Mis on tsivilisatsioon? Definitsioon, tunnused ja näited
Mis on tsivilisatsioon? Selge definitsioon, peamised tunnused ja tuntud näited — Rooma, Vana-Egiptus jt. Selgitused, ajalugu ja tähendus kokkuvõtlikult.
Tsivilisatsioon (või tsivilisatsioon) tuleneb ladinakeelsest sõnast civis, mis tähendab kedagi, kes elab linnas. Roomlased soovisid tavaliselt, et vallutatud inimesed elaksid linnades. Kui inimesed on tsiviliseeritud, siis on nad õppinud sajandite jooksul inimkonna arengu käigus saadud tarkusest, oskustest ja teadmistest. Tsivilisatsiooni vastandiks on mõnikord öeldud entroopiat, barbaarsust, ebaviisakust või loomalikku käitumist. Mõiste ise kannab nii kirjeldavat kui ka väärtushinnangulist tähendust: see kirjeldab ühiskonna keerukust, aga seda kasutatakse ka selleks, et hinnata või võrrelda ühiskondi omavahel.
Tsivilisatsioon on üldiselt arenenud organisatsiooniline staadium. See tähendab, et sellel on seadused, kultuur, korrapärane toidu hankimise viis ja inimeste kaitse. Enamikul tsivilisatsioonidel on põllumajandus ja valitsemissüsteem, nagu monarhid või valimised. Nad räägivad ühist keelt ja neil on tavaliselt mingi religioon. Nad õpetavad oma noortele vajalikke teadmisi. Kõigil tsivilisatsioonidel alates sumerite ja egiptlaste ajast on olnud mingisugune kiri. Seda seetõttu, et kirjutamine võimaldab inimestel teadmisi talletada ja koguda.
Lisaks eeltoodule on tavapärased tsivilisatsiooni tunnused järgmised:
- Urbaniseerumine: püsivad linnakeskused, kus elab suur hulk inimesi ja toimub kaubandus, käsitöö ning haldus.
- Jagunenud töö ja spetsialiseerumine: osa inimestest tegeleb põllumajanduse või tootmisega, teised on käsitöölised, kaubitsejad, preestrid või ametnikud.
- Poliitiline ja õiguslik korraldus: keerukamad valitsemisvormid ja reeglid, mis reguleerivad maaomandit, perekonda, karistusi ja makse.
- Kirjandus, teadus ja tehnoloogia: teadmiste kogunemine, matemaatika, astronoomia, inseneritöö, meditsiin ja muud oskused, mis parendavad elu kvaliteeti.
- Kunst ja sümboolsus: arhitektuur, skulptuur, muusika, religioossed rituaalid ja kirjutatud tekstid, mis annavad ühiskonnale identiteedi.
- Sotsiaalne kihistumine: klassid või rühmad (eliit, keskklass, talupojad, orjad vms), mis mõjutavad juurdepääsu ressursidele ja võimule.
- Kaubandus ja suhtlus: maantee- või mereteevõrgud, mis võimaldavad vahetust ressursside ja ideede vahel.
Tsivilisatsioonide tekkimist soodustasid mitu tegurit, eelkõige toiduga kindlustatuse paranemine (nt niisutus- ja põllumajandustehnikad), tehnoloogilised leiutised ning tihedad sotsiaalsed sidemed. Kui põllumajandus muutis toidutootmise püsivamaks, tekkis võimalik ülejääk, mida sai kasutada linnaelanike, sõjaväe ja ametnike ülalpidamiseks. See omakorda viis keerukamate haldus- ja usustruktuuride ning spetsialiseerumise tekkeni.
Tsivilisatsiooni püsimise ja languse põhjused võivad olla väga erinevad: keskkonnamuutused (näiteks kliima soojenemine või ökosüsteemi kurnamine), poliitiline korratus ja sõjad, majanduslik kokkuvarisemine, nakkushaigused või väliste rünnakute tagajärjed. Mõnede tsivilisatsioonide puhul tähendas ka sisemine põletik — korruptsioon, ressursside ebaõige jaotamine või rahulolematus — hävingu algust.
Mineviku ühiskondi, mida tänapäevaga võrreldes võiks nimetada primitiivsemaks, nimetatakse oma aja kohta ikka veel sageli tsivilisatsioonideks. Rooma impeerium on näide mineviku suurest tsivilisatsioonist. Seda valitses Rooma. See impeerium ulatus kunagi Šotimaa piiridest Põhja-Aafrikani ja Vahemere idaosani. Nende keel oli ladina keel.
