Winston Churchill — Suurbritannia peaminister, sõdur, kirjanik ja Nobeli laureaat

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill KG OM CH TD FRS PC (30. november 1874 – 24. jaanuar 1965) oli inglise poliitik, kes kuulus Suurbritannia avalikku ellu enam kui viiskümmend aastat. Ta oli kaks korda Ühendkuningriigi peaminister: esimene kord Teise maailmasõja ajal (mai 1940–juuli 1945) ja teine kord 1951–1955. Churchill oli ka sõdur, ajakirjanik ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik, olles 1953. aastal Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Poliitiline ja riiklik roll

Churchill on ainus inimene, kes kuulus Briti valitsusse mõlema maailmasõja ajal. Ta juhtis riigi mürgistel ja otsustavatel hetkedel ning tema kõned ja raadiopöördumised tõstsid rahva moraali 1940. aastal, kui Suurbritannia seisis silmitsi Saksa õhurünnakute ja invasiooniohuga. Ta oli ka viimane mõõdukalt erakorraliste auavalduste subjekt: pärast tema surma anti talle riiklikud matused, olla viimaste sajandite ühe kuulsama riigimehe väärikas lahkumissaatmine.

Varajane elu ja sõjaväeline tegevus

Winston Churchill sündis kõrgseltskondlikus aadliperekonnas; tema isa oli poliitik ja ema kirglik ühiskonnategelane. Nooruses õppis ta Sandhurstis (Royal Military College) ning teenis Briti armees, võttes osa lahingutest India piirialadel (Malakand), Sudaani ekspeditsioonil ja Boeride sõjas Lõuna-Aafrikas, kus ta töötas ka sõjapoliitilise ajakirjanikuna. Sõjaväeteenistus ja kogemused rindel kujundasid tema maailmavaadet ja aitasid algatada avalikku tuntust—tema põgenemine vangilaagrist Lõuna-Aafrikas tõi talle ajakirjanduslikku kuulsust.

Poliitiline karjäär enne ja pärast esimest maailmasõda

Churchilli poliitiline tee oli mitmekesine: ta kuulus erinevatesse valitsuspositsioonidesse, sealhulgas First Lord of the Admiralty (esimese maailmasõja eel ja alguses), kust tema roll Gallipoli dessandi planeerimisel 1915. aastal on jäänud vastuoluliseks juhtumiks. Pärast sõda jätkas ta karjääri nii valitsuses kui ka opositsioonis; ta oli 1924–1929 Chancellor of the Exchequer (riigikassa juht) ja osales aktiivselt 1930. aastate rahvusvahelises poliitikas, pidades oluliseks Saksamaa kasvava ohuna teavitamist ja relvastumise jälgimist.

Juhtimine Teise maailmasõja ajal

Mai 1940. aastal, kui Churchillist sai peaminister, seisis Suurbritannia silmitsi kiirelt laieneva sõjaga Euroopas. Tema resoluutne juhtimine, terav keel ja emotsionaalne kõnekunst ("we shall fight on the beaches", "their finest hour") aitavad kujutada seda perioodi. Tema valitsus koordineeris kodumaiseid kaitsemeetmeid, õhujõude ja liitlaskoordineerimist, millele järgnesid olulised sammsammud ja liitlaste globaalsed operatsioonid, mis lõpuks viisid Telje riikide lüüasaamiseni.

Hilisem elu, kirjandus ja pärand

Pärast sõda kaotas Churchill 1945. aasta valimised, kuid jäi poliitikasse ja oli taas Oppositsiooni liider kuni 1951. aastani, mil ta naasis peaministri kohale. 1955. aastal ta ametist lahkus, kuid jätkas aktiivselt kirjutamist ja esinemist. Churchill oli väga viljakas kirjanik ja ajaloolane: tema suurteoseks on kuueloseline teos The Second World War ning mitmeosalised kirjutised Briti rahvusteadusest A History of the English-Speaking Peoples. 1953. aastal anti talle Nobeli kirjandusauhind “tema kirjandusliku saavutuse ja ajaloolise ning biograafilise teose eest, mis on rikastanud inglise keele kirjandust”.

