Muhammad

Ajalugu

Osa sarjast

Muhammad

Elu Elu Mekas Ränne Mediinasse Elu Mediinas Hüvastijätupalverännak Milestones and records (verstapostid ja rekordid)

Karjäär Esimene ilmutus Sõjaline karjäär Diplomaatiline karjäär Meka vallutamine Hadith

Imesid Koraan Isra ja Mi'raj Kuu jagunemine Muhamedi imed

Vaated Juudid Kristlased

Järelkasvu Hüvastijätupüha jutlus Hadith (pliiats ja paber) Saqifah Ahl al-Bayt Sahaba Ajalugu

Kiitus Durood Naat Mawlid

Perspektiivid Islami Muhammad Piiblis Juudi Keskaegne kristlane Ajaloolisus Kriitika

Seotud Prohveti mošee Omanikud Reliktid

·         v ·         t ·         e

Lapsepõlve

Muhammad sündis umbes 570 pKr. Mekas. Tema isa, kelle nimi oli Abdullah, suri kuus kuud enne Muhamedi sündi. Tema ema Amina suri, kui ta oli seitsmeaastane. Nii et tema vanaisa Abdul-Muttalib hoolitses tema eest pärast Amina surma, kuid ka tema suri kaks aastat hiljem, kui Muhammad oli üheksa-aastane. Pärast vanaisa surma hoolitses tema eest tema onu Abu Talib, kes oli talle toeks paljude aastate jooksul tema täiskasvanueas.

Prohvetiameti algus

Aastal 610 pKr, kui Muhammed oli neljakümneaastane, läks ta jalutama Hira mäele Meka lähedal. Moslemite sõnul rääkis ingel Jibrail (Gabriel) temaga mäel asuvas koopas. Lugu räägib, et kui Muhammed esimest korda ingel Gabrieli nägi, siis ta langes minestusse, sest Gabriel oli nii suur. See on see, mida Jibrail Muhammadile ütles:

"Loe... Jumala nimel, kes tegi inimese veretilgast... Jumal on kõige tasuvam... Tema, kes õpetas inimest sulega kirjutama... ja õpetas inimesele seda, mida ta ei teadnud."

Muhammad läks koju oma naise Khadija juurde ja rääkis talle, mis oli juhtunud. Talle tulid uued ilmutused, mis käskisid tal jutlustada seda, mida Jumal oli saatnud. Kui Muhammad esimest korda õpetama hakkas, ei meeldinud paljudele Meka elanikele, kes kummardasid ebajumalaid, see, mida Muhammad ütles. Kuid oli ka inimesi, kes kuulasid tema jutlusi ja kuuletusid tema sõnumitele. Need inimesed olid esimesed islami järgijad. Meka juhid karistasid ja piinasid islami järgijaid. Mõned islami järgijad hukati. Muhammad seisis sellele vastu ja jätkas islami õpetamist.

Moslemi traditsiooni kohaselt oli Hira mägi koht, kus Jibrail esimest korda Muhammadiga rääkis.

Hijra

Pärast seda, kui Muhammed oli Mekas lõpetanud, viis ta oma sõnumi Mediinasse, kus mõned inimesed said temast ja tema järgijatest teada. Nad tervitasid teda oma linna ja Muhammad soovis, et nad pöörduksid islami usku. Nad olid nõus ja paljud tema järgijad läksid Mediinasse. Seda liikumist Mekast Mediinasse nimetatakse hidžra. Hijra oli ka islami kalendri algus. Muhammad jäi sinna, kuni kõik tema inimesed lahkusid Mekas ohutult.

Kui Muhammad jäi Mekasse, koolitas tema onu Abu Lahab seitse meest välja, et tappa Muhammad unes. Ajaloo kohaselt ei näinud nad teda Mekast lahkumas. Mehed läksid tema majja ja leidsid tema nõo Ali. Abu Lahab ja tema ratsanikud läksid kõrbesse, et otsida teda ja tema sõpra Abu Bakrit.

Tema viibimine Mediinas

Muhammad ja Abu Bakr saabusid Mediinasse. Mõned inimesed tervitasid Muhammedi oma kodudes. Ta kasutas oma kaamelit, et näidata kõigile, kuhu ta oma maja ehitab. Samuti ehitati selle maja taha Mediina esimene mošee, väike palvekoht.

Mediinas asuva tugeva juudi hõimu rahvas ei olnud nõus Muhamedi poolt kehtestatud õpetuste ja reeglitega. See hõim käskis oma liitlastel Mekas müüa maha kõik asjad ja kodud, mille Meka moslemid maha jätsid. Moslemitele ja Mekast pärit moslemitele soovitati oma vara eest võidelda. Muhammad käskis neil seda mitte teha.