Ladina keel jäi haritud inimeste seas eelistatud suhtlusviisiks veel kaua pärast seda, kui nende tsivilisatsioon oli kadunud. Mõned teadlased, õpetlased ja teised kasutavad oma igapäevatöös ikka veel ladina keelt, kuigi Rooma tsivilisatsioon lagunes enam kui 1500 aastat tagasi. Rooma tsivilisatsioon kestis peaaegu 1000 aastat, kuid Vana-Egiptuse tsivilisatsioon oli vanem ja kestis kauem.
Tänapäeval kasutatakse mõistet "tsivilisatsioon" laiemalt: ajaloolased ja antropoloogid räägivad "keerukatest ühiskondadest" või "tsivilisatsioonidest", kui mõtlevad ühiskondade suurusele, mitmekesisusele ja institutsioonide tasemele. Samas tekitab sõna ka arutelu ja kriitikat — mõnikord on see seotud teatavate kultuursete eelarvamustega (näiteks eurotsentrismiga) või õigusliku ja moraalse hindamisega. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on raske eristada "tsiviliseeritud" ja "tsiviliseerimata" ühiskondi üheselt, sest erinevad ühiskonnad on vastastikku sõltuvad ja mõjutavad üksteist teaduse, tehnoloogia, kunsti ja ideede kaudu.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et tsivilisatsioon tähistab inimühiskonna taset, kus leidub püsivad linnakeskused, kirjutus, jaotusüsteemid, tehnoloogia, kultuurilised normid ja institutsioonid, mis võimaldavad suuremahulist koostööd ja teadmiste säilitamist. Samas tuleb meeles pidada, et tsivilisatsioonid ei ole staatilised — need muutuvad, kohanevad, laienevad ja aeg-ajalt taanduvad vastusena nii sisemistele kui ka välistele väljakutsetele.
Sõnaraamatu mõisted
- Inimühiskonna intellektuaalse, kultuurilise ja materiaalse arengu kõrge tase, mida iseloomustab edu kunstides ja teadustes, arenenud moraalne käitumine, ulatuslik arvestuse, sealhulgas kirjanduse kasutamine ning keeruliste poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonide tekkimine.
- Kultuuri- ja ühiskonnatüüp, mille on välja töötanud teatav rahvas või piirkond või teatud ajastu: Vana-Rooma tsivilisatsioon.
- Tsiviliseerimise akt või protsess või tsiviliseeritud seisundini jõudmine.
- Kultuuriline või intellektuaalne rafineeritus; hea maitse.
- Kaasaegne ühiskond oma mugavustega: "Pärast telkimist mägedes pöördusime tagasi tsivilisatsiooni".
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna "tsivilisatsioon"?
V: Tsivilisatsioon viitab arenenud organisatsiooni astmele, kus on olemas seadused, kultuur, regulaarne toidu hankimise viis ja inimeste kaitse. See hõlmab ka ühise keele rääkimist ja religiooni või uskumussüsteemi olemasolu.
K: Mis on tsivilisatsiooni vastand?
V: Tsivilisatsiooni vastandiks nimetatakse mõnikord entroopiat, barbaarsust, ebaviisakust või loomalikku käitumist.
K: Millised on mõned näited mineviku tsivilisatsioonidest?
V: Mineviku tsivilisatsioonide näited on näiteks Rooma impeerium, inkad ja asteegid. Nendel tsivilisatsioonidel olid suured territooriumid koos keeruliste linnade ja sotsiaalsete struktuuridega ning arenenud põllumajandus, mis võimaldas rahvastiku kasvu.
K: Kuidas jäi ladina keel pärast Rooma tsivilisatsiooni langemist oluliseks?
V: Ladina keel jäi haritud inimeste seas eelistatud suhtlusviisiks kaua pärast nende tsivilisatsiooni kadumist. Mõned teadlased, õpetlased ja teised kasutavad oma igapäevatöös ikka veel ladina keelt, kuigi Rooma tsivilisatsioon lagunes enam kui 1500 aastat tagasi.
K: Kui kaua kestis Rooma impeerium?
V: Rooma impeerium kestis peaaegu 1000 aastat, enne kui see pimedal keskajal kokku varises.
K: Kuidas tsivilisatsioonid lõppevad?
V: Tsivilisatsioonid võivad lõppeda teise tsivilisatsiooni osaks saamise või varasema lihtsama eluviisi juurde tagasipöördumise teel. Näiteks Vana-Egiptus vallutati võõraste poolt, kes muutsid riiki, nii et sellest sai osa pärsia-kreeka-rooma ja islami tsivilisatsioonidest, samas kui Rooma kokkuvarisemine viis keskaega, mil inimesed muutusid taas tsiviliseeritumaks.
Otsige