Talle omistati hulgaliselt auastmeid ja ordeneid ning ta pälvis rahvusvahelist tunnustust—samuti mitmeid monumente ja mälestusmärke kogu maailmas. Tema nimetused ja tiitlid on loetletud üleval olevates tähistustes (KG, OM, CH jt).

Vaidlused ja kriitika

Churchilli pärand on mitmetahuline: tema kuulsus ja panus Teise maailmasõja võitu on üldtunnustatud, kuid tema poliitikat ja väljaütlemisi on ka tugevalt kritiseeritud. Tema varasemad otsused (näiteks Gallipoli kampaania) ning imperialistlikud ja kolonialismiga seotud seisukohad on kaasa toonud põhjalikku akadeemilist ja avalikku arutelu. Tänapäeva ajaloolased hindavad tema saavutusi, aga käsitlevad ka tema poliitilisi ja moraalseid valikuid kriitiliselt.

Tunnustused ja populaarsus

Churchill esines mitmetes meediaküsitlustes ja uurimustes: 20 tuntud ajaloolast, poliitikut ja kommentaatorit pidasid teda kahekümnenda sajandi suurimaks Briti peaministriks. BBC Radio 4 saates "The Westminster Hour" reastati peaministreid alates lord Salisburyst kuni John Majorini. BBC2 2002. aasta teleküsitluses valiti Churchill ajaloos üheks Suureks Britiks; hääletust mõjutasid laialdased avalikud kampaaniad ja üle miljoni hääle. Ta on endiselt ainus Briti peaminister, kes on saanud Nobeli preemia.

Viimane teenistuskäik ja matused

Churchill suri 24. jaanuaril 1965. aastal. Tema riiklikud matused olid laialdaselt kajastatud ja neid peeti viimaste aastakümnete oluliseks riiklikuks sündmuseks; ta on siiani viimane mittekuninglik isik Suurbritannias, kellele on sellised matused korraldatud.

Churchilli elu ja tegevus on endiselt uurimise objektiks: tema diplomaatia, sõjaline juhtimine, kirjalik pärand ja väljapaistev kõnekunst muudavad ta üheks enimkäsitletud riigimeheks kaasaegse Euroopa ajaloos.

Churchill sõjaväe vormis 1895. aastal

Noor Winston Churchill 1900. aastal Ameerika Ühendriikides toimuval loengutuuril.

Isiklik elu

Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 Inglismaal Oxfordshire'is asuvas Blenheimi palees, mis oli Marlborough' hertsogite kodu. Tema isa, lord Randolph Churchill, oli 7. hertsogi noorem poeg ja juhtiv tory poliitik. Tema ema (sündinud Jenny Jerome) oli ameeriklanna.

Churchill käis lapsena kuulsas Harrow koolis. Ta ei saanud häid tulemusi, kuid ütles, et oli hea võitluses.

Ta astus 1893. aastal Briti armeesse. Aastal 1896 viidi ta üle Bombaysse, mis asus tollases India impeeriumis (Briti Indias). Ta võitles seal, kus praegu on Pakistan. Pärast seda võitles ta 1898. aastal sõjas Sudaanis ratsaväe ohvitserina. Aastal 1899 läks ta Lõuna-Aafrikas teise buurisõja ajalehtede reporteriks. Buurid võtsid ta vangi, kuid tal õnnestus põgeneda.

1900. aastal sai temast konservatiivide partei poliitik ja ta valiti parlamenti. 1904. aastal vahetas ta erakonda ja liitus Liberaalide parteiga, kuid hiljem pöördus ta tagasi Konservatiivide parteisse. Ta abiellus 1908. aastal Clementine Hozieriga, kellel oli 5 last nimega Diana, Randolph, Sarah, Marigold ja Mary.

