Tuumarelv

Tuumarelv, mida tuntakse ka kui tuumapommi või tuumarelva, on relv, mis äkki vabastab teatud tüüpi aatomite tuumades oleva energia. Käivitamisel vabastavad need seadmed tohutu hulga energiat tuumaplahvatuse kujul.

Tuumaplahvatused võivad hävitada linna ja tappa suurema osa selle elanikest. Samuti tekitavad nad tuumalõhkeseadeldisi, mis võivad inimesi väga haigeks teha. Tuumarelvad on kõige kahjulikumad relvad, mis on loodud.

Esimesed tuumarelvad ehitasid Ameerika Ühendriigid Teise maailmasõja ajal. Kahte tuumarelva kasutati Jaapani linnade ründamiseks. Need olid ainsad korrad, mil tuumarelvi kasutati sõjas.

Praegu on kõige rohkem tuumarelvi Ameerika Ühendriikidel ja Venemaal . Teised riigid, kellel on tuumarelvi, on järgmised: Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, India, Iisrael, Põhja-Korea ja Pakistan. Lõuna-Aafrika Vabariigil olid varem tuumarelvad, kuid nad otsustasid need hävitada.

Tuumarelvi saab valmistada kahel viisil: lõhustumisrelvad (mida nimetatakse ka aatomipommideks või A-pommideks) ja termotuumarelvad (mida nimetatakse ka vesinikupommideks, H-pommideks või termotuumarelvadeks). See, kuidas nad toodavad energiat tuumaplahvatuse jaoks, on erinev. Termotuumarelvad teevad suuremaid plahvatusi. Fissioonirelvades kasutatakse uraani või plutooniumi spetsiaalset isotoopi. Termotuumarelvad kasutavad vesiniku spetsiaalset isotoopi.

Tuumaplahvatuskatse Nevadas 1953. aastal.

Ajalugu

Pärast 1895. aastat hakkavad füüsikat õppivad inimesed mõistma, kuidas aatomid tekivad. Umbes 1915. aasta paiku hakkas inimestel tekkima mõte, et eriliste aatomite purustamine võib vabastada suurel hulgal energiat ja seda saab kasutada pommi valmistamiseks.

1939. aastal hakkasid füüsikat õppivad inimesed mõistma tuumalõhustumisrelvade teooriat, kuid ükski riik ei teadnud, kuidas sellist relva ehitada. Kui algas Teine maailmasõda, tahtsid Saksamaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid ehitada tuumarelvi. Saksamaa ei lõpetanud nende ehitamist, osaliselt seetõttu, et paljud parimad füüsikat õppinud inimesed põgenesid Saksamaalt pärast natside võimu algust. Ühendkuningriik alustas tööd 1939. aastal, kuid see võttis liiga palju raha, nii et nad loobusid 1942. aastal. Hiljem samal aastal alustasid Ameerika Ühendriigid väga ulatuslikku tuumarelvade ehitamise programmi. See tugines Ühendkuningriigis tehtud tööle. Programmi nimetati "Manhattani projektiks".

1945. aasta augustiks ehitati Manhattani projekti raames kolm tuumalõhustumisrelva. Kahte neist pommidest kasutasid Ameerika Ühendriigid Jaapanis asuvate Hiroshima ja Nagasaki linnade ründamiseks. Manhattani projekti inimesed usuvad, et pommide kasutamisel hukkus umbes 105 000 inimest ja 94 000 sai vigastada. Meditsiinitöötajad jõudsid hiljem järeldusele, et üle 225 000 inimese hukkus, kui kõik kannatanud pärast pikka aega kokku lugeda. Jaapan teatas pärast Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamist oma alistumisest.

Pärast Teist maailmasõda alustas Nõukogude Liit samuti tööd tuumarelvade loomiseks.

Väike poiss, Hiroshimale visatud aatompomm, vahetult enne lennukile laadimist.

Briti tuumakatsete veteranide ühingu mälestusmärk Leicesteris.

Kuidas toimivad tuumarelvad?

Üks viis, kuidas tuumarelvad vabastavad energiat, on aatomite lõhkumine. Seda nimetatakse tuumalõhustumiseks ja see on aluseks aatompommidele. Nendes relvades kasutatakse tavaliselt konkreetseid uraani või plutooniumi isotoope. Neid elemente saab panna tuumalõhustuma ja tekitama tuumaahelareaktsiooni.

