Avalik esinemine: mõiste, retoorika ja veenmisoskus

Avastage avaliku esinemise põhimõtted, retoorika ja veenmisoskus — praktilised nõuanded, tehnikad ja näited enesekindlaks esinemiseks.

Autor: Leandro Alegsa

Avalik esinemine on organiseeritud viisil inimeste ees rääkimine — eesmärgiks võib olla teabe jagamine, mõjutamine, veenmine või kuulajate meelelahutamine. Avalik esinemine toimub väga erinevates situatsioonides: akadeemilistes loengutes, tööpresentatsioonides, poliitilistes kõnedes, reklaamis, pulmakõnedes ja avalikel üritustel. Hea esinemine nõuab nii sisu läbimõeldud ülesehitust kui ka sobivat esitlusviisi — hääle, kehakeele ja meediumi teadlikku kasutamist.

Avaliku esinemise puhul on viis olulist küsimust, mida sageli väljendatakse järgmiselt: "Kes kellele mida ütleb, millist meediumit kasutades, millise mõjuga?" Need komponendid — kõneleja, publik, sõnum, kanal ja mõju — aitavad planeerida esinemist nii sisuliselt kui vormiliselt.

Vanad kreeklased nimetasid avalikku rääkimist retoorikaks; roomlased arendasid seda edasi ja rääkisid oratooriumist ehk kõnelaulust (kõnekeeleks). Retoorika klassikalises vormis käsitleb, kuidas argumendid ehitada, kuidas mõjutada usaldust ja kuidas kõne vormida, et saavutada soovitud mõju. Ajaloo vältel on esinemist nimetatud ka kõnekunstiks või oratoorikaks.

Propaganda on erijuht, kus kõne või sõnum on suunatud kindla seisukoha toetamiseks või vastu töötamiseks ning sageli kasutab emotsionaalseid ja lihtsustatud võtteid. George Orwell käsitles propagandat kui keelerežiimi, mis võib moonutada informatsiooni ja mõjutada inimeste arvamusi; sellises kõnes esineb sageli eelarvamust, liialdusi ja valesid eeldusi, mis võivad olla tegelikkusest kaugel või lihtsalt eksitused.

Retoorika ja veenmisoskus lühidalt

Kolm peamist retoorilist alust:

  • Ethos — kõneleja usaldusväärsus ja autoriteet: publik peab tajuma, et kõnelejal on teadmised ja heatahtlikkus.
  • Logos — loogilised argumendid ja faktid: selge struktuur, põhjendused ja tõendid teevad sõnumi veenvamaks.
  • Pathos — emotsioonide rakendamine: kõne, mis puudutab kuulajate tundeid, võib tekitada tugeva motivatsiooni ja püsiva mulje.

Praktilised nipid paremateks esinemisteks

  • Tunne oma publikut: mõtle, kes nad on, millised on nende ootused ja teadmiste tase; kohanda sõnum vastavalt.
  • Selge sõnum: määra üks peamine idee, mida soovid, et inimesed meenutaksid; korda seda sõnumit kogu esinemise vältel.
  • Struktuur: ava tähelepanu tekitava sissejuhatusega, esita 2–4 põhiväidet koos näidete ja tõenditega ning lõpeta kokkuvõtte ja selge üleskutse või järeldusega.
  • Harjuta ja aja kontrolleri all: rehearse kõne, kasuta ajapiirangut ja testi esitlustehnoloogiat enne sündmust.
  • Kehakeel ja hääl: hoia avatud rüht, kasuta mõistlikku silmsidet, varieeri hääletooni ja tempot; vaikused võivad rõhutada olulist mõtet.
  • Visuaalid ja meediumid: slaidid, videod või graafikud peaksid toetama, mitte varjutama kõnet; hoia visuaal lihtne ja loetav.
  • Retoorsed vahendid: kasutad küsimusi, võrdlusi, anekdoote ja kordusi, et muuta sõnum meeldejäävaks.
  • Haldamine närvidega: sügav hingamine, ettevalmistus ja väikeste rutiinide kujundamine aitavad esinemisärevust vähendada.
  • Küsimused ja vastused: valmistu sagedasteks küsimusteks ja sea reeglid Q&A-le; kui vastust ei tea, tunnista seda ausalt ja paku uurimist.
  • Eetika: selgus, ausus ja viited allikatele tugevdavad usaldusväärsust; vältida manipulatsiooni ja valeinformatsiooni.