Esimene maailmasõda

1910. aastal sai Churchillist siseminister, üks tähtsamaid valitsuse liikmeid. 1911. aastal sai ta Admiraliteedi esimeseks lordiks, mis pani talle kuningliku mereväe juhtimise. Kui puhkes Esimene maailmasõda, jäi ta sellele ametikohale. Ta korraldas Gallipoli invasiooni, mis läks valesti, ja selle tõttu sunniti ta valitsusest lahkuma. Ta astus armeesse ja saadeti Prantsusmaale sõdima, kuigi ta oli endiselt parlamendi liige. 1917. aastal sai temast sõjavarustuse eest vastutav minister (laskemoonaminister).

Sõdade vahel

Pärast Esimest maailmasõda, 1919. aastal, sai Churchill sõjaministriks ja õhuministriks (lennukite). 1920. aastal andis ta korralduse esimeseks õhupommitamiseks Aafrikas, kui ta pommitas Darwiši riiki (ka Daraawiši riik).

1921. aastal juhtis ta riigisekretärina kolooniaid. Varsti pärast seda, 1922. aastal, kaotas ta valimistel. 1924. aastal sai ta taas parlamendi liikmeks, seekord mitte ühegi partei liikmena. Aastal 1925 liitus ta taas konservatiivide parteiga. Ta sai 1924. aastal rahandusministriks (rahandusministriks).

Pärast 1929. aastat ei olnud Churchill nõus paljude asjadega, millesse konservatiivide partei uskus. Talle ei antud valitsuses ühtegi ametikohta. Selle asemel kirjutas ta raamatuid. Üks neist kandis pealkirja "Marlborough: tema elu ja aeg" oma kuulsast esivanemast John Churchillist, Marlborough' esimesest hertsogist; teine oli "A History of the English Speaking Peoples", mis ilmus alles pärast Teist maailmasõda.

Kui Adolf Hitler Saksamaal võimule tuli, hoiatas Churchill, et Suurbritannia peaks tugevdama oma sõjaväge ja astuma Hitlerile vastu. Kuid väga vähesed juhid nõustusid temaga.

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja alguses määrati Churchill taas mereväe juhatajaks. 1940. aastal kulges sõda Suurbritannia jaoks halvasti. Peaminister Neville Chamberlain astus 10. mail tagasi ja Churchillile anti ülesanne. Mõned inimesed arvasid, et Suurbritannia ei suuda sõda võita ja et Briti valitsus peaks Hitleriga rahu sõlmima. Churchill oli kindel, et Suurbritannia suudab võita, ja lubas sõda jätkata. Ta pidas kuulsaid kõnesid, mida mäletatakse tänapäevalgi.

Ta oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti sõber. Ta veenis Roosevelti andma varusid Suurbritanniale ja aitama Suurbritanniat. Tal oli palju kohtumisi Roosevelti ja Nõukogude Liidu juhi Jossif Staliniga pärast nende sõjategevusse astumist. Neid kutsuti Suureks Kolmikuks.

Pärast sõda

1945. aastal kaotas tema konservatiivide partei valimised ja ta lõpetas peaministriks olemise. Siiski sai ta 1951. aastal uuesti peaministriks, mida ta oli kuni 1955. aastani.

1953. aastal löödi ta rüütliks ja sai Sir Winstoniks ning sai ka Nobeli kirjandusauhinna.

1955. aastal lahkus ta peaministri ametist. 1964. aastal lahkus ta parlamendist.

1963. aastal nimetas president John F. Kennedy ta Ameerika Ühendriikide aukodanikuks, kuid kuna ta oli liiga haige, et osaleda Valges Majas toimunud tseremoonial, võtsid tema poeg ja pojapoeg selle vastu.

Sir Winston suri 1965. aastal 90-aastaselt insuldi tagajärjel. Kui ta suri, olid tema abikaasa Lady Clementine Churchill ja teised pereliikmed tema voodi kõrval.