Teist protsessi saab kasutada tuumarelvade loomiseks, mis tekitavad veelgi suuremaid plahvatusi ja vabastavad palju rohkem energiat, sulatades aatomeid kokku. Seda protsessi nimetatakse tuumasünteesiks ja sellel protsessil põhinevaid relvi nimetatakse vesinikpommideks või termotuumarelvadeks. Tavaliselt kasutatakse nendes relvades spetsiaalseid vesiniku isotoope.

Tuumarelvad toodavad väga suure hulga energiat ja kiirgust, mis võib tappa inimesi ja loomi mitme kilomeetri raadiuses. Suurem osa kiirgusest on röntgenikiirgus, mis kuumutab õhku, et tekitada tohutu tuumapõleng. Tulekera kiire laienemine tekitab ohtliku lööklaine, mis võib hävitada maju või hooneid mitme kilomeetri kaugusel. Kiirgus võib põhjustada kiirgusmürgistust ja samuti võib see põhjustada mutatsioone DNA-s, mis võib põhjustada vähki.

Tuumapommidest vabaneb ka radioaktiivne radioaktiivne jää, mis kujutab endast kiiritatud ja radioaktiivseks muutunud tuumamaterjali ja -tolmu. Aja jooksul võib radioaktiivne sadestus tappa inimesi kaugemalgi, sõltuvalt sellest, kui palju seda keskkonda paisati. Tuumaplahvatusest tekkinud radioaktiivne sademe võib tuulega levida plahvatuse toimumiskohast väga kaugele ja jääda ohtlikuks pikaks ajaks.

Vesinikupomm, mida tuntakse ka termotuumapommina, on tuumarelv, milles kasutatakse lisaks uraanile või plutooniumile ka vesiniku isotoope (deuteerium ja triitium). Vesinikpommid võivad olla palju võimsamad kui tuumalõhustuspommid. Vaatamata nimele on tüüpilises vesinikupommis ainult piisavalt vesinikku, et toota täiendavaid neutroneid looduslikust uraanist valmistatud korpuse lõhkumiseks. Vesinikpommide kütus on seega enamasti rafineerimata uraan.

Tuumarelvade valmistamine

Tuumarelva on raske ehitada, sest selleks on vaja spetsiaalseid uraani või plutooniumi isotoope ning spetsiaalset tehnoloogiat. Seetõttu on tuumarelvi vaid vähestel riikidel. Kui riigid, kellel ei ole tuumarelva, loovad ise tuumarelva, nimetatakse seda tavaliselt tuumarelva levikuks.

Tuumarelvade toimetamine vaenlasele

Tuumarelva sihtmärgini toimetamine võib olla sama raske kui selle valmistamine. Lõhkeaine võib paigutada pommi või suurtükiväe mürsu või raketi sisse. Kui tuumarelv paigutatakse raketti, nimetatakse seda tavaliselt tuumaraketiks. Tuumarakette võib vedada lennukite, allveelaevade või veoautodega või neid võib paigutada maa-alustesse raketisiilodesse. Mõned lennukitüübid, nagu B-29 Superfortress, B-36 Peacemaker, B-52 Stratofortress ja B-2 Spirit, on kandnud tuumarelva.

Neid kannavad ka raketid, näiteks kontinentidevahelised ballistilised raketid (ICBM) või allveelaevade ballistilised raketid (SLBM). Mõned raketid liiguvad kosmosepiirini ja lasevad seejärel mitu eraldi tuumarelva tagasi maapinna suunas, kusjuures iga relv liigub eri sihtmärgini. Seda nimetatakse MIRV-suurtüki (Multiple Independent Reentry Vehicles) lõhkepeaks. On toodetud väga suuri tuumapomme, kuid praktikas võib mitme lõhkepeaga relv tekitada palju rohkem kahju, rünnates rohkem sihtmärke.

