Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamised...
Hiroshima ja Nagasaki aatompommiplahvatused olid tuumarünnakud Jaapani impeeriumi vastu Teise maailmasõja ajal. Ameerika Ühendriigid ja liitlased võitlesid Jaapani vastu ja võitsid aeglaselt. Jaapanile heideti kaks tuumarelva, üks Hiroshima ja teine Nagasaki linna peale. Kindralid tahtsid Nagasaki asemel pommitada Kokurat, kuid Kokura kohal oli sel päeval liiga pilves. USA president Harry S. Truman andis nende rünnakute korralduse 6. ja 9. augustil 1945. aastal. See oli Teise maailmasõja lõpu lähedal.
Aatompommid olid loodud Manhattani projekti raames. Nad lõid kaks pommi. Esimese pommi nimi oli Little Boy ja see pidi langetatud olema Hiroshimale ning teine pomm nimetati Fat Man ja see pidi langetatud olema Nagasakile. Tuumapommid on palju võimsamad kui teised pommid. Hinnanguline surmajuhtumite arv on esitatud kõrvalolevas infokastis. Kuus päeva pärast Nagasaki kohal toimunud plahvatust ja pärast Nõukogude Liidu sissetungi Mandžukuosse alistus Jaapan 15. augustil liitlasvägede ees. Jaapan kirjutas alla kapitulatsioonipaberile 2. septembril. Sellega lõppes ametlikult Vaikse ookeani sõda ja Teine maailmasõda.
Hiroshima ja Nagasaki valiti mitmel põhjusel. Esiteks olid mõlemad linnad tulepommitamiseks sobimatud, peamiselt jõedeltade tõttu, mis takistasid tulepommide tõhusust. Teiseks oli mõlemas linnas maastik, mis andis hea mõõtmisvõimaluse tuumapommide poolt tekitatud kahjude hindamiseks. Kolmandaks ja viimaseks, mõlemad linnad sisaldasid strateegilisi töötajaid ja rajatisi; Hiroshima oli 2. kindralarmee ja 5. diviisi peakorter, mille piirides asus 40 000 Jaapani võitlejat, ning Nagasakis asus kaks suurt Mitsubishi relvatehast ja palju teisi keskmise suurusega ja väikeseid töökodasid ja tehaseid, mis varustasid Jaapani sõjamasinat elutähtsate sõjakomponentidega. [See on kahtlase täpsusega, kuna üks Nagasaki rünnakuga lennanud lennuki meeskonnaliige väidab oma intervjuus Studs Terkeli suulise ajaloo antoloogias "The Good War", et Nagasaki oli teisejärguline sihtmärk, mida pommitati, kuna ilm ei olnud abiks teise linna, esimese kavandatud sihtmärgi pommitamisel]. Mõlemas linnas, nagu ka teistes Jaapani linnades, segunesid need sihtmärgid tsiviilelamute, koolide ja templitega. Mõned allikad väidavad, et vähemalt 54% Hiroshima hukkunutest olid võitlejad ja orjatöölistest, samas kui 72% Nagasaki hukkunutest olid sõjatööstuse töötajad ja orjatöölistest, kuid need arvud segavad eri kohtades sõdureid, orjastatud sõjavange ja Jaapani okupatsioonide ohvreid ning ei pruugi vastata sellele, mida teame linnade üldisest elanikkonnast ja üldistest ohvritest.
Paljud ütlevad, et aatompommid päästsid tegelikult pikas perspektiivis palju elusid, sest see takistas Jaapani vallutamist. Paljud teised aga märgivad, et Jaapan oli kaotanud suure osa oma toiduvarudest ja suurema osa oma mereväest. Paljud neist väidavad, et Jaapanil võis puududa jõudu suuremate lahingutegevuste läbiviimiseks. Eelkõige tegid paljud USA sõjaväejuhid 1945. aasta jooksul ja vahetult pärast seda avaldusi, et nad uskusid, et Jaapan oli enne pommi langetamist tegelikult löödud. Enne pommitamist soovis Jaapan alistuda, tingimusel, et nende juhid peavad jääma juhtima. Ameerika ütles, et Jaapani keisri juht võib jääda võimule, kuid jaapanlased peavad võtma käske Jaapanisse paigutatud Ameerika sõduritelt, mis teeb Jaapanist okupeeritud territooriumi. Täielikus lahingus oleks Jaapanis hukkunud rohkem inimesi. Mõned annavad erinevaid hinnanguid surmajuhtumite kohta invasioonis ja aatompommide tagajärjel ja ütlevad, et pommitamised ei olnud vajalikud. Selle üle vaieldakse ikka veel. Ühtegi tuumarelva ei ole alates 9. augustist 1945 lahingutegevuses kasutatud.
