Püstol (käsirelv) — definitsioon, osad, toimimine ja ajalugu

Põhjalik juhend püstolist: definitsioon, osad, tööpõhimõte, laadimine ja ajalugu — selged selgitused algajatele ja entusiastidele.

Püstol on käsirelv, mida hoitakse ja lastakse ühe käega (või kumbagi kätt kasutades väiksema relvana). Sõna võib kasutada laialt, et tähendada mis tahes väikest käeshoitavat tulirelva, või kitsalt, et tähendada ainult püstoli tüüpi relva, erinevalt revolvrist, millel on pöörlev silinder. Terminoloogia varieerub ja igapäevakeeles kasutatakse sõna "püstol" mõnikord laiemalt kui tehnilises kirjanduses.

Osad

• Võre (raam) – püstoli põhistruktuur, mille külge kinnituvad teised osad.
• Torujalg (toru) – kulgeva projektiili juhib kuumutatud surve all; selle sisekiirus ja rifling mõjutavad täpsust.
• Liug (slide) – poolautomaadil liigub tahapoole ja tagasi, aidates tühi padrun väljutada ja uue padruni kambrisse tõsta.
• Päästik – vallandab lasku; püstolid võivad olla single-action, double-action või striker-fired süsteemiga.
• Turvalukk – mehhanism, mis takistab tahtmatut päästiku vajutamist.
• Ekstraktor ja ejektor – väljutavad tühja padrunit kambrist ja viskavad selle välja.
• Käepide – hoiab püstolit; sisse paigutatakse tavaliselt ajakiri ehk padrunid sisaldav element.
• Hoidikus / ajakiri – metallist või plastist kast või karbike, mis mahutab mitu padrunit ja on tavaliselt püstoli käepideme sees; ajakir on vedruga varustatud, mis tõstab järgmise padruni paika.

Toimimine

Enamik tänapäevaseid püstoleid on poolautomaadid: lasku sooritamisel vallandub padruni välgukapsel, põleb lõhkeaine ja gaas surub kruusi (kera) piki toru välja. Sama löök või gaasikasutus tagastab osa energiast liugule, mille tulemusel väljub tühjendatud padrun ja liug lükkab järgmise padruni ajakirjast kambrisse. Ekstraktor haarab tühi kesta ja ejektor viskab selle välja. Ajakiri on vedruga, nii et kui tühi padrun väljutatakse, tõuseb järgmine padrun automaatselt õiges asendisse.

Mõned püstolid töötavad blowback-, tilkrapp- või lukustatud tagasilöögimehhanismiga; disain määrab tagasilöögi tugevuse, täpsuse ja usaldusväärsuse. Revolvritel see protsess on teistsugune: padrunid paiknevad pöörlevas silindris, mis keerleb igal päästikuaktiivsel asendil järgmise kambrini, ning tühi kest jääb silindrisse või lükatakse välja käsitsi/erilise mehhanismi abil.

Padrun ja laskemoon

Padrun koosneb tavaliselt kolmest põhiosast: kruus (kuul või projektiil), kest (metallist korpus), kus on täidetud lõhkeaine (pulber) ning välgukapsel (primer), mis süütab pulbri. Püstoli toimimine eeldab, et padrun on õiges asendis kambris — turvalisuse ja töökindluse huvides tuleb kasutada relva jaoks ette nähtud kaliibriga padruneid.

Ajalugu

Seda terminit on pikka aega kasutatud erinevalt. Näiteks Ameerika vanal läänes kasutati revolvreid laialdaselt, kuid neid nimetati siis (ja mõned nimetavad neid ka tänapäeval) püstoliteks. Sõna "püstol" jõudis inglise keelde enne 1600. aastat prantsuse keelest (pistolet). Sel ajal tähendas see tavaliselt ühepaugulist käsirelva. Relvade tehnoloogia arenenud edasi mitme etapi kaudu: matchlock-, wheellock- ja flintlock-mehhanismidest jõuti 19. sajandi revolvrite ja 20. sajandi poolautomaatsete disainideni.

19. sajandil tõi Colt ja teised leiutised kaasa laialdasema revolvrite kasutuse, 20. sajandi alguses aga John Browning ja teised disainerid arendasid usaldusväärseid poolautomaatseid püstoleid, mis asendasid paljudes ametites revolvrit. Tänapäeval kasutatakse püstoleid laialdaselt sõjaväes, politseis, enesekaitses ja spordilaskmises; materjalide ja tootmistehnoloogia areng on andnud kergemaid, vastupidavamaid ja täpsemaid relvi.

