Tuumasõda
Tuumasõda on sõda, milles riigid võitlevad tuumarelvadega. Kuna tuumarelvad on äärmiselt võimsad ja võivad põhjustada hävingut kogu maailmas, on tuumasõja võimalus avaldanud suurt mõju rahvusvahelisele poliitikale.
Seni on sõjategevuses kasutatud kahte tuumarelva. Neid kasutati Hiroshima ja Nagasaki aatompommiplahvatustes, mille tagajärjel hukkus umbes 120 000 inimest. Hiljem tehti tuhandeid palju võimsamaid pomme. Neid ei ole veel sõjas kasutatud.
Aatompommi seenepilv Nagasaki kohal 9. augustil 1945
Ajalugu
Tuumapommid leiutasid Ameerika Ühendriigid Kanada ja Briti abiga Teise maailmasõja ajal, et aidata kaasa selle sõja lõpetamisele. Hiroshima ja Nagasaki hävitamine ning Nõukogude Liidu sissetung Mandžuuriasse sundis Jaapanit kapituleeruma. Need on siiani ainsad tuumarelvad, mida on kunagi kasutatud sõjas. Tol ajal oli pommi valmistamiseks vajalik tehnoloogia ainult Ameerika Ühendriikidel, kuid mõne aasta jooksul oli selle välja töötanud ka Nõukogude Liit. Uues külmas sõjas olid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit vaenlased ja mõlemal oli palju tuumarelvi, kuid nad ei julgenud neid üksteise vastu kasutada, kas otse või teise riigi liitlasi rünnates. Kuna kumbki riik võis teise riigi relvadega täielikult hävitada, ei saanud tuumasõda enam piirduda vaid ühe või kahe pommi kasutamisega; kui üks pool neid kuskil kasutaks, ründaks teine pool oma tuumarelvadega, ja lahingud muutuksid peaaegu kindlasti suuremaks. Seda olukorda hakati nimetama "hirmu tasakaaluks" ehk vastastikku tagatud hävitamiseks ja see peatas kahe suurriigi vahelised konfliktid, mis ei viinud kolmanda maailmasõjani.
Pärast kommunistliku võimu lõppu Venemaal ja Ida-Euroopas on pinged Ameerika ja Venemaa vahel leevendunud ning sõda on muutunud vähem tõenäoliseks. Siiski on tänapäeval suurem mure tuumarelva leviku pärast. Maailma riikide hulka, kellel on juba oma pommid, kuuluvad Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Iisrael, India, Pakistan ja Põhja-Korea; kuna igasugune tehnoloogia kipub muutuma odavamaks ja lihtsamaks saada ja kasutada, on hirm, et tuumarelvad võivad muutuda kättesaadavaks ebastabiilsete valitsustega riikidele. Samuti on olemas võimalus, et terroristid suudavad tuumarelva hõivata või ehitada ja kasutada.
Tuumasõda ilukirjanduses
Alates Teise maailmasõja lõpust on kirjanikud, filmitegijad ja kunstnikud loonud ilukirjanduslikke teoseid, milles kujutatakse ette, kuidas tuumasõda võib toimuda ja milline oleks elu pärast seda. Enamik neist on kujutlenud laialdast surma ja hävingut ning sünget maailmat pärast katastroofi, kus vähesed ellujäänud peavad vaeva nägema, et elada ilma elektri, ravimite või toiduta. Mõned on kujutlenud tsivilisatsiooni täielikku kokkuvarisemist ja primitiivsete ühiskondade arengut, kusjuures eelmine maailm unustatakse.
