Sotsiaalne võrgustik: määratlus, tüübid, struktuur ja mõju

Avasta sotsiaalne võrgustik: määratlus, tüübid, struktuur ja mõju ühiskonnale ja organisatsioonidele — praktilised näited, toimemehhanismid ning igapäevaelu efektid.

Sotsiaalne võrgustik on inimeste, rühmade ja organisatsioonide omavaheliste suhete kogum ning nende suhete muster. Need suhted võivad hõlmata sõprust ja affekti, igapäevast suhtlemist, majanduslikke tehinguid, sugulussuhteid, autoriteeti ja hierarhiat, usaldust, sotsiaalset toetust ning informatsiooni või haiguste levikut. Sotsiaalsete suhete nimetamine võrgustikuks juhib tähelepanu sellele, et oluline pole ainult üksik suhe, vaid kogu suhete struktuur ja mustrid – kes on ühenduses kellega, kui tihedad on sidemed ja millised isikud või rühmad toimivad sildadena teiste vahel.

Tüübid ja omadused

Sotsiaalsed võrgustikud võivad olla väga erinevad sõltuvalt osapooltest ja suhete iseloomust. Levinumad tüübid:

• Isiklikud võrgustikud – perekond, sõbrad, töökaaslased;
• Kogukonnapõhised võrgustikud – naabruskonnad, elurühmad ja kogukonna organisatsioonid;
• Tööalased ja organisatsioonilised võrgustikud – ettevõtted, osakonnad, ametialased ühendused;
• Huvipõhised ja virtuaalsed võrgustikud – harrastusrühmad, foorumid ja sotsiaalmeedia kogukonnad;
• Formaal- ja informaalvõrgustikud – ametlikud struktuurid (nt tööülesanded) ja igapäevased isiklikud suhted.

Suhte tugevus varieerub: tugevad sidemed tähistavad regulaarset emotsionaalset või praktilist tuge (nt lähedased sõbrad, perekond), nõrgad sidemed aga ühendusi, mis edastavad informatsiooni ja uusi võimalusi (nt tuttavad tööalastel üritustel). Sotsiaalvõrgustikes esineb ka selliseid nähtusi nagu sildadeks toimivad inimeste vahelised struktuuraugud ning grupi sees olev tugev tihedus (klastrid).

Struktuur ja mõõdikud

Sotsiaalvõrgustiku uurimisel kasutatakse mitmeid põhimõisteid ja kvantitatiivseid mõõdikuid:

• Sõlmed – inimesed või organisatsioonid;
• Sillad/sidemed – suhted sõlmede vahel;
• Tugevus – side tihedus või usaldus; tugevad ja nõrgad sidemed;
• Tihedus – kui palju võimalikest ühendustest on tegelikult olemas;
• Kesksus (degree, betweenness, closeness, eigenvector) – mis näitab, millised sõlmed on võrgustikus olulised info levitamise või kontrolli seisukohast;
• Klastrikoefitsient – kui tihedalt moodustavad sõlmed väiksemaid gruppe;
• Komponendid – eraldiseisvad alagrupid, mis ei ole omavahel ühendatud.

Need mõõdikud aitavad kirjeldada, kuidas informatsioon, ressursid või mõjud (nt sotsiaalne surve või nakkus) levivad, millised osapooled on võtmetähtsusega ning kus võrgustikus on haavatavad kohad.

Võrgustiku suurus ja piirangud

See, kui suureks isiklik võrgustik muutub, sõltub inimesest ja vaadeldavate suhete tüübist. Inimeste hulk, keda inimene hästi tunneb või kellega ta sageli suhtleb, ületab harva mitusada inimest. Inimese sotsiaalsete suhete haldamiseks kuluv aeg ja emotsionaalne energia seab piirid – mida suurem võrgustik, seda raskem on suhteid hoida. On tuntud nn "150 inimese seadus" (Dunbari number), mille kohaselt umbes 150 inimest on praktiline piir tiheda sotsiaalse grupi toimimiseks (näiteks tagaistme-suurus küla või klann). Mõned uurijad on välja pakkunud, et ettevõtte tõhus suurus võiks olla ligikaudu 70 inimest, kuna see võimaldab hoida töötajatevahelisi suhteid ja lojaalsust; nende abikaasad võivad moodustada veel laiemalt seotud võrgustiku (abikaasad mainitud alltekstis).

