Kansas Ameerika kodusõjas: orjanduse vastuolu ja Lawrence'i veresaun
Kansas Ameerika kodusõjas: orjanduse vastuolud, vägivald ja Lawrence'i veresaun 1863 — sügav ajalugu, konfliktid ja mõju osariigi kujunemisele.
Ameerika kodusõja alguses oli Kansas uus osariik. Kansas ei lubanud osariigi põhiseaduses orjapidamist. Kansas võitles liidu poolel, kuigi seal valitses suur orjameelsus ja piiriäärsed pinged vabatahtlike relvarühmituste vahel. Need lahkarvamused tõid kaasa mitmeid vägivallaepisoode ja teatraalseid vastuolusid, sealhulgas konfliktid eelmisel perioodil, mille tuntuimaks sümboliks oli Lawrence'i veresaun 1863. aasta augustis. Hiljem oli osariik tunnistajaks konföderatsioonikindral Sterling Price'i sissetungile Missourisse ja tema lüüasaamisele liidu kindral Alfred Pleasontoni poolt Mine Creekis.
Taust: orjanduse vastuolu ja "Bleeding Kansas"
1854. aastal vastuvõetud Kansas–Nebraska seadus andis kohalikele elanikele õiguse otsustada orjapidamise üle popular sovereignty põhimõttel. See tekitas massilise rändamise nii orjavastaste kui orjameelsete toetajate poolt ja viis sajandi keskpaigas kestnud vägivallani, mida nimetatakse sageli "Bleeding Kansas'iks". Piiri äärde Missourist saabusid nii ühtlased proslavery rühmitused ("Border Ruffians") kui ka vabariigi toetajad (nn "Free-Staters"), mis tekitas korduvaid rünnakuid, hukkamisi ja rüüstamisi. Kansas võeti USA osariigi staatusse 29. jaanuaril 1861 Wyandotte'i põhiseaduse alusel kui orjavaba osariik.
Lawrence'i veresaun (21. august 1863)
Lawrence oli orjavastaste (Free-State) keskuseks ja tuntud ajalehtede ning poliitiliste organite paik. 21. augustil 1863 ründas linna William Quantrilli juhtimisel suur konföderatsiooni-sõsaratega seotud guerrillarahutuste rühm. Ründajate eesmärk oli kätte maksta varasemate relvarühmituste ja aktiivsete liidu toetajate tegude eest ning lõhkuda Lawrence'i rolli piirkonna vastupanuliikumises.
- Rünnaku ulatus: ründajate arv varieerub allikates, kuid tavaliselt mainitakse mitusadat meest, kes põletasid suuri hooneid ja ründasid linna elanikke.
- Ohvrid ja kahjustused: palju mehi ja poisse tapeti ning suur osa linnast hävitati; täpne hukkunute arv on vahemikus üle saja inimese, olenevalt allikast.
- Tagajärjed: veresaun süvendas rahvuste vahelisi vastuolusid, tõi kaasa karmimad sõjalised represioonid ja kasvatas vajadust kontrolli järele piiriäärsetes piirkondades.
Lawrence'i rünnak jäi lääneilma üheks kõige traagilisemaks kaugründeks kodusõja aegses piiriülestes konflktides. Järgnenud kuudel ja aastatel suurendati paikset sõjalist kohalolekut ning võeti kasutusele meetmeid guerrillade vastu võitlemiseks.
Price'i kampaania ja Mine Creek (oktoober 1864)
1864. aastal juhtis Konföderatsioonikindral Sterling Price suuremat sissetungi, nn Price'i ekspeditsiooni, eesmärgiga taaselustada konföderatsiooni mõju Missouris ja mõjutada USA presidendivalimisi. Kampaania nihkus lõuna poolt põhja suunas ja lõppes mitmete kokkupõrgetega liidu vägedega.
Üks otsustavimaid lahinguid oli Mine Creekis toimunud kokkupõrge 25. oktoobril 1864, kus liidu ridades osalesid ka Kansasest pärit üksused. Liidu kavaleristi abi ja juhitud rindeliikumine, mida juhtis kindral Alfred Pleasonton, lõppes Price'i väe taganemisega. Pärast lüüasaamist kaotas Price hulgaliselt sõjaväevara, haavatuid ja vangistatud ning tema rünnak lõppes ebaõnnestunult, vähendades oluliselt konföderatsiooni võimekust Trans-Mississippi teatris.
Mõju ja pärand
Kansas koges kodusõja ajal suurt inimlikku ja majanduslikku survet: piiriäärse vägivalla ja guerrillaoperatsioonide tõttu kannatasid nii linnad kui talupojad. Sündmused nagu Lawrence'i veresaun jätsid sügava mälestuse ja mõjutasid rahvuslikku poliitikat, sealhulgas sõjaliste meetmete karmistamist piiril. Hilisemad lahingud, näiteks Mine Creekis saadud lüüasaamised, aitasid murda konföderatsiooni ambitsioone regioonis ja kindlustasid liidu kontrolli lääneala üle.
Tänapäeval on Lawrence'i veresaun ja Price'i ekspeditsioon ajaloolised teemad, mida uuritakse nii kui traagilised näited kodusõja piiriäärsest rängast iseloomust ning kogukondade kannatustest ja vastupidavusest sel keerulisel ajajärgul.
