Ad hominem — isiku vastu suunatud argumentide tähendus ja näited

Ad hominem: mis on isiku vastu suunatud argumendid, miks need eksivad ja millised näited seda selgitavad — selge juhend ja praktilised näited.

Ad hominem on ladinakeelne sõna, mis tähistab üht tüüpi argumenti. Seda sõna kasutatakse sageli retoorikas. Retoorika on teadus sellest, kuidas rääkida hästi ja veenda teisi inimesi oma ideedest. Ad hominem on informaalne loogikaviga: selle asemel, et kritiseerida väidet või põhjendust, rünnatakse väite esitajat isiklikult.

Inglise keelde tõlgituna tähendab ad hominem isiku vastu. Teisisõnu, kui keegi teeb ad hominem'i, siis ründab ta selle isiku vastu, kelle vastu ta argumenteerib, mitte selle vastu, mida ta ütleb. See võib kätkeda isiklikke solvanguid, moraalset laimamist, vihjeid võltsimisele või vihjeid huvidekonfliktile — tegevusi, mis loovad mulje, et esitatud väide on seetõttu automaatselt väär.

Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast homo, mis tähendab inimest. Hominem on sooneutraalne versioon sõnast homo. Vana-Roomas tähistas see kõiki vabu mehi ehk teisisõnu kõiki vabu inimesi. Ajalooliselt kasutatakse väljendit täpsemalt kui "suunatud inimesele" — rõhuasetus on temal, mitte tema väitel.

Millal on tegu loogikaveaga?

Ad hominem muutub loogikaveaks siis, kui isiklikku rünnakut kasutatakse peamise tõendina selle asemel, et käsitleda väite sisu. Kui rünnak ei näita, et väide ise on vale või et esitatud põhjendused on ekslikud, siis on see argumendi vale kõrvalepõige. Selline käitumine nõrgendab diskussiooni, viib tähelepanu eemale faktidest ja soodustab emotsionaalset manipulatsiooni.

Tüübid

• Abusive ad hominem — otse isiku iseloomu või välimuse ründamine (nt "Sina oled loll, seega on su seisukoht vale").
• Circumstantial ad hominem — vihjamine, et esineja huvid või olukord teevad tema väite ebausaldusväärseks (nt "Ta töötab tööstuses, seega toetab ta seda poliitikat ainult enda kasu pärast").
• Tu quoque ("ka sina") — püüdlus vastaja väide diskrediteerida, osutades tema vastu sama vea või inkonsistentsi (nt "Kuidas sa mind kritiseerid, sa oled ju ise sama teinud?").
• Poisoning the well — enne arutelu ära diskrediteerida vastast või tema allikaid, et kuulajate eelarvamust mõjutada.

Näited

Poliitika: "Ära usu tema öeldut, ta on korruptsioonikahtlusega seotud — seega on tema ettepanek ebausutav." (see rünnaku sisu ei diskvalifitseeri automaatselt ettepanekut; seda tuleb hinnata argumendi enda põhjal)

Igapäevane vestlus: "Sa ei sobi selle teema aruteluks — sa ei ole kunagi selles valdkonnas töötanud." (see võib olla asjakohane, kui ekspertiisi nõutakse, aga kui väide tugineb neutraalsetele faktidele, pole see piisav põhjuside kehtetuks tunnistamiseks)

Miks ad hominem on ohtlik ja miks see töötab

Ad hominem võib olla mõjuv, sest inimeste hinnang teisele inimesele mõjutab nende valmisolekut tema sõnu usaldada. Mainet, kuulujutte ja teisi sarnaseid rünnakuid kasutatakse sageli sotsiaalse mõju saavutamiseks — eriti kui sotsiaalvõrgustik on ühe inimese juba marginaliseerinud või talle negatiivset sildi külge pannud. Sellistes tingimustes on kuulajatel lihtsam aktsepteerida isiklikke rünnakuid ilma kriitilise faktikontrollita.

Õigus- ja diplomaatiavaldkond

Seda peetakse enamasti nõrgaks ja kehvaks argumendiks. Kohtutes ja diplomaatias ei hinnata ad hominem'e — sealsed otsused peaksid põhinema faktidel, tõenditel ja seadusel, mitte isiklike solvamistel või mainemaneöövritel. Isiklik käitumine võib olla kohtuprotsessis asjakohane ainult siis, kui see on seotud juhtumi faktilise küljega (nt tunnistaja usaldusväärsus).

Millal ad hominem ei ole täielikult vale?

Ad hominemi õigsuse küsimus sõltub kontekstist. Ad hominem ei ole iga kord vale — teinekord on inimese iseloom, huvid või käitumine otseselt seotud väitega ja seetõttu asjakohane. Näiteks kui inimesed arvavad, et kedagi ei saa usaldada, siis võib kahtluse alla seada asju, mida ta on varem öelnud. Kui isik on korduvalt valetanud või teadlikult moonutanud andmeid konkreetse teemaga seoses, on tema väidete käsitlemine ettevaatusega põhjendatud.

Kuidas ad hominem'iga tegeleda?

• Paluge täpsustusi ja põhjendusi: nõudke, et argument toetataks faktide ja loogikaga.
• Osutage suunatusele: märkige kindlalt ära, kui rünnak kaldub tegelikust küsimusest kõrvale.
• Hinnake olukorra asjakohasust: kui rünnak osutab tegelikule huvidekonfliktile või aluspõhisele ebausaldusväärsusele, käsitlege seda eraldi ja selgitage, miks see mõjutab väidet.
• Vältige omakorda vasturünnakuid, mis muudavad diskussiooni isiklikuks kakluseks.

Kokkuvõttes on ad hominem tüüpiliselt verbaalne taktika, mis suunab tähelepanu inimestele, mitte väidete sisu. Hea ja konstruktiivne arutelu eeldab, et väited hinnatakse nende enda argumentide ja tõendite alusel — isiklikud rünnakud ei asenda seda.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab ad hominem?

K: Mis on retoorika?

K: Mis on mõiste ad hominem päritolu?

K: Mis on ad hominem'i peamine mõte?

K: Kas ad hominemit peetakse tugevaks või nõrgaks argumendiks?

K: Millistes kontekstides ad hominem ei ole teretulnud?

K: Kas ad hominem võib olla kehtiv argument? Millal?

Otsing