Oraator }}
Oraator on keegi, kes esitab avalikult oma seisukohti. Algselt tähendas see avalikus kohas kõnelemist isiku või ettepaneku poolt või vastu. Vana-kreeka, ladina, prantsuse ja inglise keeles rääkis oraator kohtus süüdistatava poolt ja vastu ning suurte poliitiliste otsuste, näiteks sõja alustamise kasuks või vastu. Tasapisi hakati tähendama kedagi, kes rääkis avalikult ametlikel üritustel.
Oratoorika ehk retoorika on oskus argumenteerida või veenda, mida kasutavad kõnelejad. Trükikunsti leiutamine võimaldas raamatuid paljundada ja odavalt toota. See võimaldas oraatoritel teha oma veenmist nii trükis kui ka kõnes. Adolf Hitler ja Winston Churchill on head näited sellest, kuidas 20. sajandi oraatorid kasutasid meediat, näiteks raadiot ja filme, kus varem võis kasutada ainult kõnet. Mõlemad kirjutasid raamatuid, mida müüdi suurel hulgal, kuigi Churchilli raamatud käsitlesid rohkemat kui poliitikat. Tänapäeval mängivad televisioon ja ajalehed olulist rolli valimiste otsustamisel; internet vähem.
Teist tüüpi kõnelejad on need, kes soovivad muuta uskumusi. Usuteadlikud jutlustajad nagu Martin Luther ja John Knox muutsid Lääne-Euroopas religiooni; William Wilberforce ja Sojourner Truth juhtisid võitlust orjuse kurjuse vastu. Emmeline Pankhurst, Martin Luther King Jr. ja teised võitlesid selle eest, et kõik kodanikud saaksid võrdsed õigused.
Meil on tänapäeval sama palju kõnelejaid kui vanadel kreeklastel. Peamine erinevus seisneb selles, et kreeklased võisid neid näha ja kuulata silmast silma, kuid meil on see tänapäeval harva võimalik.
Retoorika
Uurimust, kuidas veenmine toimub kõnelejate poolt, nimetatakse retoorikaks. Seda on uuritud vähemalt 2500 aastat ja selle kohta on olemas tohutu hulk raamatuid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on oranž?
V: Oraator on keegi, kes räägib avalikult ametlikel üritustel, tavaliselt selleks, et kaitsta mingi isiku või ettepaneku poolt või vastu.
K: Kuidas mõjutas trükikunsti leiutamine kõnelejaid?
V: Trükikunsti leiutamine võimaldas raamatuid paljundada ja toota odavalt, mis võimaldas kõnelejatel teha oma veenmist nii trükis kui ka kõnes.
K: Kuidas on meedia, näiteks raadio ja filmid, muutnud inimeste kõnekasutust?
V: Sellised meediumid nagu raadio ja filmid on võimaldanud sellistel inimestel nagu Adolf Hitler ja Winston Churchill jõuda suurema publikuni, kui nad oleksid suutnud ainult kõne abil.
K: Kes on mõned näited religioossetest jutlustajatest, kes muutsid religiooni Lääne-Euroopas?
V: Lääne-Euroopas usku muutnud jutlustajate hulka kuuluvad näiteks Martin Luther ja John Knox.
K: Kes võitlesid orjuse kurjuse vastu?
V: William Wilberforce ja Sojourner Truth juhtisid võitlust orjuse kurjuse vastu.
K: Kes võitlesid kõigi kodanike võrdsete õiguste eest?
V: Sellised inimesed nagu Emmeline Pankhurst, Martin Luther King jr. ja teised võitlesid kõigi kodanike võrdsete õiguste eest.
K: Mille poolest erineb tänapäeva ühiskond kõnemeeste osas Vana-Kreeka ühiskonnast?
V: Vana-Kreeka ühiskonnas võisid inimesed näha ja kuulata kõnelejaid silmast silma, kuid tänapäeval teeme seda harva, sest tehnoloogia areng võimaldab meile juurdepääsu hoopis televisiooni, ajalehtede ja veebi kaudu.
