Briti relvajõud: Ühendkuningriigi armee, mere- ja õhujõud
Briti relvajõud on Ühendkuningriigi ametlikud relvajõud, mida kutsutakse ka Tema Majesteedi relvajõududeks või Kroonu relvajõududeks. Need jagunevad kolmeks peamiseks teenistuseks: Briti armee, kuninglik merevägi (sh Royal Marines ehk kuninglik merejalavägi) ja kuninglikud õhujõud. Igal teenistusel on oma ülesanded, organisatsioon ja väljaõpe, kuid nad töötavad sageli koos liitunud operatsioonides ning kasutavad ühiseid logistikalahendusi ja juhtimissüsteeme.
Juhtimine ja seaduslik raamistik
Briti relvajõudude ülemjuhataja on Briti monarh, kellele relvajõudude liikmed vanduvad truudust. Põhiseaduslikult kontrollib relvajõudusid kroon, kuid 1689. aasta õiguste seadus (Bill of Rights) tõttu ei saa Ühendkuningriigis rahuajal olla sõjaväge ilma Briti parlamendi nõusolekuta. Praktikas on riigi poliitilise juhtimise ja julgeolekupoliitika määravaks peaminister, kes on de facto relvajõudude poliitiline juht, ning relvajõudude igapäevase juhtimise eest vastutab kaitseministeerium. Parlamendilt küsitakse iga viie aasta järel relvajõudude seaduse (Armed Forces Act) heakskiitu, mis annab õigusliku aluse sõjaväe olemasolule ja tegevusele.
Põhiülesanded ja operatsioonid
Briti relvajõud kaitsevad Ühendkuningriiki, Briti ülemereterritooriume ja krooni sõltuvusalasid. Nad osalevad nii kollektiivkaitses kui ka ekspeditsioonilistel operatsioonidel, sealhulgas ÜRO rahuvalve- ja humanitaarmissioonidel ning NATO ülesannetes. Viimastel aastakümnetel on Briti sõjavägi osalenud muuhulgas Afganistani ja Iraagi operatsioonides, osalenud Iraagi ja Afganistani kõrval ka operatsioonides nagu Palliser ning rahuvalves Balkanil ja Küprosel. Samuti on relvajõud osalenud piiratud õhukaitseoperatsioonides, näiteks Liibüa kohal lennukeelutsooni tagamisel.
Struktuur, personal ja võimekus
Briti relvajõud koosnevad professionaalsest ajateenistusest ja reservidest. Peamisteks osadeks on väejuhatused, laevastikuüksused (sh allveelaevad ja lennukandjad), õhudessantüksused ning spetsväed ja merejalavägi. Lisaks on olemas eriüksused, luure- ja logistikaüksused ning integreeritud ühised võimekused nagu luure-, kommunikatsiooni- ja hävitusvõime. Ühendkuningriik arendab ja hoiab ekspeditsioonivõimekust, et kiiresti paigutada vägesid üle maailma ning toetada liitlaste operatsioone.
Tuumaülejõud ja relvastus
Ühendkuningriik on üks vähestest riikidest, kellel on tuumarelvad. Ühendkuningriik katsetas oma esimest tuumarelva 1952. aastal operatsiooni "Hurricane" käigus. Tänapäeval põhineb Suurbritannia tuumadeterents peamiselt allveelaevadelt lansseeritavatel ballistilistel rakettidel (SSBN) ning relvastuse haldamine toimub mereväe tasandil. Praegused strateegilised platvormid ja programmeerimine (nt Trident‑süsteem ja selle järeltulijad) tagavad püsiva ja usaldusväärse kaksikvõimekuse tuumadeterentsi realiseerimiseks. Alates 2012. aastast[update] on Suurbritannia üks viiest tunnustatud tuumariigist ja tal on hinnanguliselt umbes 225 tuumalõhkepead. UK tuumarelvi opereerib ja kontrollib peamiselt kuninglik merevägi ning riik on investeerinud nende süsteemide uuendamisse (nt Vanguard-klassile järgneva Dreadnought-klassiga).
