Kohustus — määratlus, moraalne kohustunne ja allikad

Kohustus, moraalne kohustunne ja allikad — põhjalik, praktiline ja filosoofiline ülevaade kohustuse tähendusest, päritolust ja ilmingutest igapäevaelus.

Kohustus tähendab tavapäraselt kohustust teha midagi või käituda teatud viisil — sageli seoses moraali, sotsiaalsete rollide või seadustega. See ei ole pelgalt tundmus või tunnistus, vaid eeldab pigem tegutsemist: kohusetundlik inimene püüab täita oma kohustusi ka siis, kui sellest ei tulene otsest isiklikku kasu. Kohustuse täitmine võib nõuda ohverdamist vahetu omakasu nimel. Sageli on kohustusega seotud väärtused nagu õigus, au, maine ja vastutustunne.

Määratlus ja nüansid

Kohustusi võib käsitleda mitmel tasandil:

• Moraalne kohustus — sisemine hoidumine või tegevus, mida inimene peab õigeks (näiteks aidata hädasolijat).
• Õiguslik/ametialane kohustus — seadusest või töölepingust tulenev nõue täita teatud ülesandeid ja järjepidevalt vastutada (näiteks riigi kodanike kohustused, tööülesanded).
• Sotsiaalne kohustus — normid ja ootused, mis tulenevad perekonnast, kogukonnast või kultuurist (näiteks hoolitsus vanemate eest).

Kohustus ei tähenda ainult "asjade õiget tegemist" tehnilises mõttes, vaid ka selle tegemist õigel põhjusel — teha õiget asja, mitte ainult järgida reeglit mehaaniliselt.

Kohustuse allikad (Cicero)

Rooma filosoof Cicero pakkus teoses "Kohustusest" (De Officiis) välja, et kohustused võivad tuleneda mitmest allikast. Ta eristas eelkõige nelja allikat:

1. inimeseks olemise tulemusena
2. tulenevalt oma konkreetsest kohast elus (perekond, riik, töökoht)
3. oma iseloomu tõttu
4. omaenda moraalsete ootuste tõttu iseendale

Need allikad rõhutavad, et kohustused ei ole ainult välised nõudmised — osa neist on juurdunud inimese olemuses, osa aga sotsiaalsetes rollides ja isiklikus enesedistsipliinis.

Moraalne vs juriidiline kohustus

On oluline eristada moraalseid ja õigusalaseid kohustusi:

• Moraalsed kohustused tuginevad eetilistele kaalutlustele ja isiklikule südametunnistusele. Nende täitmist ei pruugi seadus sundida, kuid ühiskond ja inimene ise hindavad neid olulisteks.
• Õiguslikud kohustused on sätestatud seaduse, lepingu või ametialaste regulatsioonide järgi ja nende rikkujad võivad seista silmitsi sanktsioonidega.

Kohustused võivad kattuda: paljud seadused peegeldavad ühiskonna moraalseid norme. Samas võib esineda olukordi, kus seadus ja moraal lähevad vastuollu — sellisel juhul tekib arutelu kohustuse prioritiseerimisest.

Kohustused eri kontekstides

Kohustused avalduvad erinevates eluvaldkondades:

• Perekond — lapsevanemate kohustus eest hoolitseda, toetada ja kasvatada järeltulijaid.
• Töö ja amet — töötajal on töökohustused, vastutus ja kutse-eetika; sõjaväes täidetakse teenistust (nt sõduri) vastavalt riigi ja käsu nõudmistele.
• Ühiskond ja riik — kodanikud kannavad kohustusi seaduste järgimise, maksude maksmise ja ühiskondliku panuse osas.
• Religioon ja moraal — paljud religioonid määratlevad oma järgijatele kohustusi palve, teenimise või teiste abistamise osas.
• Ametialane teenistus — igas organisatsioonis ja teenistuskohas on kirjeldatud kohustused, mida kohaldatakse näiteks töötaja või teenistuja rollis.

Kohustuse täitmine, konfliktid ja otsustamine

Kohustuse aktsepteerimine tugineb sageli mõistusele, teadmistele ja väärtustele; seetõttu võivad kultuurid ja isikud kohustusi erinevalt tõlgendada. Mõned levinud teemad:

• Konfliktide lahendamine: kui mitu kohustust on vastuolus (nt töö vs perekond), tuleb hinnata, milline kohustus on prioriteetsem — otsus võib põhineda moraalil, seadusel või isiklikel väärtustel.
• Vastutus ja tagajärjed: kohustuste mittetäitmine toob kaasa moraalse halvakspanu, juriidilised sanktsioonid või suhete halvenemise.
• Isiklikud ja kollektiivsed kohustused: mõnikord nõuab ühiskond ühist tegevust (nt maksud, hädaabiteenused), kus üksikisiku panus toetab laiemat heaolu.
• Kohustuse ja õiguste seos: õigused ja kohustused on tihti vastastikku seotud: kellegi õiguste kaitsmine võib nõuda teiste inimeste kohustusi.

Eetilised lähenemised kohustusele

Erinevad filosoofilised koolkonnad vastavad erinevalt küsimusele, miks ja millised kohustused meil on:

• Deontoloogia (nt Kant): rõhutab kohustuse iseloomu — teatud teod on õiged või valed reegli põhjal, sõltumata tagajärgedest.
• Utilitarism: hindab kohustusi selle järgi, milline tagajärg toob suurima heaolu või vähima kahju.
• Virtus-eetika: keskendub inimese iseloomule ja voorustele — kohustused tulenevad hea elu ja voorusliku käitumise kujunemisest.
• Sotsiaalkokkulepe: näeb kohustusi kui lepingulisi või kokkulepitud rolle, mille eesmärk on tagada ühiskondlik kord ja kasu.

Kokkuvõte

Kohustus on mitmetahuline mõiste, mis hõlmab moraalseid, õiguslikke ja sotsiaalseid nõudeid. See nõuab tegevust ja vastutust ning võib mõnikord nõuda isiklikke ohverdusi. Kohustuste allikad ulatuvad inimese olemusest ja iseloomust kuni konkreetsed rollideni perekonnas, töös ja riigis. Erinevad eetilised teooriad pakuvad erinevaid kriteeriume, kuidas kohustusi mõista ja prioriseerida. Kohusetunde kujunemine sõltub nii isiklikest väärtustest kui ka kultuurilistest ja institutsionaalsetest raamidest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on tollimaks?

K: Kust pärineb mõiste "kohustus"?

K: Kuidas kasutatakse sõna "kohustus" teistes kontekstides?

K: Kas on olemas mõttekoolkondi, mis lükkavad kohustuse idee tagasi?

K: Kas kohustus on kultuuriti erinev?

K: Kas kohus tähendab ainult seda, et teeme asju õigesti?

Otsing