Õnnetus: määratlus, tüübid, põhjused ja ennetus

Õnnetus: tüübid, põhjused ja ennetus — praktilised nõuanded kodu-, liiklus- ja tööstusõnnetuste vähendamiseks ning turvalisuse tõstmiseks.

Õnnetus on see, kui midagi läheb valesti, kui see ei ole ette nähtud. Füüsilised õnnetused on sellised asjad nagu kokkupõrked, vigastused ja kukkumised. Mittefüüsilised õnnetused on sellised asjad nagu kogemata kellelegi saladuse avaldamine, millegi tähtsa unustamine või tähtsa arvutifaili kustutamine.

Liiklusõnnetustes hukkub igal kuul tuhandeid inimesi Ameerika Ühendriikides ja tuhandeid igal nädalal kogu maailmas. Igal nädalal saavad vigastada veel tuhandeid inimesi. Enamasti on õnnetustes osalenud sõiduautod, kuid palju on ka bussi-, veoauto- ja jalgrattaõnnetusi. Suurt tähelepanu pälvivad ka lennuõnnetused, laevaõnnetused ja muud transpordiõnnetused.

Õnnetusjuhtumite tagajärjel saadud vigastusi on kodus siiski rohkem kui mujal. Neile pööratakse vähem tähelepanu, sest korraga saavad vigastada vaid mõned inimesed.

Sageli uuritakse õnnetusi, et õppida, kuidas neid tulevikus vältida. Mõnikord saame õnnetust uurides avastada uusi asju, näiteks penitsilliini.

Enamik vigastustest tingitud surmajuhtumitest on põhjustatud tuleõnnetustest. Seega on juhuslikud tulekahjud üks peamisi tahtmatute surmajuhtumite põhjuseid. Peamine surma põhjus tuleõnnetustes on põleng, kuid surma põhjustab ka suitsu ja mürgiste gaaside sissehingamine. Sageli on tulekahju põhjus väga lihtne ja ootamatu, näiteks küünla unustamine millegi tuleohtliku lähedusse, defekt riistvaras või vanad elektrijuhtmed. Seega on enamik suuri tulekahjusid põhjustatud lihtsatest põhjustest.

Tüübid ja ulatus

Õnnetused võivad olla väga erineva ulatuse ja iseloomuga. Peamised tüübid on:

• Liiklusõnnetused – sisaldavad kokkupõrkeid, otsasõite, jalgratta- ja jalakäijaõnnetusi ning avaliku transpordi õnnetusi (vt ka üleval).
• Koduõnnetused – kukkumised, põletused, mürgistused, lõike- ja muu vigastus, mis juhtuvad koduses keskkonnas.
• Töökohal toimuvad õnnetused – sõltuvalt tööst võivad need olla mehhaanilised vigastused, kukkumised kõrgelt, keemilised põletused jne.
• Vabaajaõnnetused – spordi- ja vaba aja õnnetused, ujumisõnnetused ja matkadel toimuvad õnnetused.
• Mittefüüsilised õnnetused – andmekad, konfidentsiaalsuse rikkumised või muud juhuslikud eksimused töö- või eraelus (näiteks arvutifaili kustutamine).
• Suured tehnilised ja katastroofitüüpi õnnetused – näiteks laeva- või lennuõnnetused, tööstusõnnetused ja loodusõnnetuste tõttu tekkinud inimestele ja varale suunatud kahjud.

Põhjused ja riskitegurid

Õnnetusi põhjustavad tavaliselt mitme teguri kombinatsioon. Kõige sagedasemad põhjused on:

• Inimlikud vead – tähelepanu hajumine, väsimus, sõiduki või masina vale käsitlemine, alkohol või narkootikumid.
• Tehnilised rikked – masina- või seadme defektid, halva hoolduse või tootmisvea tagajärjed.
• Keskkonnatingimused – libedad teed, halb ilm, kehv valgustus või ohtlikud töötingimused.
• Halb planeerimine ja organisatsioon – puudulik riskihindamine, puuduvad turvameetmed või ebaõiged tööprotseduurid.
• Tooted ja kemikaalid – valesti märgistatud, defektse konstruktsiooniga või ohtlikud ained, mis võivad põhjustada põletusi, mürgistusi või plahvatusi.
• Sotsiaalsed ja demograafilised riskid – lapsed ja eakad on õnnetustele haavatavamad, samuti mõjutavad riski sotsiaal-majanduslikud tingimused ja haridustase.