Tuumarelvade valmistamiseks kulub palju ressursse, sest materjalid, millest need valmistatakse, on väga haruldased ja nende valmistamiseks on vaja palju teadlasi. Kuid mitmel riigil on õnnestunud tuumarelvi luua ja paljudel on neid tänapäevalgi. Tuumarelvi omavad riigid on siin loetletud nende leiutamise järjekorras: Ameerika Ühendriigid (1945), Venemaa (1949), Ühendkuningriik (1952), Prantsusmaa (1960), Hiina (1964), India (1974) ja Pakistan (1998). Arvatakse, et ka teised riigid omavad salaja tuumarelvi või arendavad neid. Mõned riigid omasid varem tuumarelvi, kuid on hiljem öelnud, et nad on oma tuumarelvadest vabanenud.

Mõned riigid on kaotanud tuumarelvi nende transportimisel. On teada 92 juhtumit, kus aatomipommid on merel kaotatud kõigi riikide poolt, kes neid teadaolevalt omavad. Pomme on kaotatud 15 erineval juhul. Siiski võib kadunud pomme olla rohkem.

Senised tuumaplahvatused

See on loetelu peamistest toimunud tuumaplahvatustest. Lisaks Hiroshima ja Nagasaki aatompommiplahvatustele on loetletud ka riigi esimene tuumakatsetus antud relvatüübiga ning katsed, mis olid muul viisil märkimisväärsed (näiteks suurim katse). Kõik võimsused (plahvatusjõud) on esitatud nende hinnangulise energia ekvivalendina kilotonnides TNT-s.

Kuupäev	Nimi	Saagikus (kT)	Riik	Tähtsus
1945-07-16	Trinity	18–20	USA	Esimene tuumalõhustusseadme katse, esimene plutooniumi implosioonidetonatsioon
1945-08-06	Väike poiss	12–18	USA	Hiroshima pommitamine Jaapanis, esimene rikastatud uraani sisaldava relva tüüpi seadme plahvatus, esimene tuumaseadme kasutamine sõjalises lahingus.
1945-08-09	Fat Man	18–23	USA	Nagasaki pommitamine Jaapanis, teine ja viimane tuumapommi kasutamine sõjategevuses.
1949-08-29	RDS-1	22	NSVL	NSVLi esimene tuumalõhustumisrelvakatsetus
1952-10-03	Orkaan	25	UK	Ühendkuningriigi esimene tuumalõhustumisrelvakatsetus
1952-11-01	Ivy Mike	10,400	USA	Esimene krüogeense termotuumakütuse "lavastatud" termotuumarelv, mis oli peamiselt katseseadeldis ja mitte relvastatud.
1952-11-16	Ivy King	500	USA	Suurim kunagi katsetatud puhas tuumalõhustumisrelv
1953-08-12	Joe 4	400	NSVL	NSVLi esimene tuumasünderelvakatsetus (mitte "lavastatud")
1954-03-01	Castle Bravo	15,000	USA	Esimene kuiva termotuumarelva "lavastatud" termotuumarelv; toimus tõsine tuumalõhkumise õnnetus; suurim Ameerika Ühendriikide poolt läbiviidud tuumaplahvatus.
1955-11-22	RDS-37	1,600	NSVL	NSVL esimene "lavastatud" termotuumarelvakatsetus (rakendatav)
1957-11-08	Haara X	1,800	UK	Ühendkuningriigi esimene (edukas) "lavastatud" termotuumarelvakatsetus.
1957-05-31	Orange Herald	720	UK	Suurim kunagi katsetatud tuumalõhustumisrelv. Mõeldud varurelvaks "megatonni vahemikus" juhul, kui Briti termotuumarelvade arendamine ebaõnnestub.
1960-02-13	Gerboise Bleue	70	Prantsusmaa	Prantsusmaa esimene tuumalõhustumisrelvakatsetus
1961-10-31	Tsar Bomba	57,000	NSVL	Suurim termotuumarelv, mida on kunagi katsetatud - algsest 100-miljardilisest projektist 50% võrra väiksem.
1964-10-16	596	22	Hiina Rahvavabariik	Hiina Rahvavabariigi esimene tuumalõhustumisrelvakatsetus
1967-06-17	Katse nr 6	3,300	Hiina Rahvavabariik	Hiina Rahvavabariigi esimene "lavastatud" termotuumarelvakatsetus
1968-08-24	Canopus	2,600	Prantsusmaa	Prantsusmaa esimene "lavastatud" termotuumarelvakatsetus
1974-05-18	Naeratav Buddha	12	India	India esimene tuumalõhkekatse
1998-05-11	Pokhran-II	60	India	India esimene potentsiaalne tuumasünteesi/võimendatud relvakatse; India esimene rakendatav tuumalõhustumisrelvakatse.
1998-05-28	Chagai-I	40	Pakistan	Pakistani esimene tuumalõhustumisrelvakatsetus (võimendatud)
1998-05-30	Chagai-II	20	Pakistan	Pakistani teine tuumalõhustumisrelvakatsetus (võimendatud)
2006-10-09	2006 Põhja-Korea tuumakatsetus	~1	Põhja-Korea	Põhja-Korea katsetas esimest plutooniumil põhinevat lõhustumisseadet; tulemuseks oli tõenäoliselt lõhkekeha.
2009-05-25	2009 Põhja-Korea tuumakatsetus	2-6	Põhja-Korea	Põhja-Korea katsetas esimest korda edukalt tuumalõhustusseadet
2013-02-16	2013 Põhja-Korea tuumakatsetus	7	Põhja-Korea	Viimane tuumakatsetus Maalt

