Adjektiiv on sõna, mis kirjeldab nimisõna. Nomenid on sõnad, mis nimetavad kohta, inimest, asja või ideed. Omadussõna annab lisateavet sellega seotud nimisõna kohta — näiteks värvi, suuruse, omaduse või seisundi — ja kuulub kõnekeele osa.

Asendid lauses: atribuutne ja predikatiivne

Omadussõna võib seista otse enne nimisõna (atribuutne kasutus) või olla lausevõtmes pärast siduvat tegusõna (predikatiivne kasutus).

  • Atribuutne (enne nimisõna): sinine taevas, naljakas nali, pikk mees.
  • Predikatiivne (pärast olla või muud siduvat verbi): Taevas on sinine. või See nali oli naljakas.

Isegi kui omadussõna ja nimisõna ei ole kõrvuti, seob kontekst nende tähenduse: lause Taevas on sinine viitab samale mõttele kui sinine taevas.

Kaasus- ja arvuskokkulepe

Eesti keeles muutub omadussõna vastavalt nimisõna arvule ja käändele. Omadussõnad ei käändu soo järgi (sugude eristust eesti keel ei kasuta), kuid võtavad sama käände- ja arvuvormi nagu kirjeldatav nimisõna.

  • Näited (nominatiiv / genitiiv / partitiiv):
  • pikk mees (NOMSG) — pika mehe (GENSG) — pikka meest (PARTSG)
  • pikad mehed (NOMPL) — pikkade meeste (GENPL) — pikki mehi (PARTPL)

Astmed ehk võrdlus

Omadussõnadel on kolm põhiaste: positiiv (algsõna), komparatiiv (võrdlusaste) ja superlatiiv (kõige… või kõrgeim aste).

  • Positiiv: suur, ilus, kiire
  • Komparatiiv: suurem, ilusam, kiirem
  • Superlatiiv: suurim / kõige suurem, ilusaim / kõige ilusam, kiireim / kõige kiirem

Mõned omadussõnad on kõikuvad või ebareeglipärased: hea → parem → parim, halb → halvem → halvim. Superlatiivi saab sageli moodustada kas sufiksiga -im (suurim) või abisõnaga kõige + positiiv (kõige suurem).

Muud kasutused ja vormid

  • Omadussõnast võib kontekstis saada nimi (substantiiviseerumine): Noored tulid. Siin tähistab noored inimrühma.
  • Omadussõnadest saab tuletada määrsõnu (adverbe) lisasufiksiga, nt kiire → kiiresti, mis muudab omaduse tegusõna kirjeldavaks: Ta jooksis kiiresti.
  • Omadussõnad võivad olla osa võrdluseväljenditest ja liitstruktuuridest (nt rohkem … kui, vähem … kui), kuid eesti keeles eelistatakse sageli vabasid vorme (ilusam vs rohkem ilus — korrektne on ilusam).

Kasutusnäited

  • Taevas on sinine. — predikatiivne omadussõna.
  • Sinine taevas — atribuutne omadussõna.
  • See nali, mida ta rääkis, oli nii naljakas, et ma ei suutnud kogu päeva naerda.
  • Seal on pikk mees.
  • See maja on suurem kui eelmine. (komparatiiv)
  • Ta on gruppi parim laulja — tal on parim hääl. (superlatiiv/ebareeglipärane)

Kokkuvõttes annab omadussõna lugejale või kuulajale täpsema pildi nimisõnast, aitab kirjeldada välimust, kvaliteeti, suurust, aega või emotsionaalset tooni ning muudab teksti ja kõne selgemaks ja elavamaks.