Funktsioonid ja mõju

Sotsiaalsed võrgustikud täidavad mitmeid olulisi ülesandeid:

• Sotsiaalne toetus – emotsionaalne, praktiline ja informatiivne abi;
• Kogukonnatunne ja identiteet – võrgustik loovad kuuluvustunde ja ühise identiteedi;
• Infovahetus ja ressursi jagamine – tööhõivepakkumised, teenused, nõuanded;
• Resiliientsus katastroofide ajal – nõrk/tugev sotsiaalne võrgustik mõjutab, kuidas kogukond taastub (katastroofid jt hädaolukorrad);
• Innovatsiooni ja trendide levik – ideed ja tehnoloogiad liiguvad enim läbi siltide ja nõrkade sidemete.

Granovetteri teooria "the strength of weak ties" rõhutab, et nõrgad sidemed aitavad leida uut informatsiooni ja võimalusi väljaspool oma lähiringi. Samal ajal tugevdavad tugeva sidemega rühmad bonding-tüüpi sotsiaalset kapitali (intensiivne tugi), samas kui sillad ja nõrgad sidemed loovad bridging-kapitali (võrgustikevaheline koostöö).

Ohud, haavatavus ja eetilised kaalutlused

Sotsiaalvõrgustikel on ka oma kitsaskohad ja riskid:

• Vaba sõitja probleem – tasuta sõitja probleem tekib siis, kui mõni liige kasutab võrgustiku hüvesid, kuid ei panusta tagasiside või abiga. See muudab kestva koostöö keeruliseks, eriti ootamatute olukordade puhul, kus abi on vajalik ja inimesed pole alati kättesaadavad;
• Ebavõrdsus ja tsentraliseeritus – väga kesksed võrgud võivad koondada ressursside ja info kontrolli mõne üksiku isiku või rühma kätte;
• Valeinformatsioon ja kajafoor – tihedad ja homogeenne võrgustik soodustab väljakujunenud uskumuste kinnistumist;
• Privaatsus ja digitaalne jälgitavus – online-võrgustikes võivad andmed levida ja jääda püsima, tekitades turva- ja eetilisi küsimusi;
• Haavatavus katastroofide ajal – ootamatutes kriisides selgub sageli, kes tegelikult aitab ning kes väldib kohustusi (turvalisus vs kohustus mainitud algtekstis).

Kogukonna roll ja näited

Sagedasti hoiavad võrgustikke koos ühised huvid ja kogukondlikud keskused: tööhõive, spordihuvialad, kultuur ja religioon. Näiteks mošee, kirik või tempel toimivad sageli kohalike sotsiaalvõrgustike keskmetena, pakkudes regulaarselt kohtumisvõimalusi ja tuge. Samuti võivad võrgustikud tekkida täiesti virtuaalselt, kujunedes ülemaailmseteks huvigruppideks, kus liikmed ei ela füüsiliselt lähedal, aga jagavad intelligentsust ja ressursse.

Kuidas tugevdada sotsiaalset võrgustikku

Võrgustiku terviklikkuse ja toimivuse parandamiseks võib arvestada järgmiste sammudega:

• Soodustada mitmekesisust ja uusi sidemeid (nõrgad sidemed ja sillad);
• Tugevdada vastastikust usaldust ja reegleid koostöö toetamiseks (reciprocity);
• Kasutada digitaalseid tööriistu suhte hoidmiseks ja info jagamiseks, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse;
• Luua ja toetada kogukonna ruume ja tegevusi, kus inimesed saavad kohtuda ja sidemeid arendada;
• Tuvastada ja toetada võtmeisikud, kes aitavad informatsiooni levitada ja ühendada erinevaid rühmi.

Uurimismeetodid

Sotsiaalvõrgustike analüüsimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid: küsitlused ja intervjuud, digitaalsete jälgede (sotsiaalmeedia, kommunikatsioonilogid) analüüs, ning graafilised kujutised nagu sotsiogrammid. Akadeemilises töös rakendatakse spetsiaalseid võrgustikuanalüüsi meetodeid ja tarkvara, et arvutada mõõdikuid (tihedus, kesksus, klastrid), visualiseerida struktuure ja modelleerida info või haiguste levikut.

Kokkuvõtlikult on sotsiaalne võrgustik nii indiviidi igapäevaelu kui ka laiemate kogukondade toimimise tuum: see loob toetuse, võimaldab info liikumist ja kujundab ühiskondlikke vastuseid nii tavapärastele kui ka kriitilistele olukordadele. Samas nõuab tugev ja õigesti struktureeritud võrgustik teadlikku hoolt, mitmekesisuse soodustamist ja eetilist juhtimist, eriti digiajastul.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sotsiaalne võrgustik?

K: Kui suureks võib isiklik võrgustik muutuda?

K: Mis on free rider'i probleem?

K: Mis hoiab sotsiaalseid võrgustikke koos?

K: Kas nende võrgustike jaoks on olemas ametlikud tunnustused?

K: Kuidas pakuvad sotsiaalsed võrgustikud oma liikmetele abi ja kaitset?

Otsing