Retoorika — tähendus: veenmine, kõnekunst ja põhimõtted

Retoorika on inimeste veenmise ja veenmise kunst keele abil, kasutades selleks avalikku rääkimist või kirjutamist. Sõna juur pärineb kreeka keelest ῥητορικὴ [τέχνη], mis tähendab umbes "kõnekunst".

Websteri sõnaraamat määratleb seda kui "sõnade tõhusa kasutamise kunsti või teadust kõnes või kirjas, eriti kirjandusliku kompositsiooni kunsti või teadust". Sõna "tõhusalt" on selles määratluses suhteline. See, mis on ühes kontekstis tõhus, võib teises kultuuriruumis olla täiesti erinev. Erinevad keeled erinevad oma retooriliste stiilide poolest, st selle poolest, kuidas nad kasutavad keelt erinevate eesmärkide saavutamiseks. Inimesi saab selles oskuses koolitada. See on veenmise kunst või tehnika, mida kasutavad kõnelejad (avalikud kõnelejad), kirjanikud ja meedia.

Lühike ajalooline ülevaade

Retoorika on üks vanimaid humanitaarteaduslikke distsipliine. Klassikalises antiikajas kujunesid välja retoorika teooriad, millest tuntumad pärinevad Aristotelese, Sokratese ja Platoni mõtisklustest. Rooma perioodil täiustasid oma õpetusi Cicero ja Quintilianus. Keskajal ja renessansis jäi retoorika osa õpingutest, hiljem 18.–19. sajandil laienes selle rakendus ka poliitikas, õigusteaduses ja ajakirjanduses. Tänapäeval hõlmab retoorika lisaks kõnekunstile ka kirjalikku ja visuaalset retoorikat ning digitaalset veenmist.

Peamised põhimõtted ja võtted

• Aristotelese kolm veenvustehnikat: ethos (esitaja usaldusväärsus), pathos (emotsioonide mõjutamine) ja logos (loogilised argumendid). Neid kolmesid kasutatakse sageli kombineeritult tugevama mõju saavutamiseks.
• Auditooriumi tundmine: efektiivne retoorika lähtub kuulajaskonnast — nende teadmiste, väärtuste ja ootuste arvestamisest.
• Sõnumi selgus ja struktuur: hästi korraldatud kõne või tekst järgib tavaliselt sissejuhatust, taustainfot, argumente ja kokkuvõtet (näiteks klassikaline vorm: inventio, dispositio, elocutio, memoria, pronuntiatio).
• Stiil ja kõnekunstlikud võtted: kujundid nagu metafoor, anafora, antitees, küsimused ja liitlaused muudavad sõnumi meeldejäävamaks.
• Tarnemeisterdus: avalikul esinemisel mõjub kehakeel, hääletoon, tempokontroll ja pauside kasutamine.

Tüüpiline kõne struktuur

Paljud Renaissansi ja klassikalise retoorika õpetused jagasid kõne mitmeks osaks. Levinud ülesehitus on järgmine:

• Introductio – tähelepanu äratamine ja teema tutvustus
• Narratio – asjaolude ja tausta esitamine
• Argumentatio – põhiargumendid ja tõendite esitamine
• Refutatio – vastuväidete ennetamine või ümberlükkamine
• Peroratio – kokkuvõte ja emotsionaalne järellöök

Retoorilised võtted ja kujundid

Mõned levinumad keelelised võtted, mis aitavad sõnumit tugevdada:

• Metafor – kaudne võrdlus, mis loob uue tähendusvälja.
• Anafora – sama sõna või fraasi kordamine lause alguses rõhutamiseks.
• Retooriline küsimus – küsimus, millele vastust ei oodata, kasutatav tähelepanu juhtimiseks.
• Antitees – vastandite asetamine kõrvuti mõju suurendamiseks.
• Hüpokoristikon – kõneleja kõneviisi muutus vahetult kuulaja poole pöördumisel, et luua lähedust.

Retoorika tänapäeval

Tänapäevane retoorika ei piirdu enam ainult lavakõnega. See hõlmab kirjalikku argumentatsiooni (artiklid, esseed), poliitilist kommunikatsiooni, reklaami, avalikke debatte, õiguskeelt ja digitaalset kommunikatsiooni (sotsiaalmeedia, blogid, video). Digitaalses keskkonnas lisanduvad visuaalsed ja interaktiivsed elemendid, mis mõjutavad veenmismeetodeid.

Etika ja kuritarvitamine

Retoorika võib olla nii konstruktiivne kui ka manipuleeriv. Eetiline retoorika rõhutab ausust, selgete faktide kasutamist ja kuulajate austamist. Kuritarvitav retoorika võib hõlmata valeinformatsiooni, ad hominem rünnakuid, liigset emotsioonide ärakasutamist või sihipärast eksitust. Kuulajatel on oluline oskus retoorikat kriitiliselt hinnata.

Koguvad oskused ja õppimine

Retoorika õpetatakse sageli avaliku kõne, õigusteaduse, poliitika ja kirjanduse kursustel. Harjutused hõlmavad kõnede kirjutamist, esinemist, argumenteerimist ja vastuväidete käsitlemist. Praktika, tagasiside ja näidete analüüs aitavad oskusi arendada.

Kokkuvõte

Retoorika on mitmekesine ja praktikapõhine kunst, mis ühendab keele, struktuuri, emotsiooni ja loogika, et mõjutada teiste mõtlemist ja käitumist. Selle tundmine aitab paremini mõista nii kirjanduslikke ja poliitilisi tekste kui ka igapäevast meediatarbimist ning arendada lugupidavat ja tõhusat suhtlemist.

Otsing