Moslemid kutsuti üle kogu Mediina kogunema mošeesse, kus Muhammad palvetas. Neile öeldi, et nad peaksid võitlema Meka elanike vastu, kes põletasid nende kodusid maha ja varastasid nende vara.

Sõjad

Meka kuraišide paganad kuulsid sellest ja nad saatsid moslemite vastu võitlema suurema armee, mis koosnes 1000 sõdalasest. Nad kohtusid Badris, kuid paganad said lüüa ja ka Abu Jahl, üks paganlikest juhtidest, tapeti.

Kuid moslemid kaotasid teise lahingu Uhudis. Aasta pärast Badri lahingut sai Meka armee abi väljastpoolt. Moslemite vibumehed ei kuulanud Muhamedi juhiseid ja Khalid ibn al-Walid kasutas seda osavalt ära. Hamza, Muhammedi viimane onu, sai surma, kui üks Meka ori viskas talle oda rinda. Muhammad ise sai vigastada.

Siis, 627. aastal, viis Abu Sufyan Qurayshi ja tema liitlased Mediinat ennast ründama. Kuid nad ei suutnud läbida kraavi, mille moslemid olid Mediina ümber kaevanud. Mitme nädala pärast lagunes koalitsioon ja läks koju. Mediinlasi peeti võitjateks.

Vaherahu Mekaga

Pärast seda, kui Meka paganad ei suutnud Mediina üle kontrolli saavutada, muutusid moslemid tugevamaks. Seejärel otsustasid paganad sõlmida moslemitega vaherahu. See tähendab, et nad ei võitleks üksteisega kümme aastat. Moslemid kasutasid seda võimalust, et rääkida teiste inimestega üle kogu Araabia. Kolme aasta jooksul vahetasid paljud inimesed oma usku islami vastu.

Kuid see vaherahu ei kestnud kaua. Kolme aasta pärast ründas väike rühm Meka ratsanikke moslemite laagrit ja tappis mõned neist. Mediina moslemid kuulsid sellest ja vaherahu tühistati. Abu Sufyan, Muhamedi eluajal kolmas Meka juht, püüdis vaherahu jätkata, kuid Muhammad keeldus viisakalt pakkumisest. Muhammad käskis oma järgijatel olla valmis Meka vallutamiseks. Pärast Meka vallutamist läksid nad edasi Torkani vallutama.

Meka vallutamine

630. aastal oli enamik Araabia elanikest saanud moslemiteks ja nad kuulusid Muhamedi suurde armeesse, et vallutada Meka. Armee suure suuruse tõttu kartsid Meka elanikud tagasi lüüa. Abu Sufyan, kes tundis end rahulolematuna katkenud vaherahu pärast, läks Muhamedi laagrisse väljaspool Mekat, et paluda andestust. Muhammad ei öelnud, et ta talle andestab, nii et ta pöördus koju tagasi. Muhamedi juures viibides vahetas ta oma usku islami vastu, öeldes tunnistuse (ash-Ashaada):

"Ma tunnistan, et ei ole teist jumalat peale Jumala, ja ma tunnistan, et Muhammed on Jumala Sõnumitooja."

Järgmisel päeval kõndis moslemite armee Meka poole. Kõik jooksid oma kodudesse ja sulgesid kõik uksed ja aknad. Nad kartsid, et moslemid kavatsevad neid tappa, sest nad on teinud moslemitele palju aastaid tagasi halbu asju. Kuid moslemid läksid Ka'aba poole, mille ehitajaks arvatakse olevat Aabraham ja tema vanem poeg Ismael. Bilal ibn Ribah, endine Etioopia ori, hüüdis valjusti Meka rahvale, et nad kõik on ohutud: "Kõik need, kes panevad relvad maha, on ohutud. Kõik need, kes on Abu Sufyani majas, on ohutud. Kõik need, kes on suletud uste taga, on ohutud."

Abu Sufyan kuulis seda oma kodus. Sellest saab ta teada, et Muhammad andis talle andeks. Sel ajal eemaldasid ja purustasid Muhammad ja tema järgijad kõik ebajumalad Kaabast. Ebajumalad olid kujud, mida kummardati kui jumalaid. Muhammad andestas kõigile Meka kodanikele. Lõpuks ronis Bilal Kaaba tippu ja kutsus üles palvetama. See oli Muhamedi võit islami levitamisel kogu Araabias. Kuid kuna ta oli vana, ei elanud ta enam kaua.

Tema surm

632. aastal pKr, 8. juunil sai Muhammad väga haigeks, kuna üks juuditar mürgitas teda. Enne surma teatas ta oma järgijatele oma surmast. Ta on maetud oma naise Aisha kambrisse Mediinas, kus asub Masjid al-Nabawi (Prohveti mošee). Mediinas läks tema sõber Abu Bakr Masjid al-Nabawi juurde ja hüüdis rahvale:

"Kui keegi teist kummardab Muhammadit, siis peaksite teadma, et Muhammad on surnud. Aga need teist, kes kummardavad Allahi (swt) (Jumalat), olgu teada, et Allah (swt) (Jumal) on elus ja ei saa surra."

