Osage'id (Wazhazhe) – ajalugu, kultuur ja tänane elu Oklahomas
Osage'id (Wazhazhe): sügav ülevaade ajaloost, kultuurist ja tänasest elust Oklahomas — pärand, traditsioonid, ränne ja kaasaegne kogukond.
Osage'id on Kesk-Lääne indiaanlaste hõim, kes ajalooliselt valitses suurt osa Arkansase'i, Missouri, Kansase, Oklahoma ja Texase osariiki. Hõimu esivanemad elasid varem Ohio ja Mississippi oru aladel; hiljem, surve ja konfliktide tõttu, kolisid nad lääne suunas. Mõiste "Osage" on hõimu prantsuskeelne nimetus, mis paljude tõlgenduste kohaselt tähendas "Keskvee". Osage'i rahvas nimetab end oma keeles Wazhazhe'iks.
Ajalooline taust ja poliitiline mõju
Oma võimsuse kõrgpunktis 18. sajandi keskpaigas ja lõpus olid Osage'id üheks piirkonna mõjukamaks jõuks. Nad kontrollisid ulatuslikke maapiirkondi ja said kasu nii jahist kui ka kaubandusest, eriti suhtlemisel rändavate jahimeeste ja Euroopa kaupmeestega. Naaberhõimud pidasid Osage'e sageli hirmuäratavaks kui tugevaid ja osavaid sõdalasi. Mõned varasemad reisikirjanikud ja kunstnikud, nagu 19. sajandi maalikunstnik George Catlin, kirjeldasid neid ülevoolavalt – tema jutustused peegeldasid tihti ajastu müstiliseeritud vaateid.
Catlin kirjutas legendaarsete liialdustena Kuigi ta võis esile tõsta Osage'ide pikkust ja välimust, tuleb tema memuare lugeda kontekstis ja allikakriitikaga.
Eluviis, majandus ja sõjapidamine
Traditsiooniliselt sõltus Osage'i elu suurel määral pühvlijahist ning hooajaliselt kombineeriti seda põllumajanduse ja kogumisel põhineva toiduhangetega. Hõimu liikmed olid osavad ratsanikud ja kasutasid relvi ning traditsioonilisi sõjatehnikaid. Mõnedes allikates mainitakse rituaalseid tavasid, nagu skalpide võtmist ja teistegi julgete sõjaliste aktide kasutamist, mis teenisid nii praktilisi kui ka sümboolseid eesmärke: see oli osa sõjategevusest ja rituaalidest skalpide võtmist ja mahalöömist, mida kasutati sõjatrofeena.
Keel ja sugulus teiste hõimudega
Osage'i keel kuulub Siuani keelkonda, täpsemalt Dhegiha harusse, mis hõlmab ka kansa, ponca, omaha ja quapaw'de keeli. Keelte ja kultuuride erinevused nende rühmade vahel kujunesid tänu pikaajalisele lahknemisele ning erinevatele ränneteedele; osa suguharudest jäi ida poole (näiteks quapaw Arkansases), teised asustasid Kesk-Lääne alasid (näiteks omaha ja ponca tänases Nebraskas).
19. sajand, kolimised ja tänapäevane olukord
19. sajandil mõjutasid Osage'i elu tugevalt USA laienev koloniseerimine ja riigi poliitika põlisrahvaste suhtes. Hõim oli sunnitud kolima indiaanlaste territooriumile ning paljud Osage'id asusid Oklahomas. Täna on Osage'id föderaalselt tunnustatud hõim ja nende enamus elab endises Osage'i maakonnas Oklahomas. Artikli avalikustatud andmete kohaselt on neil 9400 järeltulijat, kellest 5620 elab Osage'i maakonna ümbruses; liikmeid elab ka teistes osariikides, näiteks Kansases.
20. sajandi pärand: nafta ja kogukonna katsumused
20. sajandi alguses muutus Osage'i elu rängalt pärast seda, kui nende maadel leiti naftat. Hõimlikud maa- ja mineralivõõrandused viisid mõne Osage'i perekonna suure varanduseni — see rikastumine tõi kaasa nii võimalusi kui ka suuri pingeid. 1920ndatel aset leidnud Osage'i mõrvad (tuntud ka kui "Reign of Terror") paljastasid nähtusi, kus osade hõimuliikmete varandust üritati omastada läbi petiste ja mõrvade. See periood on Osage'i ajaloos valus ja traumeeriv, kuid on kaasa toonud ka tugevama õigusliku kaitse ja tähelepaneku föderaalpoliitikas.
Kultuuriline elujõud ja keeleelustamine
Hoolimata ajaloolistest kaotustest on Osage'i kultuur ja keel elujõuliselt taastuvad. Hõim ja kogukonnad tegelevad aktiivselt keeleelustamise programmide, traditsiooniliste rituaalide, tantsude ja laulude säilitamisega. Osage Nationil on oma valitsus, haridus- ja kultuuriasutused ning muuseumid, mis toetavad ajaloo ja pärandi säilitamist (muuhulgas asub Osage Nationi peakorter Oklahomas, Pawhuskas).
Tänane elu ja väljavaated
- Poliitiline iseseisvus: Osage Nation juhib oma sisepoliitikat, haldab ressursse ja pakub teenuseid oma liikmetele.
- Majandus: tänapäeval toetuvad paljud Osage'i pered segupeale – traditsiooniline majandus, ärid, turism ning ressursikasutus; mõningaid eluviise on kohandatud kaasaegsesse majandusse.
- Kultuur: kogukond korraldab avalikke üritusi, näitusi ja keeleõppeprogramme, et nooremale põlvkonnale edasi anda teadmisi ja identiteeti.
- Väljakutsed: jätkuvad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ning vajadus taastada ja kaitsta õigusi ja pärandit.
Osage'id (Wazhazhe) on selge näide hõimust, kes on läbinud suuri muutusi, säilitanud oma kultuurilised alustalad ja alustanud uuenemisprotsessi – nii oma keele kui ka ühiskondliku ja majandusliku iseseisvuse tugevdamisel.

Wha-sha-she bändi Osage'i sõdalane, George Catlini maal, 1834
Küsimused ja vastused
K: Mis on Osage'i hõim?
V: Osage'id on Kesk-Lääne indiaanlaste hõim, kes ajalooliselt valitsesid suurt osa Arkansase'i, Missouri, Kansase, Oklahoma ja Texase osariiki.
K: Kus elasid osage'id algselt?
V: Osage'id elasid algselt kansa, ponca, omaha ja quapaw'de seas Ohio orus.
K: Kuidas rändasid nad läände?
V: Nad rändasid läände sõdade tõttu sissetungivate irokeesidega.
K: Mis keelt nad räägivad?
V: Osage'i rahvas nimetab end oma keeles Wazhazhe.
K: Milline oli nende elustiil?
V: Hõim kontrollis Missouri ja Red Riveri vahelist piirkonda lõunas ning sõltus suurel määral nomaadlikust pühvlijahist ja põlluharimisest.
K: Kui pikad olid selle hõimu liikmed tavaliselt?
V: George Catlin kirjeldas neid kui "Põhja-Ameerika kõige pikemat inimrühma", kusjuures enamik mehi oli täies pikkuses vähemalt kaks meetrit pikk.
K: Kas nad on tänapäeval föderaalselt tunnustatud? V: Jah, osage'id on tänapäeval föderaalselt tunnustatud hõim ja nad on asunud Oklahomas, kuna nad olid sunnitud sinna 19. sajandil ümber asuma.
Otsige