Ameerika kodusõja alguses oli Kansas uus osariik. Kansas ei lubanud osariigi põhiseaduses orjapidamist. Kansas võitles liidu poolel, kuigi seal valitses suur orjameelsus ja piiriäärsed pinged vabatahtlike relvarühmituste vahel. Need lahkarvamused tõid kaasa mitmeid vägivallaepisoode ja teatraalseid vastuolusid, sealhulgas konfliktid eelmisel perioodil, mille tuntuimaks sümboliks oli Lawrence'i veresaun 1863. aasta augustis. Hiljem oli osariik tunnistajaks konföderatsioonikindral Sterling Price'i sissetungile Missourisse ja tema lüüasaamisele liidu kindral Alfred Pleasontoni poolt Mine Creekis.
Taust: orjanduse vastuolu ja "Bleeding Kansas"
1854. aastal vastuvõetud Kansas–Nebraska seadus andis kohalikele elanikele õiguse otsustada orjapidamise üle popular sovereignty põhimõttel. See tekitas massilise rändamise nii orjavastaste kui orjameelsete toetajate poolt ja viis sajandi keskpaigas kestnud vägivallani, mida nimetatakse sageli "Bleeding Kansas'iks". Piiri äärde Missourist saabusid nii ühtlased proslavery rühmitused ("Border Ruffians") kui ka vabariigi toetajad (nn "Free-Staters"), mis tekitas korduvaid rünnakuid, hukkamisi ja rüüstamisi. Kansas võeti USA osariigi staatusse 29. jaanuaril 1861 Wyandotte'i põhiseaduse alusel kui orjavaba osariik.
Lawrence'i veresaun (21. august 1863)
Lawrence oli orjavastaste (Free-State) keskuseks ja tuntud ajalehtede ning poliitiliste organite paik. 21. augustil 1863 ründas linna William Quantrilli juhtimisel suur konföderatsiooni-sõsaratega seotud guerrillarahutuste rühm. Ründajate eesmärk oli kätte maksta varasemate relvarühmituste ja aktiivsete liidu toetajate tegude eest ning lõhkuda Lawrence'i rolli piirkonna vastupanuliikumises.
- Rünnaku ulatus: ründajate arv varieerub allikates, kuid tavaliselt mainitakse mitusadat meest, kes põletasid suuri hooneid ja ründasid linna elanikke.
- Ohvrid ja kahjustused: palju mehi ja poisse tapeti ning suur osa linnast hävitati; täpne hukkunute arv on vahemikus üle saja inimese, olenevalt allikast.
- Tagajärjed: veresaun süvendas rahvuste vahelisi vastuolusid, tõi kaasa karmimad sõjalised represioonid ja kasvatas vajadust kontrolli järele piiriäärsetes piirkondades.
Lawrence'i rünnak jäi lääneilma üheks kõige traagilisemaks kaugründeks kodusõja aegses piiriülestes konflktides. Järgnenud kuudel ja aastatel suurendati paikset sõjalist kohalolekut ning võeti kasutusele meetmeid guerrillade vastu võitlemiseks.
Price'i kampaania ja Mine Creek (oktoober 1864)
1864. aastal juhtis Konföderatsioonikindral Sterling Price suuremat sissetungi, nn Price'i ekspeditsiooni, eesmärgiga taaselustada konföderatsiooni mõju Missouris ja mõjutada USA presidendivalimisi. Kampaania nihkus lõuna poolt põhja suunas ja lõppes mitmete kokkupõrgetega liidu vägedega.
Üks otsustavimaid lahinguid oli Mine Creekis toimunud kokkupõrge 25. oktoobril 1864, kus liidu ridades osalesid ka Kansasest pärit üksused. Liidu kavaleristi abi ja juhitud rindeliikumine, mida juhtis kindral Alfred Pleasonton, lõppes Price'i väe taganemisega. Pärast lüüasaamist kaotas Price hulgaliselt sõjaväevara, haavatuid ja vangistatud ning tema rünnak lõppes ebaõnnestunult, vähendades oluliselt konföderatsiooni võimekust Trans-Mississippi teatris.
Mõju ja pärand
Kansas koges kodusõja ajal suurt inimlikku ja majanduslikku survet: piiriäärse vägivalla ja guerrillaoperatsioonide tõttu kannatasid nii linnad kui talupojad. Sündmused nagu Lawrence'i veresaun jätsid sügava mälestuse ja mõjutasid rahvuslikku poliitikat, sealhulgas sõjaliste meetmete karmistamist piiril. Hilisemad lahingud, näiteks Mine Creekis saadud lüüasaamised, aitasid murda konföderatsiooni ambitsioone regioonis ja kindlustasid liidu kontrolli lääneala üle.
Tänapäeval on Lawrence'i veresaun ja Price'i ekspeditsioon ajaloolised teemad, mida uuritakse nii kui traagilised näited kodusõja piiriäärsest rängast iseloomust ning kogukondade kannatustest ja vastupidavusest sel keerulisel ajajärgul.
