Briti armee — määratlus ja ajalugu: ülevaade Suurbritannia maavägedest
Briti armee on Briti relvajõudude maavägede haru. See tekkis pärast Inglismaa ja Šotimaa kuningriikide ühendamist Suurbritannia Kuningriigiks 1707. aastal. Uus Briti armee hõlmas juba Inglismaal ja Šotimaal eksisteerinud rügemente. Seda haldas Londonist lähtuvalt Sõjaministeerium. Alates 1963. aastast juhib seda kaitseministeerium.
Oliver Cromwelli juhtimisel osales Inglise armee alates 1650. aastatest aktiivselt Iirimaa vallutamisel ja asustamisel. Cromwelli kampaaniat iseloomustas kompromissitu kohtlemine Iiri linnade suhtes, mis olid Inglise kodusõja ajal toetanud rojaliste.
Umbes alates 1763. aastast ja seitsmeaastasest sõjast on Ühendkuningriik olnud üks maailma juhtivaid sõjalisi ja majanduslikke suurriike. Briti impeerium laienes selle aja jooksul, hõlmates kolooniaid, protektoraate ja dominiite kogu Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Kuigi kuninglikku mereväge peetakse laialdaselt oluliseks impeeriumi tõusu ja Briti domineerimise seisukohalt, mängis Briti armee olulist rolli koloniseerimisel.
Briti armee osales suurel määral Napoleoni sõdades, kus armee teenis Hispaanias, kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Briti ja Prantsuse impeeriumi vaheline sõda ulatus üle kogu maailma. Briti armee jõudis lõpuks Napoleoni lüüa ühes Suurbritannia suurimas sõjalises võidus Waterloo lahingus.
Organisatsioon ja juhtimine
Briti armee on tsiviilvalitsuse kontrolli all ning kuulub konstitutsiooniliselt monarhile, kuid igapäevast poliitilist juhtimist teostab valitsus. Kaitsministri juhitud kaitseministeerium vastutab strateegia, rahastuse ja poliitika eest, samas kui armee operatiivset tegevust juhib väepealik (Chief of the General Staff). Armee koosneb regulaarväe üksustest ja vabatahtlikest reservõududest (nt Army Reserve, varasema nimetusega Territorial Army).
Reformid ja moderniseerimine
19. sajandil ja 20. sajandi alguses läbis Briti armee mitmeid reforme, mis muutsid värbamist, väljaõpet ja rivistust. Tuntuimad olid Cardwelli ja Haldane'i reformid, mis lõid kaasaegse regrupidamise, territoriaalse süsteemi ning sõjalis-organisatoorseid muudatusi. Pärast Teist maailmasõda kohandati armee ülesehitust uute geopoliitiliste oludega; pärast kõige intensiivsemate koloniaalkonfliktide lõppemist lõpetati ka kohustuslik ajateenistus 1960. aastatel ja armee muutus täielikult professionaalseks väeks.
Peamised sõjalised operatsioonid
Lisaks varasematele koloniaalsõdadele osales Briti armee mõjukalt maailmasõdades: Esimeses ja Teises maailmasõjas olid Briti väed mitmel rindel ning andsid olulise panuse liitlasvõidu saavutamisse. Külma sõja ajal oli Suurbritannia oluline NATO liige ning armee osales võitluses enamikus külma sõja aegsetes strateegilistes planeeringutes. Hilisematel aastakümnetel on Briti armee olnud aktiivne rahuvalve- ja ekspeditsiooniväeoperatsioonides (näiteks Balkani konfliktid, Iraagi ja Afganistani kampaaniad), pakkudes nii sõjalist kui ka humanitaarset abi.
Regimentide süsteem ja traditsioonid
Briti armee on kuulus oma tugeva regimentalismi poolest: rügementidel on tihti sajanditepikkused traditsioonid, eristuv ülikond, vapid ja ajaloolised legendid. See süsteem loob tugeva erialast ja kogukondlikku sidet sõdurite vahel ning mõjutab värbamist ja lokaalset toetust. Samas on toimunud ka rühmituste ja rühmade ühendusi, et vastata tänapäeva sõjapidamise nõuetele.
Varustus ja väljaõpe
Kaasaegne Briti armee kasutab laia valikut relvastust ja tehnoloogiat: soomustatud sõidukid, tulejõud, artilleeriatehnikad, droonid ja mobiilne side- ning luurevõimekus. Oluline osa moodustavad ka eriväljaõppe üksused, logistika ja meditsiiniteenistus. Armee keskendub mitmekülgsele väljaõppele, mis hõlmab nii liitlasoperatsioone NATO raames kui ka rahuvalve- ja stabiliseerimismissioone.
Kaasaegne roll ja missioonid
Tänapäeval on Briti armee ülesanne kaitsta Ühendkuningriiki ja selle huve, toetada liitlasi (eriti NATO raames), osaleda rahvusvahelistes operatsioonides ning pakkuda abi katastroofide ja hädaolukordade korral. Armee panustab ka sõjalisse koostöösse liitlastega, viib läbi ühiseid õppusi ning arendab interoperatiivsust teiste relvajõududega.
Pärand ja mõjud
Briti armee mõjutas tugevalt Ühendkuningriigi ja maailma ajalugu: see oli osa impeeriumiarendusest, rahvusvahelisest poliitikast ja tehnilisest arengust. Samuti kannavad endised kolooniad sageli Briti sõjalisi traditsioone, õigussüsteeme ja juhtimismudeleid. Sõjaväeline pärand on nähtav ka mälestusmärkides, muuseumides ja ühiskondlikes traditsioonides üle kogu maailma.
Briti armee ajalugu on mitmekihiline — see hõlmab nii suursündmusi nagu Waterloo kui ka vähem kuuldud lugusid üksustega teenivatest inimestest. Tema arengust alates 1707. aastast kuni tänapäevani nähtub pidev kohanemine muutuvate poliitiliste, tehnoloogiliste ja taktikaliste nõudmistega.
Waterloo lahing oli üks suurimaid võite Briti sõjaajaloos, osaliselt tänu nende ülemuse, Wellingtoni hertsogi usaldusväärsele taktikale.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Briti armee?
V: Briti armee on Briti relvajõudude armee, Ühendkuningriigi sõjavägi.
K: Millal see loodi?
V: Briti armee tekkis Inglismaa ja Šotimaa kuningriikide ühendamisega Suurbritannia Ühendkuningriigiks 1707. aastal.
K: Kes haldas seda enne 1963. aastat?
V: Enne 1963. aastat haldas seda Londonist pärit sõjaministeerium.
K: Milline oli Oliver Cromwelli seotus Inglise armeega?
V: Oliver Cromwelli juhtimisel osales Inglise armee alates 1650. aastatest aktiivselt Iirimaa vallutamisel ja asustamisel.
K: Kuidas sai Suurbritanniast sel ajavahemikul üks juhtivaid sõjalisi ja majanduslikke suurriike?
V: Umbes alates 1763. aastast ja Seitsmeaastasest sõjast alates sai Suurbritanniast üks juhtivaid sõjalisi ja majanduslikke suurriike tänu oma laienemisele kolooniate, protektoraatide ja dominiitide kaudu kogu Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias.
K: Millist rolli mängis Briti armee koloniseerimisel?
V: Briti armee mängis sel ajavahemikul koloniseerimises olulist rolli.
K: Kuidas nad lõpuks Waterloos Napoleoni alistasid?
V: Briti armee jõudis lõpuks Napoleoni lüüa ühes Suurbritannia suurimas sõjalises võidus Waterloo lahingus.