Baxter Springsi lahingu mälestusmärk Kansases
Taust
Kansas võeti liidu osariigiks 1861. aasta jaanuaris. See oli väga vahetult enne kodusõja puhkemist. Oli toimunud mõningaid sissivõitlusi orjuse pooldajate ja orjuse vastaste rühmituste vahel. Võitlus sai tuntuks kui "veritsev Kansas". Pärast kolme põhiseadust kiitsid valijad heaks neljanda, Wyandotte'i põhiseaduse, mis saadeti Ameerika Ühendriikide kongressile heakskiitmiseks ja osariigi staatuse saamiseks.
Kansas liitus liiduga vabaks osariigiks ja 34. osariigiks 29. jaanuaril 1861. aastal. Isegi pärast osariigiks saamist olid Kansases endiselt rasked tunded. Kansase ja Missouri piiri terroriseerisid jätkuvalt mõlema poole sissirühmitused.
Kuid osariikluse loomine ei lahendanud Kansase raskeid tundeid - ega vägivalda. Slaavereid pooldavad inimesed võitlesid Kansase ja Missouri piiril endiselt kogu sõja vältel. Lawrence, mis oli 1850. aastatel vabariiklik koht, põletati maha ning 1863. aastal tapeti William Quantrilli juhitud lõunapoolsest irregulaarsest armeest üle 150 mehe ja poisi.
Sõjalised üksused
Vähem kui kolm kuud pärast seda, kui Kansas sai osariigiks, 12. aprillil ründasid konföderatsiooni väed Fort Sumterit ja algas kodusõda. Washington D.C.-s käisid kuulujutud, et president Abraham Lincoln röövitakse või isegi mõrvatakse. Üks Kansase senaator James Henry Lane organiseeris 120 meest Kansasest, keda kutsuti "piirivalvuriks". Nad jäid kolmeks nädalaks Valgesse Majja, et kaitsta presidenti. Enamik kansanlasi pooldas sõjas liitumist liiduga. Kuberner Charles Robinson ja senaator Lane värbasid vägesid liidu armee jaoks. Sõja ajal kutsus föderaalvalitsus Kansasest kokku 16 654 meest. Kuid enam kui 20 000 liitusid ja osariik saatis 19 rügementi ja neli patareid liidu armee heaks võitlema. Mõned mehed tulid teistest osariikidest, sest Kansases oli ainult umbes 30 000 meest, kes olid piisavalt vanad, et sõjaväe liikmeks astuda. Kansase sõdurid kannatasid sõja ajal kokku umbes 8500 ohvrit.
Lawrence'i veresaun
Esimene tegevus Kansases ei toimunud rivaalitsevate armeede vahel. See oli 1863. aasta augustis toimunud sissirünnak, mille viisid läbi orjameelsed irregulaarsed väed W. C. Quantrilli juhtimisel. Nad ründasid Lawrence'i linna, mis oli orjavaenulike meeleolude keskus. Nad tapsid umbes 180 meest ja poissi ning hävitasid mitmeid hooneid. Kuna rüüstajatelt oli kuulda karjumist "Mäletage Osceolat!", peeti rünnakut kättemaksuks varasema orjavaenulike džaakristide rünnaku eest Osceolale, Missouri osariigis. Mõned uskusid, et see oli ka vastus mõne rüüstajate vangistatud naisterahva hiljutisele surmale, kui nende vangimaja varises kokku, võib-olla tahtlikult. (Hiljutised uurimused näitavad, et kokkuvarisemine oli peaaegu kindlasti juhuslik.) See veresaun nördis konföderatsiooni valitsust, mis oli Quantrillile partisanide rangerite seaduse alusel tunnustuse andnud, kuid nüüd võttis ta ebaseaduslike vägede toetuse tagasi.
Quantrill'i rüüsteretk Lawrence'ile, Kansas hävitas suure osa linnast
Hilisemad kohustused
Baxter Springsi lahing, mida mõnikord nimetatakse ka Baxter Springsi veresaunaks, oli väike lahing sõjas. See toimus 6. oktoobril 1863 tänapäeva Baxter Springsi linna lähedal Kansases.
25. oktoobril 1864 toimus kolmest lahingust koosnev seeria. Esimesed kaks toimusid Linn County's, Kansases, ja viimane Vernon County's, Missouri osariigis. Esimene oli Marais des Cygnes'i lahing (mida nimetatakse ka "Trading Posti lahinguks"). Teine oli ratsaväe lahing, mida nimetati Mine Creeki lahinguks. See oli märkimisväärne lahing konföderatsiooni vägede ratsaväe ja mitme liidu ratsaväebrigaadi vahel, kes jälitasid kindral Price'i. Need toimusid Missouri ekspeditsiooni juhtinud kindralmajor Sterling Price'i ja kindralmajor Alfred Pleasontoni juhitud liidu vägede vahel. Pärast Kansas Cityst lõunasse suundumist kohtus Price esialgu Pleasontoniga Marais des Cygnes'i juures. Lõpuks hävitati konföderatsiooni armee kui võitlusvõimeline jõud ja taandus Arkansasesse.
Otsige