Muhammad (araabia keeles محمد; hääldatakse [muħammad]; umbes 570 - 8. juuni 632) oli islami rajaja. Moslemid ja baha'id usuvad, et ta oli Allahi (Jumala) sõnumitooja ja prohvet. Usutakse, et ta on Ismaeli järeltulija, Aabrahami poeg ja viimane prohvet (prohvetite pitser). Teda peetakse eeskujuks, mida kõik moslemid peaksid järgima.



Varane elu

Muhammad sündis Meekas (tänapäeva Saudi Araabia territooriumil) umbes aastal 570, mida mõnikord nimetatakse „elefandi aastaks”. Ta kuulus Qurayshi suguharu. Noorena jäi ta orvuks: tema isa Abdullah suri enne sündi ja ema Amina mõne aasta pärast. Pärast vanaisa Abd al‑Muttalibi ja hiljem onupoja Abu Talibi eestkoste kasvas ta üles Meeka kaubandusliku ja sotsiaalse elu keskkonnas.

Tema isiklik elu sai olulise pöörde, kui ta abiellus rikkast ärinaisest Khadīja bint Khuwaylidiga; selle abielu andis talle sotsiaalse stabiilsuse ja võimaluse keskenduda mõtisklusele ja vaimsetele otsingutele. Temast sai kuulus ka aususe ja õiglustunde poolest.

Ilmutused ja Qur'an

Umbes 610. aastal, ligi 40‑aastaselt, hakkas Muhammadile Meeka lähedal koopas Hira värisema vaimsete kogemuste ja ilmutustega, mida moslemid usuvad olevat edastanud ingel Džibriil (Gabriel). Need ilmutused jätkusid mitu aastat ja neid peetakse aluseks Qur'ani, mis on islami püharaamat. Qur'ani tekst koguti ja redigeeriti laiemaks kasutuseks alles hiljem, peamiselt pärast Muhammadi surma.

Tema õpetus rõhutas üksikkõiksust (tawhid), õiglust, armu ja hiljem ka ühiskondlikku korda. See tõi kaasa vastuolusid ja tagakiusamist Meeka eliidi poolt, kes nägi uut liikumist ohu ja majandusliku konkurentsina.

Medina, poliitika ja sõjalised sündmused

Suurema vaenulikkuse tõttu lahkus Muhammad koos järgijatega Meekast 622. aastal Medinasse — sündmus, mida moslemid tähistavad kui hijrat ja mis markeerib islami ajaloos aastaarvestuse algust (Hegira). Medinas suutis ta luua uue religioosse ja poliitilise kogukonna (umma), sõlmida lepinguid ja korraldada ühiskondlikku elu.

Medina perioodiga on seotud mitmed olulised lahingud ja sündmused, näiteks Badr, Uhud ja Ümera kaitsevall (Trench). Samuti sõlmiti Hudaybiyyah' lepitusleping, mis hiljem võimaldas islami mõju laienemist. 630. aastal vallutati Meeka peaaegu vereta, mis kindlustas Muhammadi domineeriva rolli Araabia poolsaarel.

Lõppaeg ja pärand

Muhammad suri 632. aasta 8. juunil Medinas. Tema matmispaik asub Prohveti moskees (Al‑Masjid an‑Nabawi) Medinas. Tema järgluse ja kogukonna juhtimise küsimused on viinud erinevate suundade tekkimiseni islami ajaloos, peamiselt sunniitide ja šiiitide vahelise lahkhelini — šiiidid rõhutavad Imami Ali ja tema järeltulijate rolli.

Pärandina jäi Muhammdist lisaks Qur'anile tema elu ja õpetuste kogumik, mida nimetatakse sunnah'ks ja mida paljud usklikud mõistavad läbi hadithide (kõnede ja tegude edastused). Need allikad mõjutavad islami usulist praktikat, seadust (šaria) ja igapäevast moraalset juhendit.

Tähendus ja austamine

Moslemid peavad Muhammadi viimaseks prohvetiks ja eeskujuks kogu elus. Tema nimi ja mainimine kaasneb sageli lugupidamiseväljendiga (araabia keeles näiteks sallallahu alayhi wa sallam, „Olgu temale Allahu rahu ja õnnistus”). Traditsiooniliselt on paljude moslemite kultuurides levinud keeld kujutada Muhammadi pilte, et vältida idolitlust ja austada tema erilist rolli.

Tema elu ja õpetus on mõjutanud religiooni, õigussüsteeme, kultuuri ja poliitikat nii regiooni kui ka laiemalt maailmaajaloo jooksul. Muhammad on keskne figuur miljarditele inimestele ning tema õpetused on endiselt islami usu praktiseerimise ja tõlgendamise aluseks.

Allikad ja uurimine

Teave Muhammadi elust pärineb eelkõige Qur'ani tekstist, hadithikogudest ja biograafilistest teostest (sira). Ajaloolaste seas on käimas pidev uurimistöö, mis püüab eristada religioosseid allikaid teistest ajaloolistest andmetest ning mõista varase islami ja Araabia ühiskonna arengut.