sekundaadid (seconds) suurt rolli. Nemad aitasid kokku leppida tingimused, kontrollida relvi, hoida kordust ja püüda vajadusel rahumeelset lahendust leida, et vältida vägivalda. Tihti said just sekundaadid vastutuse, kui duell läks kurjemaks — nad pidid aru andma võimudele või kandma sotsiaalset ja juriidilist vastutust.

Kuulsad duellid

Lisaks mainitud Burri ja Hamiltoni duellile leidus mitmeid teisi kuulsaks saanud kohtumisi: Vene luuletaja Aleksandr Puškin suri 1837. aasta duellis, Prantsusmaal ja Inglismaal toimusid arvukad kohtunikest ja poliitikutest duellid, mis mõjutasid poliitilist ja kultuurilist ajalugu. Need juhtumid aitasid kujundada avalikku arutelu duellide moraalsuse ja seadusliku staatuse üle.

Seaduslik ja sotsiaalne muutus

19. ja 20. sajandil hakkasid duellid hääbuma mitmel põhjusel:

  • Riigi monopol relva ja vägivalla kasutamisel — riiklik õigus hakkas eelistatult lahendama vaidlusi.
  • Kriminaliseerimine — paljudes riikides kehtestati ranged karistused duellis osalemise eest.
  • Sotsiaalsed muutused — au käsitlus ja kodanikuväärtused muutusid, ning avalik arvamus pöördus vägivalda propageerivate praktikate vastu.

Pärand ja tänapäev

Kuigi traditsioonilised duellid praktiliselt kadusid, on „au” ja isikliku seaduskuulekuse küsimused jäänud kultuuriliselt olulisteks. Mõnes keeles ja kultuuris on väljendid ja metafoorid „duellist” jäänud igapäevakeelde (nt „duell poliitilises debatis” või „sportlik duell”). Samuti on duelli teema populaarne kirjanduses, filmis ja uurimustes selle eetiliste ja ajalooliste aspektide tõttu.

Kokkuvõte: Duell oli ajalooline nähtus, mille keskmes oli isiklik au, kindlad kombed ja relvastatud kokkupõrge. Kuigi selle eesmärk ei olnud alati tapmine, viisid duellid sageli surma või raskete tagajärgedeni ning seetõttu hakati neid järjest enam seadusega piirama ja hukka mõistma.