Kuigi Muhammad suri, levis islam varsti kogu Lähis-Idas. Seejärel jätkus see sajandeid hiljem, kuni jõudis Aafrikasse, Aasiasse ja Euroopasse. Islamist on saanud üks maailma suurimaid ja kiiremini kasvavaid religioone.

Masjid al-Nabawi Mediinas. Arvatakse, et Muhammad on maetud rohelise kupliga hoonesse. See oli tema eluajal tema kodu.

Suhted

Kui moslemid ütlevad või kirjutavad Muhamedi nime, järgneb sellele tavaliselt "Rahu ja õnnistus olgu temaga" (araabia keeles: sall-Allahu `alayhi wa sallam). Näiteks: "Muhammad (rahu ja õnnistus olgu temaga)". Trükistes kasutatakse sageli kalligraafilist sümbolit selle asemel, et trükkida fraas. Sunnid usuvad, et Abu Bakr järgnes Muhammadile. Šiiad usuvad, et Ali oleks pidanud olema tema järeltulija.

Muhamedi pildid

Enamik moslemeid ei tee ega näita Muhamedi kujutisi. Koraanis ei ole öeldud, et Muhamedi kujutisi ei tohi kunagi teha, kuid see sisaldab kohti, mis keelavad ebajumalate loomise. Ka Hadithides on kirjeid, mis keelavad Jumala kujutiste loomise. Moslemid, eriti sunniitlikud moslemid, usuvad, et Muhamedi kujutisi ei tohiks olla. Kui inimesed loovad Muhamedi kujutisi, võivad mõned moslemid seda pidada lugupidamatuks, solvavaks ja emotsionaalselt kahjustavaks.

2005. aastal avaldas Taani ajaleht poliitilisi karikatuure Muhammadist. Järgnenud meeleavalduste käigus hukkus üle 100 inimese. Johan Galtung, Norra matemaatik ja rahuaktivist, püüdis aidata mõlemal poolel kokku tulla ja sellest rääkida. Galtungi sõnul lõppesid rünnakud Taani institutsioonide vastu pärast seda, kui valitsus kutsus läbirääkimistele. ^[]

7. jaanuaril 2015 tungisid vennad Kouachi kapuutsiga ja Kalasnikoviga relvastatud vennad ajakirja Charlie Hebdo toimetuse koosolekule, tulistades kogunenud inimesi. Nad tapsid karikaturistid Cabu, Charb, Honoré, Tignous ja Wolinski, psühhoanalüütiku Elsa Cayat, majandusteadlase Bernard Maris', korrektori Mustapha Ourradi, Charbi kaitsnud politseiniku Frank Brinsolaro, koosolekule kutsutud festivali Rendez-vous du Carnet de voyage asutaja Michel Renaud' ja majahoidja Frédéric Boisseau. Samuti haavasid nad raskelt karikaturist Riss, ajakirjanikud Philippe Lançon ja Fabrice Nicolino ning veebimeister Simon Fieschi.

Kui nad hoonest lahkusid, hüüdsid terroristid vahetult enne seda, kui nad tapsid politseinik Ahmed Merabeti, kes lebas haavatud ja palus halastust, kõnniteel: "Me oleme kätte maksnud prohvet Muhamedi eest".

Lisaks on Charlie Hebdo veresaunaga ametlikult seotud järgmised mõrvad: Montrouge'i äärelinnas tapeti 27-aastane politseinik Clarissa Jean-Philippe. Samuti võeti neli inimest pantvangi ühes supermarketis Pariisi idaosas. Need olid Yohan Cohen, 20, kes töötas supermarketis, Philippe Braham, 45, IT-firma ärijuht, Yoav Hattab, 21, üliõpilane ja noorim supermarketiohver Francois-Michel Saada, 64, endine pensionifondi juht.

32-aastane Amedy Coulibaly, kes võttis pantvangi supermarketis, on Pariisi prokuröride poolt seotud ka 32-aastase jooksja tulistamise ja vigastamisega Pariisi edelaosas asuvas pargis Charlie Hebdo rünnaku päeval.

Anonüümne illustratsioon al-Bīrūnī teosest "Möödunud sajandite järelejäänud märgid", mis kujutab Muhamedi, kes keelab nasi' hüvastijätupalverännaku ajal, 17. sajandi osmanite koopia 14. sajandi (Ilkhanate) käsikirjast (Edinburghi koodeks).