Winston Churchilli Ameerika Ühendriikide aukodaniku isikut tõendav dokument, mille president John F. Kennedy kinkis talle.

Raamatud

Pealkiri (USA pealkiri) (avaldamise aasta)

Malakandi väeosa lugu (1898)
Jõesõda (1899): Sudaani tagasivallutamisest pärast isehakanud Mahdi Muhammed Ahmedi revolutsiooni.
Savrola (1900; ilmus 1899 ja avaldati USAs 1899): romaan
Londonist Pretoria kaudu Ladysmithi (1900): teine buurisõda ja Ladysmithi abistamine
Ian Hamiltoni märts (1900): Buuri sõda jätkus
Härra Brodricki armee (1903)
Lord Randolph Churchill (1906): oma isa kaheköiteline biograafia.
Vaba kaubanduse eest (1906)
Minu Aafrika reis (1908)
Liberalism ja sotsiaalne probleem (1909)
Rahva õigused (1910)
Maailmakriis (1923-1931)
Minu varajane elu: A Roving Commission (1930): autobiograafia
India (1931)
Mõtted ja seiklused (keset neid tormi) (1932)
Marlborough: tema elu ja aeg (1933-1938): neljaköiteline elulooraamat tema suurimast eelkäijast
Suured kaasaegsed (1937): lühike elulookirjeldus.
Arms and the Covenant ehk While England Slept: A Survey of World Affairs, 1932-1938 (1938): üleskutse relvastusele, hoiatus Hitleri eest, üleskutse ümberrelvastamisele
Samm-sammult 1936-1939 (1939)
1940. aastal peetud kõned (1940)
Ringhäälingu aadressid (1941)
Lahingusse (Veri, higi ja pisarad) (1941)
Lakkamatu võitlus (1942)
Alguse lõpp (1943)
Edasi võidule (1944)
Vabastumise koidik (1945)
Võit (1946)
Salajased istungjärkude kõned (1946)
Sõja kõned 1940-1945 (1946)
Teine maailmasõda (1948-1954): kuus köidet (12 köidet paberkandjal)
Rahu lülid (1948)
Maalimine kui ajaviide (1948)
Europe Unite (1950)
Tasakaalus (1951)
Sõja kõned 1939-1945 (1952)
Paisjärve tõkestamine (1953)
Ingliskeelsete rahvaste ajalugu (1956-1958): neli köidet.
Kirjutamata liit (1961)

Esseed ja lühijutud

"Mees üle parda!" (1899). Esmakordselt trükitud ajakirjas "The Harmsworth Magazine", jaanuar 1899.
"Kui Lee ei oleks võitnud Gettysburgi lahingut" (1930). Esmakordselt avaldatud ajakirjas Scribner's Magazine, detsember 1930.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes oli Sir Winston Leonard Spencer-Churchill?

V: Sir Winston Leonard Spencer-Churchill oli inglise poliitik, kes oli kaks korda Ühendkuningriigi peaminister, üks kord Teise maailmasõja ajal ja teine kord 1950. aastate alguses. Ta oli ka sõdur, ajakirjanik ja kirjanik.

K: Mida Churchill 1953. aastal võitis?

V: Churchill sai 1953. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

K: Milline oli Churchilli koht teiste Briti peaministrite seas?

V: BBC Radio 4 küsitluses hindasid 20 tuntud ajaloolast, poliitikut ja kommentaatorit Churchilli 20. sajandi suurimaks Briti peaministriks 19 teise peaministri seast alates lord Salisburyst kuni John Majorini.

K: Kas avalikkus mõjutas seda, kuidas teda reastati?

V: Jah, avalikkus mõjutas seda, kuidas teda reastati; 2002. aastal anti talle miljon häält BBC 2 teleküsitluses, kus ta valiti ajaloo suurimaks brittideks.

K: Kas Churchill on ainus Briti peaminister, kes on saanud Nobeli preemia?

V: Jah, Churchill on ainus Briti peaminister, kes on saanud Nobeli preemia.