Otsus Jaapani vastu tuumarelva kasutada tehti pärast seda, kui analüüs näitas, et enam kui miljon inimest - nii rahvaste võitlejad kui ka tsiviilisikud - sureksid, kui liitlasvägede poolt Jaapanisse tungitaks. Kuigi tuumapommitamised olid šokeerivad ja enneolematud, kahvatusid nad tegelikult võrreldes operatsiooni Meetinghouse tulepommitamisega Tokyos 9.-10. märtsil 1945, mille käigus hukkus 100 000 tsiviilisikut ja hävitati 16 ruutmiili ühe ööga. Kui tuumarelvi poleks olnud, oleks USA kasutanud Hiroshima ja Nagasaki tulepommitamist, mis oleks tekitanud samasugust kahju, kuid ilma tuumarelvade šokiväärtuseta. Mitte midagi tegemata jätmine või kapituleerumise ootamine ei olnud valikuvõimalus, sest Jaapani impeeriumi territooriumidel hukkus iga kuu sadu tuhandeid võitlejaid, tsiviilisikuid ja sõjavange.
Osaliselt aatomipommitamiste tõttu võttis Jaapan pärast sõda vastu kolm tuumavaba põhimõtet. Nende põhimõtete kohaselt ei tohi Jaapan luua ega püüda hankida tuumarelva.
Seenepilv Hiroshima kohal pärast Little Boy'i langetamist
Nagasaki kohal toimunud tuumaplahvatuse tagajärjel tekkinud Fat Man'i seenepilv tõuseb hüpokeskusest 18 km (11 mi, 60 000 jalga) kõrgusele õhku.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati kahte tuumarelva?
V: Esimese pommi nimi oli Little Boy ja see pidi langetatud olema Hiroshimale ning teise pommi nimi oli Fat Man ja see pidi langetatud olema Nagasakile.
K: Millal Jaapan ametlikult kapituleerus?
V: Jaapan alistus liitlasvägede ees ametlikult 15. augustil 1945, kuus päeva pärast Nagasaki kohal toimunud plahvatust. Nad kirjutasid alla kapitulatsioonipaberile 2. septembril.
K: Mis põhjustas Jaapani kapituleerumise?
V: Jaapan alistus mitmete tegurite, sealhulgas ressursside ja jõu puudumise ning Hiroshima ja Nagasaki aatompommiplahvatuste tõttu. Lisaks seisid nad silmitsi Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžukuosse, mis nõrgestas veelgi nende positsiooni teises maailmasõjas.
K: Miks valiti Hiroshima ja Nagasaki pommitamiseks?
V: Hiroshima ja Nagasaki valiti mitmel põhjusel. Esiteks olid mõlemad linnad tulepommitamiseks sobimatud, kuna nende jõedeltad takistasid tulepommide tõhusust. Teiseks, mõlemas linnas olid piirkonnad, mis andsid hea mõõtmisvõimaluse tuumapommide poolt tekitatud kahjude hindamiseks. Kolmandaks, mõlemad linnad sisaldasid strateegilisi töötajaid ja rajatisi; Hiroshima oli 2. kindralarmee peakorter, mille piirides asus 40 000 Jaapani võitlejat, samas kui Nagasaki sisaldas kahte suurt Mitsubishi relvatehast, mis pakkusid Jaapani sõjamasinale elutähtsaid sõjakomponente.
K: Kes kirjutas kirja aatompommi kohta enne Teise maailmasõja algust?
V: Üks teadlane nimega Albert Einstein kirjutas 2. augustil 1939 kirja aatompommi kohta, kuid hiljem ütles: "Ma tegin oma elus ühe suure vea, kui kirjutasin sellele kirjale alla, milles soovitati aatompommi valmistamist".
K: Mitu inimest hukkus operatsioonis Meetinghouse Firebombing of Tokyo?
V: Operatsioon Meetinghouse Firebombing of Tokyo tappis 100 000 tsiviilisikut ja hävitas 16 ruutmiili ühe öö jooksul.