Hüvitis ohvritele

Aastatel 1945-1980 tehti üle 500 atmosfäärilise tuumarelvakatsetuse erinevates kohtades üle maailma. Kuna üldsuse teadlikkus ja mure seoses võimalike terviseohtudega, mis on seotud kokkupuutega tuumalõhkekehaga, kasvas, tehti mitmesuguseid uuringuid. Haiguste kontrollimise ja ennetamise keskuse uuringus väidetakse, et tuumalõhkeseadeldised võisid põhjustada 11 000 ülemäärast surmajuhtumit, millest enamiku põhjustas kilpnäärmevähk, mis oli seotud kokkupuutega jood-131-ga.

Tuumarelvadega seotud inimesed

Märkimisväärsed isikud, kes on olnud seotud tuumarelvade ja nendega seotud küsimustega, on järgmised:

Albert Einstein
David Lange
Hermann Joseph Muller
J. Robert Oppenheimer
Manuel Pino
Jonathan Schell
Peter Shumlin
Edward Teller

Küsimused ja vastused

K: Mis on tuumarelv?

V: Tuumarelv, mida tuntakse ka kui tuumapommi või tuumarelva, on relv, mis vabastab teatud tüüpi aatomite tuumades oleva energia, et tekitada plahvatus.

K: Millised on kaks liiki tuumarelvi?

V: Tuumarelvade kaks liiki on tuumalõhustumisrelvad (mida nimetatakse ka aatomipommideks või A-pommideks) ja termotuumarelvad (mida nimetatakse ka vesinikupommideks, H-pommideks või termotuumarelvadeks).

K: Kuidas need kaks tüüpi tuumarelvi valmistavad plahvatuse jaoks energiat?

V: Fissioonirelvades kasutatakse uraani või plutooniumi spetsiaalset isotoopi, samas kui termotuumarelvades kasutatakse vesiniku spetsiaalset isotoopi.

K: Millal kasutati sõjas esimesi tuumarelvi?

V: Esimesed tuumarelvad kasutasid Ameerika Ühendriigid Teise maailmasõja ajal, kui nad ründasid Jaapani linnu kahe erineva pommiga.

K: Mitu korda on alates 1945. aastast tuumaplahvatusi tehtud?

V: Alates 1945. aastast on katsetamise ja demonstratsiooni eesmärgil toimunud üle 2000 plahvatuse.

K: Millised riigid omavad selliseid relvi või keda kahtlustatakse nende otsimises?

V: Ainukesed riigid, kes on teadaolevalt selliseid relvi lõhkunud ja omavad neid, on Ameerika Ühendriigid, Venemaa (endine Nõukogude Liit), Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan ja Põhja-Korea. Arvatakse, et ka Iisraelil on selliseid relvi, kuid ta ei tunnista seda avalikult. Saksamaa, Itaalia, Türgi, Belgia ja Madalmaad jagavad oma relva teiste riikidega, samas kui Lõuna-Aafrika oli ainus riik, kes arendas oma relva enne sellest loobumist ja selle täielikku demonteerimist.

K: Mis on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärk?

V: Tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärk on vähendada nende ohtlike seadmete levikut, kuigi mõned inimesed on selle tõhusust kahtluse alla seadnud.