Marcus Tullius Cicero — Rooma kõnemees, riigimees ja filosoof (106–43 eKr)

Marcus Tullius Cicero (106–43 eKr) — Rooma suur kõnemees, riigimees ja filosoof; tema kõned, poliitika ja filosoofia mõju klassikalisele ladinale.

Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar 106 eKr - 7. detsember 43 eKr) oli Rooma riigimees, konsul, jurist, poliitikateoreetik ja filosoof. Teda peetakse sageli üheks suurimaks Rooma kõnemeheks ja proosa stilistiks. Cicero kirjutas ja pidas lugematul hulgal kõnesid, kommentaare ning filosoofilisi esseesid, mis mõjutasid oluliselt hilisemat lääne mentaalset traditsiooni.

Tema ladina keelt peetakse klassikalise ladina keele eeskujuks. Ta tutvustas kreeka filosoofiat roomlastele, tõlkides ja kohandades filosoofilisi termineid ladina keelde ning kirjutades kättesaadavas vormis eetika, poliitika ja teadmiste teooria teemadel. Cicero töödest on säilinud nii filosoofilisi traktate, kõneid kui ka kirjavahetust, millest paljud on tähtsad ajaloo- ja religiooniteaduse allikad.

Taust ja haridus

Cicero sündis keskklassi (equites) perekonnas Italië Arpinumis. Tema haridustee hõlmas Roomas, Kreekas ja Rhodel õppimist, kus ta omandas põhjalikud teadmised retoorikast, õigusteadusest ja kreeka filosoofiast. Hariduse järel alustas ta õigusalast ja poliitilist karjääri, läbides Rooma ametnike astmestikku (quaestor, aedile, praetor) kuni tipuks valituks konsuliks 63. a eKr.

Amet ja poliitika

Cicero osales aktiivselt Rooma Vabariigi poliitikas. Konsulina õnnestus tal nurjata Catilina vandenõu, mille ta avastas ja millele ta pidas mahukaid süüdistuskõnesid (nn. in Catilinam kõned). Selle teo tõttu omandas ta laialdase kuulsuse, kuid ka vaenlasi. Tema poliitiline õpetus rõhutas seaduste tähtsust, sekretuse ja vaba kodaniku-kombinatsiooni (res publica), ning ta püüdis säilitada vabariiklikke institutsioone kasvava isikuvõimu surve all.

Põgenemine, tagasitulek ja hilisem karjäär

Cicero jäi poliitiliste lahingute keskmesse. Pärast mõningaid vastuolulisi otsuseid, sealhulgas surmaotsuse täideviimist Catilina kaasosalistele ilma senati otsusega kohtuta, sattus ta 58. a eKr ähvardava poliitilise vastase — Publius Clodius Pulcheri — rünnaku alla ja pidi ajutiselt Roomast põgenema. Tema vara konfiskeeriti ja ta saadeti pagendusse, kuid pagendus tühistati juba järgmisel aastal suure rahva toetuse järel ning Cicero naasis viljakamaks kirjutamiseks ja poliitiliseks tegevuseks.

Konflikt Marcus Antoniusega ja surm

Pärast Julius Caesari 44. a eKr tapmist asus Cicero avalikult vastanduma Caesari kaasvõitlejale Marcus Antoniusele. Ta ründas Antoniust mitmetes teravates kõnedes, mida tuntakse kokku kui Philippicad (mõeldud Demosthenese Philippikate järgi) – need kõned kujunesid tugeva poliitilise provokatsiooniks. Kui võimu haaras Teine triumviraat (Octavianus, Antonius ja Lepidus), sattus Cicero selle proscription’ite nimekirja ning kui ta 43. a eKr püüdis põgeneda, tabasid tribuudisõdurid ta ja tapsid. Tema surm oli julm: Trellitatud kroonu ja käed naelutati hiljem Rostra’le (Forum Romanum) — žest, mis pidi näitama triumviraadi jõudu.

Kirjanduslik ja filosoofiline pärand

Cicero arvukad teosed jagunevad peamiselt kolmesse rühma: retoorika- ja kõnekunstnikud (nt. Brutus, Orator), filosoofilised traktatid (nt. De re publica, De legibus, De officiis, De natura deorum) ning ulatuslik kirjavahetus (nt. Ad Atticum, Ad familiares), mis annavad haruldase ja detailselt isikliku ülevaate Rooma poliitikast, igapäevaelust ja intellektuaalsetest debattidest. Tema kirjutised aitasid kehtestada ladina proosa standardeid ning edendasid roomlaste arusaama kreeka mõttetraditsioonidest: stoitsismist, epikureismist ja akadeemilisest skeptitsismist.

Mõju ja tähendus

Cicero poliitilised ja filosoofilised ideed mõjutasid tugevalt hilisemat Euroopa mõtteajalugu — keskajast renessanssini ja ülespoole — eriti aruteludes kodanikuvabaduse, õiguse ja avaliku kõne rolli üle. Tema kiri- ja kõnekunst on jätkuvalt õppealuseks retoorikas ja klassikalises filoloogias. Samuti näeb paljudes tema teostes esimesi katseid luua ladina keelne terminoloogia keerukate filosoofiliste mõistete jaoks, mis aitasid edasi kanda Kreeka mõtlemist lääne kultuuri konteksis.

Tema elu ja traagiline surm jäävad sümboliks Rooma Vabariigi lõpule ning võimu ja moraali pingetele suures poliitilises üleminekus.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Marcus Tullius Cicero?

K: Milline oli Cicero panus ladina keelde?

K: Mida Cicero roomlastele tutvustas?

K: Kuidas osales Cicero Rooma Vabariigi poliitikas?

K: Kelle vaenlaseks sai Cicero pärast Julius Caesari surma?

K: Mida tegi Cicero võimuvõitluse ajal Marcus Antoniuse vastu?

K: Kuidas lõppes Cicero elu?

Otsing