Kaasaegsed vormid ja kanalid

Avalik esinemine toimub tänapäeval lisaks saalidele ka veebis — webinarid, otseülekanded, sotsiaalmeedia videod ja salvestatud esitlused nõuavad tehnilisi oskusi ja teistsugust esitlusviisi (näiteks tihema rütmi ja selgema kujundusega sisu). Samuti on oluline arvestada, kuidas digitaalne meedium muudab publiku tähelepanu ja tagasisidet.

Lühidalt: avalik esinemine on kombineeritud teadus ja kunst — see ühendab sisu, struktuuri, retoorikat ja esitlusoskust. Harjutamine, publiku mõistmine ja eetiline lähenemine teevad kõne veenvaks ja mõjusaks.

Adolf Hitler kõneleb 1932. aastal.Zoom
Adolf Hitler kõneleb 1932. aastal.

Meetodid ja tehnikad

Professionaalsed avalikud kõnelejad võivad kasutada jutustamisviise või huumorit suhtlusvahendina. Avalik kõneleja, kes on tugev komöödia kasutamises, võib olla edukam, kui see, kes on selles valdkonnas nõrk.

TED Talksis on toodud kõneleja juhend: The Official TED Guide to Public Speaking. Nende teave sisaldab järgmist:

  • Püüdke kohe alguses luua silmakontakt.
  • Lisage huumorit, et vähendada publiku pingeid teema suhtes. Kuid ei mingeid solvavaid nalju ega kulunud sõnamänge.
  • Vee joomine väldib adrenaliinist kuivaks jäävat suud ja tühja kõhu vältimine vähendab ärevust.
  • Hoidke varuplaani (märkmeid või skripte), mida saate kasutada, kui esitlustehnika läheb viltu.
  • Parem on vältida püüdlusi aplausi saamiseks. Küsimus ei ole mitte kõnelejas, vaid idees, mida kõneleja kirglikult toetab.

On olemas ka muid suuniseid.

Bill Gates räägib DFIDisZoom
Bill Gates räägib DFIDis

Mudelid

Avaliku esinemise mudelid.

Avaliku esinemise usaldusväärsuse 6 I mudelit on järgmised:

Usaldusväärsuse 6 I-d

Ideatsioon

Olge idee esitamisel loominguline

Teave

Tooge välja uued ja otsustusjuhtimise faktid

Mõju

Ole karismaatiline ja näita enesekindlust

Terviklikkus

Olge autentne ja ehitage usaldust läbi istungi esimese poole.

Mõju

Määrake kindlaks ja esitage meeldejääv edastamine, et juurutada sõnumit

Süüde

Vajaduse korral üleskutse tegutsemiseks (nt rahastamine, sotsiaalne tegevus, propageerimine jne).

AIDA mudel

AIDA-mudel käsitleb sõnumi kujundamist ja selle tõhusat edastamist sihtrühmale. See ütleb, et kõneleja peaks kõigepealt äratama tähelepanu, hoidma kuulajate huvi, tekitama soovi soovitud lahenduse või eesmärgi (üleskutse, teema jne) järele, mida soovitakse edastada, ja lõpuks saavutama kuulajates tegutsemise või tegutsemiskohustuse.

Winston Churchilli ringhääling Quebecis, 1943Zoom
Winston Churchilli ringhääling Quebecis, 1943

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on avalik esinemine?


V: Avalik esinemine on organiseeritud viisil rühmale inimestele rääkimine, et anda teavet, mõjutada või veenda või meelelahutust pakkuda.

K: Millised on viis olulist küsimust avaliku esinemise puhul?


V: Avaliku esinemise viis olulist küsimust on: "Kes kellele mida ütleb, millist meediumit kasutades, millise mõjuga?".

K: Kuidas viitasid vanad kreeklased avalikule kõnelemisele?


V: Vanad kreeklased nimetasid avalikku rääkimist retoorikaks.

K: Kuidas viitasid roomlased avalikule kõnelemisele?


V: Roomlased nimetasid avalikku rääkimist oratooriumiks.

K: Kuidas nimetati kuni 20. sajandi lõpuni ka avalikku rääkimist?


V: Kuni 20. sajandi lõpuni nimetati avalikku rääkimist ka kohtuekspertiisiks või kohtuekspertiisiks.

K: Mis on propaganda?


V: Propaganda on teine nimetus kõnelemisele mingi seisukoha poolt või vastu.

K: Mis on George Orwelli järgi propaganda?


V: George Orwelli järgi on propaganda eelarvamuste ja uskumuste peegeldus, mis värvib inimeste [või ühiskondade] esteetilisi hinnanguid. Sageli on need lihtsalt eksitused või oletused.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3