Abielunaised

Tema naiste nimede nimekiri kronoloogilises järjekorras

Khadijah bint Khuwaylid

Abdullah ibn Jafar teatas, et ta kuulis Sayyiduna Ali Kufas ütlevat, et Jumala Sõnumitooja (rahu ja Jumala õnnistus olgu temaga) ütles: "Parim naistest tema ajal oli Maryam, Imrani tütar, ja parim naistest tema ajal oli Khadijah, Khuwaylidi tütar." Ta oli 45-aastane, kui ta abiellus.

Sawda bint Zamʿa

Sawda bint Zam'a oli esimene naine, kes immigreerus Jumala teel Abessiiniasse.

Aisha

Aisha oli noor tüdruk. Teda kirjeldatakse kui väga intelligentset ja väga hea mäluga naist. Aisha veetis järgmised üheksa aastat oma elust koos Muhammadiga, ta mäletas kõike, mida ta nägi ja kuulis, väga selgelt ja teatas suure osa Muhammadi jutustustest. Ta abiellus Muhammadiga, kui oli kuueaastane.

Hafsa bint Umar

Hafsaga abielludes tugevdas Muhammad sidemeid kahe oma lähima kaaslase vahel, kellest said pärast tema surma kaks esimest õigesti juhitud khalifit. Ta oli nüüd abielus Abu Bakri tütre A'isha ja Umari tütre Hafsaga.

Zaynab bint Khuzayma

Ta pakkus end abielu Muhammadile, kes võttis tema ettepaneku vastu ja abiellus temaga. Zaynab bint Khuzayma oli kogukonna silmis väga helde orbude ja vaeste suhtes, hiljem sai ta tuntuks kui "vaeste ema". Ta suri vaid kaheksa kuud pärast seda.

Umm Salama

Ta ei olnud ainus naine, kes jäi leseks Uhudi lahingu tagajärjel, ja selle abielu tõttu järgisid paljud kaaslased Muhamedi eeskuju, abielludes leskedega ja tuues nad ja nende lapsed oma perekonna ringi, selle asemel, et jätta nad üksi võitlema.

Zaynab bint Jahsh

Nagu kõigi Muhamedi abielude puhul, oli ka selle puhul kõigil moslemitel palju õppida. See oli näidata, et Zayed ibn Haretha ei olnud Muhamedi poeg, ja näidata, et abielu puhul on oluline sotsiaalne tasand. Ta hooples sellega, et tema abielu oli korraldatud Allahi poolt. Sel hetkel muutis Muhammad tema nime Barrast Zaynabiks.

Juwayriyya bint al-Harith

Muhammad mõtles, kuidas teda ja kogu tema hõimu ohust päästa. Juwayriyyaga abielludes saaksid Banu Mustaliqid astuda islamisse auväärselt ja nende hiljutise kaotuse alandamine oleks kõrvaldatud, nii et nad ei peaks enam vajalikuks alustada kättemaksusõda, mis oleks kestnud seni, kuni üks kahest osapoolest oleks hävitatud. 

Ramla bint Abi Sufyan

Ta ütles, et kord ütles Muhammed talle: "Igaühele, kes päeva ja öö jooksul palvetab kaksteist vabatahtlikku palvet, ehitatakse taevasse maja", ja ta lisas: "Ma ei ole sellest ajast saadik kunagi lõpetanud seda tegemast."

Safiyya bint Huyayy

Ainus inimene, kes võis teda päästa orjaks saamisest pärast seda, kui ta oli nautinud nii kõrget positsiooni, oli Muhammad. Kuigi tema isa oli kavandanud Muhammedi mõrva pärast Uhudi lahingut ja oli kokku leppinud Banu Qurayzaga, et hävitada kõik moslemid al-Khandaqi lahingus. Moslemid usuvad, et see oli Muhammadile iseloomulik, sest arvatakse, et ta ei ole pahameelega.

Maymunah bint al-Harith

Muhammad andis talle nime Maymuna, mis tähendab "õnnistatud", ja Maymuna elas Muhammadiga veidi üle kolme aasta, kuni tema surmani. Ta olevat olnud väga heasüdamlik ja olevat kõigi inimestega hästi läbi saanud ning temaga ei ole seostatud ühtegi tüli ega erimeelsust ühegi teise Muhammedi naisega. Aisha ütles: "Meie hulgast kartis ta kõige rohkem Jumalat ja tegi kõige rohkem, et säilitada sugulussidemeid."

Maria al-Qibtiyya

Räägitakse, et Muhammad, tema perekond ja kaaslased austasid ja austasid Mariat. Ta veetis kolm aastat oma elust Muhamedi juures kuni tema surmani ja suri viis aastat hiljem. Oma elu viimased viis aastat jäi ta erakuks ja ei käinud peaaegu kunagi väljas, välja arvatud Muhamedi haua või oma poja haua külastamiseks. Pärast tema surma juhatas Umar ibn al Khattab tema üle palve ja ta maeti al-Baqi'sse.