Relvarahu
Relvarahu (või vaherahu) on sõja või mis tahes relvastatud konflikti peatamine, kus mõlemad konflikti osapooled lepivad teineteisega kokku, et nad lõpetavad agressiivsed tegevused mõneks ajaks. Relvarahu võib kuulutada välja ametliku lepingu osana, kuid seda on nimetatud ka mitteametliku kokkuleppe osaks vastanduvate jõudude vahel.
Ajaloolised näited
Esimene maailmasõda
24. detsembril 1914, Esimese maailmasõja ajal, kehtis mitteametlik relvarahu, kuna nii sakslased kui ka britid püüdsid jõule tähistada ("jõulurahu"). Lepingut ei sõlmitud ja mõne päeva pärast jätkus sõda.
Korea sõda
27. juulil 1953 saavutati relvarahu, et peatada Korea sõja konflikt ja luua demilitariseeritud tsoon. Kuid rahulepingut ei sõlmitud. Seega on Põhja- ja Lõuna-Korea ametlikult endiselt sõjas.
Praegused näited
Kashmiri konflikt
Pakistani valitsus on korduvalt väitnud, et India Vabariik rikub Simla kokkulepet, ehitades Kashmiri konfliktis tara mööda relvarahujoont. Tollane Pakistani president ja endine armee staabiülem Pervez Musharraf lubas 2002. aastal piirata sissetungi territoriaalsessevaidlusesse. Pärast 2003. aasta novembris sõlmitud relvarahu kokkuleppe sõlmimist jätkati ehitamist ja see lõpetati 2004. aasta lõpus. Kashmiri orus ja Jammu piirkonnas lõpetati 30. septembril 2004. aastal piirdeaedade rajamine. India sõjaväeallikate sõnul on tara vähendanud 80% võrra nende võitlejate arvu, kes regulaarselt ületavad vaidlusaluse riigi okupeeritud territooriumi, et rünnata India sõdureid.
Iisraeli-Palestiina konflikt
Teine näide relvarahu kohta Iisraeli-Palestiina konfliktis kuulutati välja Iisraeli riigi ja Palestiina omavalitsuse vahel 8. veebruaril 2005. aastal. Väljakuulutamisel määratles Palestiina peamine läbirääkija Saeb Erekat relvarahu avalikult järgmiselt: "Me oleme kokku leppinud, et täna kuulutab president Mahmoud Abbas täieliku vägivalla lõpetamise iisraellaste vastu kõikjal ja peaminister Ariel Sharon kuulutab täieliku vägivalla ja sõjalise tegevuse lõpetamise palestiinlaste vastu kõikjal."
Küsimused ja vastused
K: Mis on reljeef?
V: Relvarahu on sõja või mis tahes relvastatud konflikti sõjategevuse lõpetamine. See on kokkulepe vastaspoolte vahel lõpetada agressiivsed tegevused teatud ajaks.
K: Millised on relvarahu tingimused?
V: Relvarahu tingimused sõltuvad konflikti iseloomust. Mõlemad konflikti osapooled peavad siiski nõustuma, et nad lõpetavad sõjategevuse ja igasuguse agressiivse tegevuse.
K: Kui kaua relvarahu tavaliselt kestab?
V: Relvarahu võib kesta ükskõik kui kaua, sõltuvalt osapoolte vahel saavutatud kokkuleppest. Mõned relvarahud võivad kesta vaid mõned tunnid, samas kui teised võivad olla kuulutatud nädalateks, kuudeks või isegi määramata ajaks.
K: Millal tavaliselt relvarahu välja kuulutatakse?
V: Sõltuvalt asjaoludest võib relvarahu kuulutada konflikti mis tahes etapis. Mõnikord võib see olla osa rahulepingust, mõnikord aga mitteametlik kokkulepe, mis saavutatakse vastaspoolte vahel.
K: Mis on relvarahu eesmärk?
V: Relvarahu eesmärk on pakkuda ajutist pausi lahingutegevuses ja mõlemale poolele võimalust pidada läbirääkimisi konfliktile püsivama lahenduse leidmiseks. Seda võib kasutada ka selleks, et võimaldada humanitaarabi toimetamist kannatanud tsiviilisikutele.
K: Kas relvarahu on alati tõhus vahend konfliktide lõpetamiseks?
V: Relvarahu võib konflikti lõpetamisel olla tõhus, kui tingimused on õiged ja mõlemad pooled on pühendunud selle toimimisele. Siiski ei pruugi relvarahu alati oma eesmärki saavutada, sest mõned pooled võivad kokkulepet rikkuda ja jätkata sõdimist.
K: Kuidas jälgitakse ja jõustatakse relvarahu?
V: Tavaliselt jälgivad relvarahu neutraalsed osapooled, näiteks ÜRO või muud rahvusvahelised organisatsioonid. Relvarahu tingimused võivad sisaldada ka sätteid jõustamismeetmete kohta, näiteks rahuvalvajate või muude julgeolekujõudude lähetamine.
