Kansas Ameerika kodusõjas

Taust

Kansas võeti liidu osariigiks 1861. aasta jaanuaris. See oli väga vahetult enne kodusõja puhkemist. Oli toimunud mõningaid sissivõitlusi orjuse pooldajate ja orjuse vastaste rühmituste vahel. Võitlus sai tuntuks kui "veritsev Kansas". Pärast kolme põhiseadust kiitsid valijad heaks neljanda, Wyandotte'i põhiseaduse, mis saadeti Ameerika Ühendriikide kongressile heakskiitmiseks ja osariigi staatuse saamiseks.

Kansas liitus liiduga vabaks osariigiks ja 34. osariigiks 29. jaanuaril 1861. aastal. Isegi pärast osariigiks saamist olid Kansases endiselt rasked tunded. Kansase ja Missouri piiri terroriseerisid jätkuvalt mõlema poole sissirühmitused.

Kuid osariikluse loomine ei lahendanud Kansase raskeid tundeid - ega vägivalda. Slaavereid pooldavad inimesed võitlesid Kansase ja Missouri piiril endiselt kogu sõja vältel. Lawrence, mis oli 1850. aastatel vabariiklik koht, põletati maha ning 1863. aastal tapeti William Quantrilli juhitud lõunapoolsest irregulaarsest armeest üle 150 mehe ja poisi.

Sõjalised üksused

Vähem kui kolm kuud pärast seda, kui Kansas sai osariigiks, 12. aprillil ründasid konföderatsiooni väed Fort Sumterit ja algas kodusõda. Washington D.C.-s käisid kuulujutud, et president Abraham Lincoln röövitakse või isegi mõrvatakse. Üks Kansase senaator James Henry Lane organiseeris 120 meest Kansasest, keda kutsuti "piirivalvuriks". Nad jäid kolmeks nädalaks Valgesse Majja, et kaitsta presidenti. Enamik kansanlasi pooldas sõjas liitumist liiduga. Kuberner Charles Robinson ja senaator Lane värbasid vägesid liidu armee jaoks. Sõja ajal kutsus föderaalvalitsus Kansasest kokku 16 654 meest. Kuid enam kui 20 000 liitusid ja osariik saatis 19 rügementi ja neli patareid liidu armee heaks võitlema. Mõned mehed tulid teistest osariikidest, sest Kansases oli ainult umbes 30 000 meest, kes olid piisavalt vanad, et sõjaväe liikmeks astuda. Kansase sõdurid kannatasid sõja ajal kokku umbes 8500 ohvrit.

Lawrence'i veresaun

Esimene tegevus Kansases ei toimunud rivaalitsevate armeede vahel. See oli 1863. aasta augustis toimunud sissirünnak, mille viisid läbi orjameelsed irregulaarsed väed W. C. Quantrilli juhtimisel. Nad ründasid Lawrence'i linna, mis oli orjavaenulike meeleolude keskus. Nad tapsid umbes 180 meest ja poissi ning hävitasid mitmeid hooneid. Kuna rüüstajatelt oli kuulda karjumist "Mäletage Osceolat!", peeti rünnakut kättemaksuks varasema orjavaenulike džaakristide rünnaku eest Osceolale, Missouri osariigis. Mõned uskusid, et see oli ka vastus mõne rüüstajate vangistatud naisterahva hiljutisele surmale, kui nende vangimaja varises kokku, võib-olla tahtlikult. (Hiljutised uurimused näitavad, et kokkuvarisemine oli peaaegu kindlasti juhuslik.) See veresaun nördis konföderatsiooni valitsust, mis oli Quantrillile partisanide rangerite seaduse alusel tunnustuse andnud, kuid nüüd võttis ta ebaseaduslike vägede toetuse tagasi.

Quantrill'i rüüsteretk Lawrence'ile, Kansas hävitas suure osa linnast

Hilisemad kohustused

Baxter Springsi lahing, mida mõnikord nimetatakse ka Baxter Springsi veresaunaks, oli väike lahing sõjas. See toimus 6. oktoobril 1863 tänapäeva Baxter Springsi linna lähedal Kansases.

25. oktoobril 1864 toimus kolmest lahingust koosnev seeria. Esimesed kaks toimusid Linn County's, Kansases, ja viimane Vernon County's, Missouri osariigis. Esimene oli Marais des Cygnes'i lahing (mida nimetatakse ka "Trading Posti lahinguks"). Teine oli ratsaväe lahing, mida nimetati Mine Creeki lahinguks. See oli märkimisväärne lahing konföderatsiooni vägede ratsaväe ja mitme liidu ratsaväebrigaadi vahel, kes jälitasid kindral Price'i. Need toimusid Missouri ekspeditsiooni juhtinud kindralmajor Sterling Price'i ja kindralmajor Alfred Pleasontoni juhitud liidu vägede vahel. Pärast Kansas Cityst lõunasse suundumist kohtus Price esialgu Pleasontoniga Marais des Cygnes'i juures. Lõpuks hävitati konföderatsiooni armee kui võitlusvõimeline jõud ja taandus Arkansasesse.