Tagajärjed ja mõju

Õnnetused võivad põhjustada surma, püsivaid vigastusi, ajutist töövõimetust, psühholoogilist trauma ja majanduslikke kahjusid (meditsiinikulud, töölt puudumine, vara kulu). Suured õnnetused mõjutavad sageli ka kogukonda ja ettevõtte mainet ning võivad kaasa tuua õiguslikke ja kindlustusalaseid tagajärgi.

Uurimine ja õppimine

Õnnetusi uuritakse mitmel põhjusel: juhtumi põhjuse selgitamiseks, vastutuse kindlakstegemiseks ja tulevaste sarnaste juhtumite vältimiseks. Uurimisel analüüsitakse sageli inimlikku tegurit, tehnilist seisukorda, keskkonda ning organisatsioonilisi protseduure. Mõnikord viib uurimine ootamatute avastusteni — kuigi see on harvem, on ajalugu näidanud, et õnnetustest õppides on tekkinud uusi teadmisi ja avastusi (näiteks penitsilliini avastamisega seotud juhtumid).

Tuleõnnetused — eraldi tähelepanu

Tulekahjud põhjustavad sageli surma mitte ainult põlengu tõttu, vaid ka suitsu ja mürgiste gaaside sissehingamise tõttu. Paljud suuremad tulekahjud saavad alguse väikestest ja ootamatutest juhtudest, nagu küünla jätmine millegi tuleohtliku lähedusse, vigane elektriseade või vanad elektrijuhtmed. Seetõttu on ennetus ja varajane avastamine tuleohutuse võtmetegurid.

Ennetus ja heade tavade kogum

Enamikku õnnetusi saab oluliselt vähendada, rakendades kombineeritud lähenemist: haridus, tehnilised lahendused ja seaduste täitmine. Mõned praktilised soovitused:

• Haridus ja teadlikkus – ohutusalane juhendamine koolides, töökohtadel ja kogukondades; sihtrühmadele (lastele, eakatele) suunatud programmi.
• Insener-tehnilised lahendused – päästeseadmed, kaitsevõrgud, turvaportid, antud tööstusharule vastav personali- ja seadmete hooldus.
• Isiklikud kaitsevahendid – kiivrid, turvavööd, jalakaitse, kindad jm vastavalt tegevusele.
• Keskkonna ja seadmete hooldus – regulaarsed kontrollid ja hooldus, vananenud elektrijuhtmete või seadmete väljavahetamine.
• Turvalised kodused harjumused – suitsuandurite paigaldamine ja testimine, tuleohutuse reeglite järgimine, ravimite ja kemikaalide turvaline hoidmine.
• Liiklusturvalisus – turvavööde ja kiivri kandmine, kiiruse, sõidutingimuste ja joobe järgimine ning tähelepanematusest hoidumine.
• Ettekavatsetud reageerimine – esmaabi oskused, hädaabinumbri tundmine, evakuatsiooniplaanid ning tule- ja päästeharjutused töökohal ja kodus.
• Seadusandlus ja kontroll – nõuete ja standardite rakendamine ning järelevalve tööohutuse ja liiklusturvalisuse valdkonnas.

Esmaabi ja õnnetuse järel toimimine

• Kindlusta enda ja kannatanu ohutus — eemalda lisaohtudest (nt lülita välja elektriseade, kustuta leeke, vii inimene ohutusse kohta).
• Helista hädaabisse, kui olukord on sellest tulenev — rasked vigastused, tugev verejooks, hingamisraskused, teadvusekaotus jms.
• Rakenda esmaabi vastavalt oskustele — peatada verejooks, panna surveseisundis inimene küljele, kasutada sidemeid jne.
• Dokumenteeri ja anna juhtunust teada vastavatele ametiasutustele või tööandjale — õnnetuse registreerimine aitab ennetada kordumist.

Kokkuvõte

Õnnetused on sageli ootamatud, kuid suure osa neist saab ära hoida teadlikkuse, planeerimise, tehnilise hoolduse ja õige reageerimise abil. Uurimine aitab mõista põhjuseid ja arendada meetmeid, mis vähendavad tulevasi riske ning kaitsevad inimeste elu ja tervist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on õnnetus?

K: Millised on mõned näited füüsilistest õnnetustest?

K: Millised on mõned näited mittefüüsiliste õnnetuste kohta?

K: Mitu inimest sureb igal kuul Ameerika Ühendriikides liiklusõnnetuste tagajärjel?

K: Miks tekivad õnnetusjuhtumite tagajärjel saadud vigastused sagedamini kodus kui mujal?

K: Kuidas õppida, kuidas tulevikus õnnetusi vältida?

K: Mis on peamine surmajuhtumite põhjus tuleõnnetustes?

Otsing