Iisraeli–Palestiina konflikt: taust, osapooled ja võimalikud lahendused

Iisraeli–Palestiina konflikt: selge ja põhjalik ülevaade taustast, osapooltest ning võimalikest lahendustest — ajalugu, huvid ja rahuvõimalused

Iisraeli-Palestiina konflikt on sõda ja vaidlus, mis kestab endiselt Iisraeli riigi ja palestiinlaste (kellest osa esindab Palestiina omavalitsus, Fatah või Hamas) vahel. See on osa laiemast Araabia-Iisraeli konfliktist. Vaidlus käib konkreetse maa-ala üle (mis oli varem Palestiina mandaatooriumi ala), millele nii palestiinlased kui ka iisraellased pretendeerivad. Palju on tehtud katseid kahe riigi lahenduse leidmiseks, mis tähendaks iseseisvat Palestiina riiki ja Iisraeli riiki, jagades maa kahe rühma vahel. Praegu on paljude küsitluste kohaselt enamik iisraellasi ja juute nõus, et kahe riigi lahendus on parim viis konflikti lõpetamiseks. Enamik palestiinlasi peab Jordani Läänekallast ja Gaza sektorit oma tulevase riigi piirkonnaks, millega nõustub ka enamik iisraellasi. Mõned teadlased pooldavad ühe riigi lahendust, kus kogu Iisrael, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas muutuksid kahe riigi riigiks (riik nii iisraellastele kui ka palestiinlastele), kus kõigil oleksid võrdsed õigused. Siiski on suured erimeelsused mis tahes lõpliku kokkuleppe vormi osas ja ka selles, kui suur on kummagi poole usaldus teise poole vastu kokkuleppe järgimisel.

Ajalooline taust lühidalt

Konflikti juuri võib leida 19. ja 20. sajandi rahvuslike liikumiste ning Briti mandaadi aja sündmuste juures. 1947. aasta ÜRO eraldusplaan, Iisraeli riigi asutamine 1948. aastal ja sellele järgnenud sõjad (sh 1948. ja 1967. aasta sõda) muutsid territoriaalse olukorra ning tekitasid suuri põgenikevooge ja pingeid. 1967. aasta Seitsmepäevane sõda tõi Jordani Läänekalda, sealhulgas Ida-Jeruusalemma, ja Gaza sektori Iisraeli kontrolli alla, mis on konfliktis keskseks vaidluspunktiks tänaseni.

Peamised osapooled

• Iisrael: demokraatlik riik, mille valitsused varieeruvad vasakult paremale ja millele olulist mõju avaldavad julgeoleku- ning settlemispoliitika küsimused.
• Palestiinlased: hõlmavad nii Läänekalda elanikkonda, Gaza elanikke kui ka diasporaas elavaid põgenikke; neid esindavad erinevad poliitilised jõud, sealhulgas Palestiina omavalitsus (PA), Fatah ja Hamas).
• Rahvusvahelised osapooled: Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, ÜRO, Araabia riigid ning naabruses asuvad riigid nagu Egiptus ja Jordaania mängivad diplomaatilist ja vahel ka vahendajat rolli.

Põhiküsimused ja vaidlusalused teemad

• Põhjarajoonid ja piirijooned: kumb moodustaks tulevase Palestiina riigi piire ning kus oleks Iisraeli ja Palestiina vaheline piir?
• Jeruusalemm: linn, mida mõlemad pooled peavad oma pealinnaks; eriti tundlik on vanalinna ja pühade paikade staatus.
• Palestiina põgenikud ja nende õigus naasta: küsimus puudutab miljoneid palestiinlasi ja nende põlvkondi, kes lahkusid või sunniti lahkuma 1948. ja hiljem.
• Asundused Läänekallal: Iisraeli juutide asunduste laiendamine on üks peamisi kokkupõrkeallikaid ning rahvusvaheliselt sageli vaidlustatud.
• Turvalisus: Iisrael rõhutab vajadust nüüdisajal turvameetmete järele (piirivalve, luure), palestiinlased nõuavad julgeoleku garantiisid okupatsioonivastase kontrolli lõppemiseks.
• Gaza blokid ja humanitaarolukord: 2007. aastast alates on Gaza kontrolli all Hamas; piirkond on kannatanud sõjaliste kampaaniate, majanduspiirangute ja humanitaarprobleemide all.
• Vee- ja ressursiküsimused: vee jaotamine ning juurdepääs loodusvaradele on strateegiline ja elulise tähtsusega probleem.

