Teadmine
Teadmised tähendavad asju, mis on tõesed, erinevalt arvamusest. Teave, mis on õige, on teadmine. Teadmisi saab alati tõendada tõenditega. Kui väide ei ole tõenditega toetatud, siis ei ole see teadmine. Tõendusmaterjal muudab selle põhjendatuks; .
Teadmised võivad viidata teoreetilisele või praktilisele arusaamisele teemast. See oli Ryle'i eristuse mõte "teadmine, et" ja "teadmine, kuidas" vahel. See võib olla kaudne (nagu praktilised oskused või teadmised) või selgesõnaline (nagu teoreetiline arusaam mingist teemast); see võib olla rohkem või vähem formaalne või süstemaatiline. Filosoofias nimetatakse teadmiste uurimist epistemoloogiaks. Filosoof Platon defineeris teadmisi kui "põhjendatud tõeseid veendumusi". See definitsioon on Gettier'i probleemide teema.
Kõik teadmised on väide, et nad on tõesed, kuid see väide võib olla vale. Ainsad väited (propositsioonid), mis on kindlasti tõesed, on ringikujulised, mis põhinevad sellel, kuidas me kasutame sõnu või mõisteid. Me võime õigesti väita, et ringis on 360 kraadi, sest see on osa sellest, kuidas ringe defineeritakse. Aristotelese süllogismi mõte oli näidata, et selline arutlusviis on masinlik:
- Kui kõik luiged on valged ja see on luik, siis peab ta olema valge.
Kuid tegelikult ei ole kõik luiged reaalses maailmas valged.
Kõige laialdasemalt tunnustatud viis usaldusväärsete teadmiste leidmiseks on teaduslik meetod. Ometi on üks asi, milles kõik teadusfilosoofid nõustuvad, et on olemas, et teaduslik teadmine on lihtsalt parim, mida me igal ajahetkel teha saame. Kõik teaduslikud teadmised on esialgsed, mitte absoluutse tõe väide.
Religioon ja teadmised
Teadmised religioonis on teistsugused, sest need sõltuvad usust, veendumustest ja usuliidrite autoriteedist, mitte teaduslikest või juriidilistest tõenditest. On erinevaid seisukohti selle kohta, kas religioosseid avaldusi tuleks pidada teadmisteks.
Paljudes kristluse vormides, näiteks katoliikluses ja anglikaani usus, on teadmised üks seitsmest Püha Vaimu andest. Eedeni aias on teadmised see tegur, mis muutis inimesed ahneks ja reeturlikuks. Kuid vanasõnade raamatus on öeldud: "Et olla tark, tuleb kõigepealt kuuletuda Issandale" (9:10).
Islamis on teadmistel suur tähtsus. "Kõiketeadja" (al-ʿAlīm) on üks Jumala nimedest, mis kajastab islamis Jumala eri omadusi. Koraan kinnitab, et teadmised tulevad Jumalalt (2:239) ja erinevad hadithid julgustavad teadmiste omandamist. Muhammad olevat öelnud: "Otsige teadmisi hällist hauani" ja "Tõesti, teadmiste mehed on prohvetite pärijad". Islami õpetlastele, teoloogidele ja juristidele antakse sageli tiitel alim, mis tähendab "teadlik".
Küsimused ja vastused
K: Mis on teadmised?
V: Teadmised on teave, mis on tõene ja mida saab tõenditega toetada. See võib viidata teoreetilisele või praktilisele arusaamale mingist teemast ja see võib olla kaudne või selgesõnaline.
K: Kuidas määratles Platon teadmisi?
V: Platon defineeris teadmisi kui "põhjendatud tõeseid uskumusi".
K: Milline on kõige üldtunnustatud viis usaldusväärsete teadmiste leidmiseks?
V: Kõige laialdaselt tunnustatud viis usaldusväärsete teadmiste leidmiseks on teaduslik meetod.
K: Kas kõik teaduslikud teadmised on absoluutne tõde?
V: Ei, kõik teaduslikud teadmised on ajutised, mitte absoluutse tõe väide.
K: Mis oli Ryle'i eristuse mõte "teadmine, et" ja "teadmine, kuidas" vahel?
V: Ryle'i "selle teadmise" ja "kuidas teadmise" eristamise mõte oli näidata, et on olemas erinevat tüüpi arusaamad, kui tegemist on millegi teadmisega - kas teoreetiliselt või praktiliselt.
K: Millised väited on kindlasti tõesed?
V: Väited, mis on kindlasti tõesed, on ringikujulised, mis põhinevad sellel, kuidas me kasutame sõnu või termineid. Näiteks võime õigesti väita, et ringis on 360 kraadi, sest see on osa sellest, kuidas ringe defineeritakse.
K: Mida näitab Aristotelese süllogism?
V: Aristotelese süllogism näitab, et selline arutlusviis on masinlik - kui kõik luiged on valged ja see on luikene, siis peab ta olema valge -, kuid tegelikult ei pruugi kõik luiged tegelikult olla valged.
