Püstol on käsirelv, mida hoitakse ja lastakse ühe käega (või kumbagi kätt kasutades väiksema relvana). Sõna võib kasutada laialt, et tähendada mis tahes väikest käeshoitavat tulirelva, või kitsalt, et tähendada ainult püstoli tüüpi relva, erinevalt revolvrist, millel on pöörlev silinder. Terminoloogia varieerub ja igapäevakeeles kasutatakse sõna "püstol" mõnikord laiemalt kui tehnilises kirjanduses.

Osad

  • Võre (raam) – püstoli põhistruktuur, mille külge kinnituvad teised osad.
  • Torujalg (toru) – kulgeva projektiili juhib kuumutatud surve all; selle sisekiirus ja rifling mõjutavad täpsust.
  • Liug (slide) – poolautomaadil liigub tahapoole ja tagasi, aidates tühi padrun väljutada ja uue padruni kambrisse tõsta.
  • Päästik – vallandab lasku; püstolid võivad olla single-action, double-action või striker-fired süsteemiga.
  • Turvalukk – mehhanism, mis takistab tahtmatut päästiku vajutamist.
  • Ekstraktor ja ejektor – väljutavad tühja padrunit kambrist ja viskavad selle välja.
  • Käepide – hoiab püstolit; sisse paigutatakse tavaliselt ajakiri ehk padrunid sisaldav element.
  • Hoidikus / ajakiri – metallist või plastist kast või karbike, mis mahutab mitu padrunit ja on tavaliselt püstoli käepideme sees; ajakir on vedruga varustatud, mis tõstab järgmise padruni paika.

Toimimine

Enamik tänapäevaseid püstoleid on poolautomaadid: lasku sooritamisel vallandub padruni välgukapsel, põleb lõhkeaine ja gaas surub kruusi (kera) piki toru välja. Sama löök või gaasikasutus tagastab osa energiast liugule, mille tulemusel väljub tühjendatud padrun ja liug lükkab järgmise padruni ajakirjast kambrisse. Ekstraktor haarab tühi kesta ja ejektor viskab selle välja. Ajakiri on vedruga, nii et kui tühi padrun väljutatakse, tõuseb järgmine padrun automaatselt õiges asendisse.

Mõned püstolid töötavad blowback-, tilkrapp- või lukustatud tagasilöögimehhanismiga; disain määrab tagasilöögi tugevuse, täpsuse ja usaldusväärsuse. Revolvritel see protsess on teistsugune: padrunid paiknevad pöörlevas silindris, mis keerleb igal päästikuaktiivsel asendil järgmise kambrini, ning tühi kest jääb silindrisse või lükatakse välja käsitsi/erilise mehhanismi abil.

Padrun ja laskemoon

Padrun koosneb tavaliselt kolmest põhiosast: kruus (kuul või projektiil), kest (metallist korpus), kus on täidetud lõhkeaine (pulber) ning välgukapsel (primer), mis süütab pulbri. Püstoli toimimine eeldab, et padrun on õiges asendis kambris — turvalisuse ja töökindluse huvides tuleb kasutada relva jaoks ette nähtud kaliibriga padruneid.

Ajalugu

Seda terminit on pikka aega kasutatud erinevalt. Näiteks Ameerika vanal läänes kasutati revolvreid laialdaselt, kuid neid nimetati siis (ja mõned nimetavad neid ka tänapäeval) püstoliteks. Sõna "püstol" jõudis inglise keelde enne 1600. aastat prantsuse keelest (pistolet). Sel ajal tähendas see tavaliselt ühepaugulist käsirelva. Relvade tehnoloogia arenenud edasi mitme etapi kaudu: matchlock-, wheellock- ja flintlock-mehhanismidest jõuti 19. sajandi revolvrite ja 20. sajandi poolautomaatsete disainideni.

19. sajandil tõi Colt ja teised leiutised kaasa laialdasema revolvrite kasutuse, 20. sajandi alguses aga John Browning ja teised disainerid arendasid usaldusväärseid poolautomaatseid püstoleid, mis asendasid paljudes ametites revolvrit. Tänapäeval kasutatakse püstoleid laialdaselt sõjaväes, politseis, enesekaitses ja spordilaskmises; materjalide ja tootmistehnoloogia areng on andnud kergemaid, vastupidavamaid ja täpsemaid relvi.

Kasutus ja turvalisus

  • Tuntud relvaturvalisuse reeglid: kohtle iga relva kui laetuna, ära suuna relva kunagi midagi, mida sa ei soovi hävitada, hoia sõrme päästikulaualt kuni otsustad lasta, ning ära lase relval korduvkasutamisel pääseda avalikku kohta ilma nõuetekohase hoidmiseta.
  • Püstolite ohutuks käsitsemiseks on soovitatav regulaarne väljaõpe ja korralik hooldus — puhastamine, kontroll ja sobivate padrunite kasutamine.
  • Seadused ja nõuded püstolite omamiseks ja kandmiseks erinevad riigiti – alati tuleb järgida kohalikke regulatsioone.

Kokkuvõtlikult: püstol on käeshoitav tulirelv, millel on mitu konstruktiivset varianti (poolautomaadid, revolvrid jpm). Oluline on mõista relva osi ja toimimist ning järgida rangeid turvameetmeid nii isiklikuks kaitseks kui avalikuks ohutuseks.