Poliitiline protsess, mis viis Kansase omariikluse saavutamiseni, oli pikk ja vaevaline. Et saada osariigiks, pidi Kansas esitama USA kongressile vastuvõetava põhiseaduse. Kansas püüdis saada osariigiks neli korda, kokku nelja põhiseadusega. Seda oli rohkem kui ühelgi teisel osariigi territooriumil. Missouri elanikud, kuna nad olid nii lähedal, tulvasid üle piiri, et hääletada esimese osariigi põhiseaduse üle. Asjaolu, et nad ei olnud Kansase elanikud, ei takistanud neid valimiskaste täitmast. Nende abiga valiti konstitutsioonikonverentsile orjameelsed kandidaadid. See, mida hakati nimetama "Bogus Legislature'iks", kogunes 2. juulil 1855. aastal. Bogus Legislature'i poolt vastu võetud seaduste hulgas oli surmanuhtlus igaühele, kes vabastab orje või ütleb või kirjutab midagi, mis võib põhjustada orjade mässu. Kansase kodanikel, kes olid väljendanud orjusevastaseid ideid, ei lubatud olla vandekohtunikud. Konvent tegi kõik endast oleneva, et tõrjuda välja kõik, kes olid orjandusevastaste vaadetega. Slaavavastased abolitsionistid kogunesid 24. juunil 1855 ja lükkasid tagasi Boguse seadusandja seadused ja põhiseaduse.
Topeka põhiseadus
Pärast mitut kongressi kohtusid vabameelsed Topekas, et koostada põhiseaduse eelnõu. See esitati USA kongressile ja 15. detsembril läks see Kansase valijate ette. Topeka põhiseadus võitis ratifitseerimise 1731 poolt ja 46 vastu. Ühekülgne võit oli tingitud sellest, et orjuse pooldajad boikoteerisid hääletust. President Franklin Pierce pidas 24. jaanuaril 1856. aastal kõne, milles toetas niinimetatud Bogus Legislature'i volitusi. Ta nimetas Topeka põhiseadust ja abolitsionistide kongressi ebaseaduslikuks. Ameerika Ühendriikide esindajatekoda võttis põhiseaduse vastu häältega 99:97. See saadeti Ameerika Ühendriikide senatisse, kuid eelnõu jäi komitees seisma. Esindajatekoda ja senat käisid selles küsimuses edasi-tagasi, kuid midagi ei suudetud lahendada. Siis saatis president Pierce föderaalväed, et 4. juulil Topeka seadusandja laiali saata. Aasta möödus ilma edusammudeta. Nii abolitsionistid kui ka orjapidamise pooldajad piirirüütlid hakkasid piiril sissisõda pidama, et püüda küsimus lahendada.
Lecomptoni põhikiri
Aasta möödus väheste muutustega. James Buchanan valiti siiski Ameerika Ühendriikide presidendiks. Ta nimetas Robert J. Walkeri Kansase territoriaalseks kuberneriks. Tema juhised Walkerile olid aidata "regulaarset seadusandjat" uue konstitutsioonikonverentsi moodustamisel. Buchanan lubas Kansansile, et valijaid kaitstakse jõu või pettuse eest ja nad ei tohiks konvendi boikoteerida. Oktoobri keskpaigast novembri alguseni koostati Lecomptoni põhiseaduse eelnõu. Kui see Kansase valijatele esitati, oli selles kaks valikut: "Põhiseadus koos orjusega" ja "Põhiseadus ilma orjuseta". Kuid see oli osavalt sõnastatud, sest ei võimaldanud hääletada põhiseaduse vastu. See põhjustas valijate vihase reaktsiooni ja kuberner Walker oli sunnitud tagasi astuma. Hääletusega 6 226:569 vastu võitis 21. detsembril orjusega põhiseaduse variant. Kuid Lecomptoni konstitutsioon tegi kongressis vähe edusamme. Vastloodud Vabariiklik Partei ühendas jõud põhjapoolsete demokraatidega, sealhulgas senaator Stephen A. Douglasiga, kes olid põhiseaduse vastu, sest nende arvates ei esindanud see Kansase rahva tahet. Demokraatlik partei oli meetme suhtes lõhestunud. Douglas ja vabakondlased Kansases said 4. jaanuaril 1858 korraldatud rahvahääletuse. Seekord hääletasid abolitsionistid, kellest paljud olid varem hääletust boikoteerinud. Üle 10 000 valija lükkas Lecomptoni põhiseaduse täielikult tagasi.