Peamised rahualgatused ja vahepealsed kokkulepped

Mõned olulisemad katsetused konflikti lahendamiseks:

• Oslo lepped (1993–1995) — esimene otsene ajalooline samm Iisraeli ja Palestiina juhtide vahel, tõi kaasa Palestiina omavalitsuse loomise.
• Camp Davidi vestlused (2000) ja teised kõrgetasemelised kõnelused — ei jõutud lõpliku kokkuleppeni.
• Arabia rahupakkumine (2002) — pakuti täisnormaliseerimist vastutasuks Iisraeli tagasipöördumisele 1967. aasta piiridele; on aeg-ajalt kasutatud diplomaatilises diskursuses.
• Rahvusvahelised algatused: ÜRO resolutsioonid (nt resolutsioon 242), Ameerika Ühendriikide vahendus, Euroopa Liidu ja teatud Araabia riikide diplomaatilised jõupingutused.

Võimalikud lahendusmudelid

• Kahe riigi lahendus: eraldi Iisrael ja iseseisev Palestiina riik (palju rahvusvahelist toetust, kuid mitmeid praktilisi takistusi nagu piirid, Jeruusalemm ja asundused).
• Ühe riigi lahendus: üks demokraatlik riik, kus kõigil elanikel oleksid võrdsed õigused; tekitab keerukaid küsimusi rahvusliku enesemääramise ja demograafilise tasakaalu kohta.
• Konföderatsioon või piirkondlikud kokkulepped: administratiivsed ja turvalisuse mehhanismid, mis võimaldavad mõlema rahvuse enesemääramist, kuid jagavad teatud funktsioone.
• Ajutised või etapiviisilised kokkulepped: samm-sammult lähenemine, mis keskendub esmalt julgeolekule, liikumisvabadusele ja majandusarengule enne lõplike küsimuste lahendamist.

Peamised takistused rahule

• Usalduse puudumine vahekohtades ning varasemad kokkuleppe rikkumised.
• Asunduste laiendamine Läänekallal ja sellest tulenev territooriumi killustatus.
• Erinev poliitiline ja ideoloogiline lõhe nii Iisraelis kui ka palestiinlaste seas (nt Fatah vs Hamas).
• Jeruusalemma staatuse, põgenike õiguse ning turvalisuse tagamise keerukus.
• Välisriikide ja piirkondlike huvide mõju ning rahastamis- ja julgeolekugarantiide küsimused.

Humanitaarne ja sotsiaalne mõju

Konflikt on põhjustanud suurt inim- ja infrastruktuurikahju, majanduslikku tagasilangust ning piirkondadele (eriilmselt Gaza) pikaajalisi humanitaarprobleeme. Palestiinlastest põgenikud ja nende järeltulijad elavad nii naabermaades kui ka pagulaslaagrites, mida haldab osaliselt ÜRO agentuur UNRWA. Pidev pinge mõjutab igapäevaelu, liikumisvabadust, tööhõivet ja juurdepääsu tervishoiule ning haridusele.

Kokkuvõte

Iisraeli–Palestiina konflikt on keeruline ja mitmekihiline vaidlus, millel on sügavad ajaloolised, poliitilised ja emotsionaalsed juured. Kuigi rahvusvaheline kogukond on sageli toetanud kahe riigi lahendust, seisavad nii diplomaadid kui ka osapooled silmitsi paljude praktiliste takistustega. Pikaajalise ja kestva lahenduse saavutamiseks tuleb käsitleda nii territoriaalseid, humanitaarseid kui ka julgeolekuküsimusi ning leida viise usalduse taastamiseks ja õigusemõistmise tagamiseks mõlemal pool.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Iisraeli-Palestiina konflikt?

K: Mis on selles konfliktis vaidlustatud?

K: Mida on pakutud selle konflikti lahendamiseks?

K: Mitu korda on sõlmitud kokkuleppeid Mandatoorse Palestiina jagamiseks kaheks riigiks?

K: Kui palju juute elas 1948. aastal araabia maades?

K: Kui palju juute on tänapäeval veel nendes araabia maades?

Otsing