Väline kohalolek ja baasivõrgustik
Ühendkuningriik hoiab strateegilist kohalolekut maailmas läbi basseinõppekeskuste ja püsivate baasivõimaluste. Briti relvajõududel on baase ja logistilisi rajatisi mitmetes kohtades, sealhulgas Ascensioni saar, Belize, Brunei, Kanada, Diego Garcia, Falklandi saared, Saksamaa, Gibraltar, Keenia, Katar ja suveräänsed baasipiirkonnad (Küpros). Need võimaldavad Ühendkuningriigil toetada operatsioone, logistikaketti ja õppusi ülemaailmselt.
Varustusnäited ja kaasaegsed programmid
Briti relvajõud on investeerinud moodsa sõjatehnika ja juhtimissüsteemide arendamisse. Näiteks omavad kuninglik merevägi uue põlvkonna lennukikandjaid, mis võimendavad õhujõudude paindlikkust (F‑35B hävituslennukite integreerimine), ning allveelaevad, mis kannavad strateegilisi ballistilisi rakette. Briti armee moderniseerib mobiilseid pataljonide ja relvastuse võimekust ning kuninglikud õhujõud uuendavad nii hävitajate kui luurelennukite parki. Samuti arendatakse küberkaitset ja häirevastuseid kaasaegse sõjatehnika ja andmejälgimise vallas.
Õiguslik seis ja ühiskondlik side
Relvajõudude kasutamise otsused on poliitiliselt ja seaduslikult reguleeritud: parlament ja valitsus peavad kaaluma rahuajalisi õigusküsimusi, rahvusvahelisi kohustusi ning humanitaarseid ja julgeolekuaspekte. Briti relvajõududega seotud otsused mõjutavad tihti välispoliitikat ja riigi mainet ning nad teevad tihedat koostööd NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste partneritega.
Briti relvajõud avaldavad regulaarselt aruandeid ja strateegiaid (näiteks riikliku kaitsepoliitika dokumendid ja kaitsevalmiduse ülevaated), mis annavad ülevaate tulevikuprioriteetidest, eelarvetest ja võimekuste arendamisest.
Küsimused ja vastused
K: Millised on Briti relvajõudude kolm osa?
V: Briti relvajõud koosnevad kolmest osast: Briti armee, kuninglik merevägi (ja kuninglik merejalavägi) ning kuninglikud õhujõud.
K: Kes on Briti relvajõudude ülemjuhataja?
V: Briti relvajõudude ülemjuhataja on Briti monarh.
K: Mida peab Briti relvajõudude liige vanduma?
V: Briti relvajõudude liikmed peavad vanduma, et nad alluvad oma monarhi käskudele (vanduvad truudust).
K: Kui sageli võtab parlament vastu relvajõudude seaduse?
V: Parlament võtab relvajõudude seaduse vastu iga viie aasta tagant.
K: Kes vastutab Suurbritannia relvajõudude juhtimise ja kontrollimise eest?
V: Relvajõudusid juhib Suurbritannia kaitseministeerium.
K: Millistel missioonidel osalevad Suurbritannia relvajõudude liikmed? V: Suurbritannia relvajõudude liikmed osalevad ÜRO rahuvalvemissioonidel, NATO missioonidel ja muudes sõjalistes operatsioonides, nagu sõjad Afganistanis ja Iraagis, operatsioon Palliser, rahuvalveoperatsioonid Balkanil ja Küprosel ning lennukeelutsoonide kaitsmine Liibüa kohal.
K: Kus asuvad mõned Suurbritannia relvajõudude baasid? V: Mõned Briti relvajõudude baasid asuvad Ascensioni saarel, Belize'is, Bruneis, Kanadas, Diego Garcial, Falklandi saartel, Saksamaal Gibraltaril, Kenyas, Kataris ja suveräänsetel baasipiirkondadel (Küpros).