Leavenworthi põhiseadus
Kolmas katse põhiseaduse loomiseks kandis nime Leavenworthi põhiseadus. See sai sellise nime sellepärast, et 25. märtsil 1858 kogunesid saadikud Leavenworthis, Kansases. Kui uuele territoriaalsele kubernerile James Denverile saadeti heakskiitmiseks seaduseelnõu, millega kutsuti üles korraldama uut kongressi, ignoreeris ta seda. Territoriaalse seadusandja võttis seejärel meetme vastu, kuid nad kogunesid pärast seda, kui nad olid plaanitud katkestada. See põhjustas kibestunud arutelu juba enne kongressi kokkutulekut. Kongressil olid abolitsionistid mitmes küsimuses, sealhulgas selles, mida pakkuda mustanahalistele, eriarvamusel. Sellegipoolest hääletasid delegaadid uue põhiseaduse üle, mida esitada valijatele. See ratifitseeriti 18. mail, kuid väga vähesed kansialased tulid selle üle hääletama. Kongress ei võtnud Leavenworthi põhiseadust isegi tõsiselt. Selle asemel teatas president Buchanan, et Lecomptoni põhiseadus oli ratifitseeritud ja see peaks olema kaalumisel olev põhiseadus. Samal ajal kui Leavenworthi põhiseadus ootas ratifitseerimist, saatsid mõlemad kongressi kojad Lecomptoni põhiseaduse tagasi Kansase valijatele. Seekord oli lisatud altkäemaks. Kui valijad kiidaksid Lecomptoni põhiseaduse heaks, saaksid nad 3,5 miljonit aakrit avalikku maad, mida saaks kasutada koolide, ülikooli ja avalike tööde jaoks. Kui nad lükkaksid põhiseaduse tagasi, ei lubataks Kansasil esitada uut põhiseadust enne, kui ta saaks suurema rahvaarvu. 2. augustil lükkasid valijad kongressi poolt tehtud osariikluse tingimused tagasi häältega 11 812 vastu 1 926. Nii Lecomptoni kui ka Leavenworthi põhiseadused olid surnud. Nii orjuse pooldajad kui ka orjuse vastased mõistsid, et oli aeg koostada Kansase jaoks uus plaan.
Wyandotte'i põhikiri ja Kansase osariigi omariikluse loomine
Asjad rahunesid ajutiselt, kuigi küsitlused näitasid, et vabade riikide abolitsionistid olid selgelt enamuses. Paljud Missouri orjameelsed mehed kaotasid huvi Kansase poliitiliste asjade vastu. Seda tegid ka paljud radikaalsemad abolitsionistid. Territoriaalne seadusandja asus leidma viisi, kuidas Kansasist saaks osariik. 9. veebruaril 1859 võttis seadusandja vastu seaduse, et luua veel üks konstitutsiooniline kongress. Uus kuberner Samuel Medary allkirjastas seaduseelnõu. 28. märtsil toimunud hääletus näitas, et 5 306 kansalast oli selle meetme poolt, samas kui 1425 oli selle vastu. Selleks ajaks arvati laialdaselt, et Kansasist saab vaba riik, kui see kiidetakse heaks. Kuid arutati ka muid küsimusi. Need hõlmasid osariigi piire, valimisõigust ja karastust. Valiti konvendi saadikud ja 5. juulil kogunesid nad Wyandotte'is, linnas, millest hiljem sai Kansas City osa. 29. juulil võeti vastu Wyandotte'i põhiseadus (ilma paljude kongressil osalenud demokraatide allkirjadeta). See esitati Kansase rahvale 4. oktoobril ja kiideti heaks häältega 10 421:5530 vastu.
USA esindajatekoda esitas 1860. aasta veebruaris omariikluse seaduseelnõu, mis võeti vastu. Senatis jäi see meede aga seisma. See läks kolmeks kuuks territoriaalkomiteesse, enne kui see tagasi senati saali jõudis. Komitee soovitas seda mitte vastu võtta. Arutelud meetme üle käisid edasi-tagasi, kuid eelseisvate presidendivalimiste tõttu ei tehtud midagi. 1860. aasta valimistel võitis presidendiks Abraham Lincoln. Seejärel lahkusid lõunapoolsed osariigid liidust. Kuna kongress oli vabastanud Kansase vabaks osariigiks saamise vastased, võeti meede vastu. President Buchanan oli veel ametis, kuid allkirjastas seaduse, millega Kansasist sai 34. osariik. Wyandotte'i põhiseadusest sai Kansase osariigi põhiseadus.