Kasutus ja turvalisus

• Tuntud relvaturvalisuse reeglid: kohtle iga relva kui laetuna, ära suuna relva kunagi midagi, mida sa ei soovi hävitada, hoia sõrme päästikulaualt kuni otsustad lasta, ning ära lase relval korduvkasutamisel pääseda avalikku kohta ilma nõuetekohase hoidmiseta.
• Püstolite ohutuks käsitsemiseks on soovitatav regulaarne väljaõpe ja korralik hooldus — puhastamine, kontroll ja sobivate padrunite kasutamine.
• Seadused ja nõuded püstolite omamiseks ja kandmiseks erinevad riigiti – alati tuleb järgida kohalikke regulatsioone.

Kokkuvõtlikult: püstol on käeshoitav tulirelv, millel on mitu konstruktiivset varianti (poolautomaadid, revolvrid jpm). Oluline on mõista relva osi ja toimimist ning järgida rangeid turvameetmeid nii isiklikuks kaitseks kui avalikuks ohutuseks.

Relvaohutus

Üks tähtsamaid relvaohutusreegleid on hoida relvad laste käest eemal. Relvad tuleks lukustada ja hoida laste ja teiste isikute eest, kes ei mõista, kui surmav need on. Püstoleid, nagu kõiki relvi, tuleb alati ettevaatlikult käsitseda. Hoidke relva alati turvalises suunas. Laskja peaks hoidma sõrmed päästikust eemal kuni hetkeni, mil ta kavatseb tulistada. Austage alati relvi kui tööriista, mis võib valesti kasutades tekitada kahju. Eeldage alati, et relv on laetud, kuni olete kindel, et see ei ole seda.

Kuul ei ole ainus relva osa, mis võib põhjustada vigastusi. Kuulmiskaitse kaitseb laskuri ja läheduses viibivate inimeste kõrvaklappe. Need võivad olla odavad vahtplastist kõrvaklapid või kallimad kuulmiskaitsevahendid, millel on mürasummutusmäär ehk NRR (Noise Reduction Rating). Mida suurem on NRR-number, seda parem. Laskmise või teiste laskurite jälgimise ajal tuleb alati kanda silmakaitset. Nende löögikindlad läätsed kaitsevad kuulipragude, hajutatud püssirohu ja muu prahi eest.

Kuulmiskaitsevahendid. Sellel paaril on ka mikrofon tavaliste helide kuulamiseks.

Püstolite plussid ja miinused

Püstolite eelis revolvrite ees seisneb selles, et neid saab laadida mõnevõrra kiiremini, kuna nende mahutab rohkem padruneid kui revolvri viis või kuus padrunit. Seetõttu kasutab enamik politsei- ja sõjaväeorganisatsioone püstoleid. Samuti on püstolid sageli õhemad ja neid saab paremini varjata kui revolvreid. Püstoleid peetakse üldiselt turvalisemaks kui revolvreid. Revolver võib kogemata tulistada, kui see maha kukub. Püstol tulistab harva, kui see maha kukub. Püstolitele on omane hoob, mida nimetatakse kaitsekangiks. See takistab püstoli tulistamist isegi siis, kui päästikule vajutatakse. Püstoliga tulistamiseks tuleb esmalt eemaldada (välja lülitatud asendisse keerata) päästik.

Püstolitel on revolvritega võrreldes mõned puudused. Nad on keerulisemad ja neil on rohkem liikuvaid osi. Püstol võib kasutada raskemaid vedrusid, mida noorematel ja eakatel laskuritel võib olla raske kasutada.

Kaasaegsed püstolid teevad tavaliselt ainult ühe lasu iga kord, kui te päästikule vajutate. Mõned spetsiaalsed püstolid, mida nimetatakse masinapüstoliteks, võivad teha korraga rohkem kui ühe lasu. Mõned kuulsad püstolid on Colt M1911 ja Beretta 92.

Püstoleid ei kasutatud 1800. aastatel Ameerika Ühendriikide lääneosas sageli. Nad kasutasid revolvreid. Esimene edukas püstol, mida siis kasutati, oli Borchardt C-93. See konstrueeriti 1893. aastal ja sai kättesaadavaks 1894. aastal.

Heckler & Koch USP poolautomaatne püstol

Küsimused ja vastused

K: Mis on püstol?

K: Mis vahe on ajakirjapüstolil ja revolvril?

K: Miks nimetatakse püstoleid mõnikord "poolautomaatideks"?

K: Kuidas laaditakse püstoli püstolile uuesti?

K: Millal kasutati esimest korda mõistet "püstol"?

K: Milline on sõna "püstol" päritolu?

K: Kas terminit "püstol" kasutati Ameerika vanal läänes revolvrite kohta?

Otsing