Tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon (või tsivilisatsioon) tuleneb ladinakeelsest sõnast civis, mis tähendab kedagi, kes elab linnas. Roomlased soovisid tavaliselt, et vallutatud inimesed elaksid linnades. Kui inimesed on tsiviliseeritud, siis on nad õppinud sajandite jooksul inimkonna arengu käigus saadud tarkusest, oskustest ja teadmistest. Tsivilisatsiooni vastandiks on mõnikord öeldud entroopiat, barbaarsust, ebaviisakust või loomalikku käitumist.
Tsivilisatsioon on üldiselt arenenud organisatsiooniline staadium. See tähendab, et sellel on seadused, kultuur, korrapärane toidu hankimise viis ja inimeste kaitse. Enamikul tsivilisatsioonidel on põllumajandus ja valitsemissüsteem, nagu monarhid või valimised. Nad räägivad ühist keelt ja neil on tavaliselt mingi religioon. Nad õpetavad oma noortele vajalikke teadmisi. Kõigil tsivilisatsioonidel alates sumerite ja egiptlaste ajast on olnud mingisugune kiri. Seda seetõttu, et kirjutamine võimaldab inimestel teadmisi talletada ja koguda.
Mineviku ühiskondi, mida tänapäevaga võrreldes võiks nimetada primitiivsemaks, nimetatakse oma aja kohta ikka veel sageli tsivilisatsioonideks. Rooma impeerium on näide mineviku suurest tsivilisatsioonist. Seda valitses Rooma. See impeerium ulatus kunagi Šotimaa piiridest Põhja-Aafrikani ja Vahemere idaosani. Nende keel oli ladina keel.
Ladina keel jäi haritud inimeste seas eelistatud suhtlusviisiks veel kaua pärast seda, kui nende tsivilisatsioon oli kadunud. Mõned teadlased, õpetlased ja teised kasutavad oma igapäevatöös ikka veel ladina keelt, kuigi Rooma tsivilisatsioon lagunes enam kui 1500 aastat tagasi. Rooma tsivilisatsioon kestis peaaegu 1000 aastat, kuid Vana-Egiptuse tsivilisatsioon oli vanem ja kestis kauem.
Sõnaraamatu mõisted
- Inimühiskonna intellektuaalse, kultuurilise ja materiaalse arengu kõrge tase, mida iseloomustab edu kunstides ja teadustes, arenenud moraalne käitumine, ulatuslik arvestuse, sealhulgas kirjanduse kasutamine ning keeruliste poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonide tekkimine.
- Kultuuri- ja ühiskonnatüüp, mille on välja töötanud teatav rahvas või piirkond või teatud ajastu: Vana-Rooma tsivilisatsioon.
- Tsiviliseerimise akt või protsess või tsiviliseeritud seisundini jõudmine.
- Kultuuriline või intellektuaalne rafineeritus; hea maitse.
- Kaasaegne ühiskond oma mugavustega: "Pärast telkimist mägedes pöördusime tagasi tsivilisatsiooni".
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna "tsivilisatsioon"?
V: Tsivilisatsioon viitab arenenud organisatsiooni astmele, kus on olemas seadused, kultuur, regulaarne toidu hankimise viis ja inimeste kaitse. See hõlmab ka ühise keele rääkimist ja religiooni või uskumussüsteemi olemasolu.
K: Mis on tsivilisatsiooni vastand?
V: Tsivilisatsiooni vastandiks nimetatakse mõnikord entroopiat, barbaarsust, ebaviisakust või loomalikku käitumist.
K: Millised on mõned näited mineviku tsivilisatsioonidest?
V: Mineviku tsivilisatsioonide näited on näiteks Rooma impeerium, inkad ja asteegid. Nendel tsivilisatsioonidel olid suured territooriumid koos keeruliste linnade ja sotsiaalsete struktuuridega ning arenenud põllumajandus, mis võimaldas rahvastiku kasvu.
K: Kuidas jäi ladina keel pärast Rooma tsivilisatsiooni langemist oluliseks?
V: Ladina keel jäi haritud inimeste seas eelistatud suhtlusviisiks kaua pärast nende tsivilisatsiooni kadumist. Mõned teadlased, õpetlased ja teised kasutavad oma igapäevatöös ikka veel ladina keelt, kuigi Rooma tsivilisatsioon lagunes enam kui 1500 aastat tagasi.
K: Kui kaua kestis Rooma impeerium?
V: Rooma impeerium kestis peaaegu 1000 aastat, enne kui see pimedal keskajal kokku varises.
K: Kuidas tsivilisatsioonid lõppevad?
V: Tsivilisatsioonid võivad lõppeda teise tsivilisatsiooni osaks saamise või varasema lihtsama eluviisi juurde tagasipöördumise teel. Näiteks Vana-Egiptus vallutati võõraste poolt, kes muutsid riiki, nii et sellest sai osa pärsia-kreeka-rooma ja islami tsivilisatsioonidest, samas kui Rooma kokkuvarisemine viis keskaega, mil inimesed muutusid taas tsiviliseeritumaks.
