Kansas

Ajalugu

Varajane ajalugu

1539. aastal teatas vend Marcos de Niza Hispaania koloniaalametnikele Mexico Citys kuulujutte Cíbola kuldlinnast. Niza ütles, et linn asus tänapäeva New Mexico territooriumil. Vastuseks kuulujuttudele marssis Francisco Vázquez de Coronado kaks aastat hiljem koos 3000 hispaanlasest ja 8001 mehhiklasest koosneva armeega Culiacánist põhja poole, lootes linna leida. kui Coronado ei leidnud linna Uus-Mehhikos, jätkas ta kirdes Mississippi orgu, läbides diagonaalselt praeguse Kansase ala. Sellega olid Conrado ja tema armee esimesed eurooplased, kes nägid Suurtasandikke, sealhulgas Kansast. Hiljem, 1601. aastal sõitis Kansasesse ka Juan de Oñate.

1682. aastal võtsid Marquette, Joliet, Hennepin ja teised prantsuse liidrid ametlikult kontrolli Mississippi oru üle, sealhulgas maa, millest hiljem sai Kansas. Seda maad, mida tuntakse Louisiana territooriumina, kasutati kaubanduse korraldamiseks indiaanlastega. 1762. aastal loovutas Prantsusmaa Louisiana territooriumi Hispaaniale. Kuid 1801. aastal tagastas Hispaania selle territooriumi San Ildefonso kolmanda lepinguga Prantsusmaale tagasi. 30. aprillil 1803 müüs Napoleon Louisiana territooriumi Ameerika Ühendriikidele Louisiana ostuga. 1800. aastate alguses kasutati Kansas'i põlisameeriklaste hoidmiseks, kes olid oma kodumaalt ära viidud.

Riiklus

30. mail 1854 allkirjastas kongress Kansas-Nebraska seaduse. Kansas-Nebraska seaduses sätestati, et Kansas ja Nebraska on mõlemad Ameerika Ühendriikide territooriumid. Samuti sätestati selles, et Kansanlased hääletavad orjuse seaduslikkuse üle.

Seda kuuldes tuli Kansasisse umbes 1200 relvastatud uusinglast, et hääletada orjuse vastu. Tuhanded lõunamaalased, peamiselt Missourist, tulid aga hääletama orjuse poolt. Lõplikul hääletusel muudeti orjapidamine seaduslikuks ja Kansas võttis üle suurema osa Missouri orjaseadustest. Kansases toimus võitlus lõunamaalaste ja põhjamaalaste vahel. Ühes võitluses tapsid John Brown ja tema mehed Pottawatomie veresauna käigus viis inimest. Hiljem hävitasid lõunamaalased Lawrence'i Kansases. Kansast kutsuti "veritsevaks Kansaseks".

Aastatel 1854-1861 esitas Kansas neli riigi põhiseaduse ettepanekut. Neist neljast kavandatavast põhiseadusest kolm ei lubanud orjapidamist. Lõpuks võttis Kansas 1859. aasta juulis vastu Wyandotte'i põhiseaduse, mis oli orjusevastane. Osariigi põhiseadusest saadeti aprillis 1860 USA valitsusele hääletamiseks. Esindajatekoda võttis põhiseaduse vastu, kuid senat lükkas selle tagasi. Seda seetõttu, et lõunapoolsetele valijatele senatis ei meeldinud, et Kansasist saaks orjata osariik. 1861. aastal, pärast konföderatsiooni osariikide moodustamist, sai põhiseadus liidu heakskiidu ja Kansas sai osariigiks.

Kansas kodusõjas

Neli kuud pärast seda, kui Kansasist sai osariik, algas kodusõda. Kodusõja 381 lahingust neli peeti Kansases. Kogu sõja vältel jäi Kansas liidu osariigiks.

21. augustil 1863 viis William Clarke Quantrill 300-400 konföderatsioonlasest koosneva väe Kansase Lawrence'i linna. Quantrill ja tema väed põletasid, rüüstasid ja hävitasid orjusevastase linna. See lahing sai tuntuks Lawrence'i veresauna nime all. Lawrence'i veresauna käigus hukkus kokku 164 liidu sõdurit ja 40 konföderatsiooni sõdurit. 25. oktoobril 1864 toimunud Mine Creeki lahingus ründasid liidu sõdurid konföderatsiooni sõdureid, kui nad ületasid Mine Creeki. Liit piiras konföderatsioonlased ümber ning võttis 600 meest ja kaks kindralit vangi. Lahingus hukkus 1000 konföderatsiooni sõdurit ja 100 liidu sõdurit. Kokku hukkus või sai kodusõjas haavata 8500 Kansase elanikku.

Pärast kodusõda

Pärast kodusõda tulid paljud vabad orjad Oklahomasse ja Kansasisse. Aastatel 1879-1881 saabus sellesse piirkonda umbes 60 000 afroameeriklast. Seda seetõttu, et orjad soovisid majanduslikke võimalusi, mis nende arvates ootasid neid Kansases. Samuti tulid afroameeriklased Kansasisse paremate poliitiliste õiguste pärast ja selleks, et pääseda aktsiapõllumajandusest. Neid inimesi kutsuti "eksodustriteks".

Hiljutine ajalugu

Dust Bowl

Aastatel 1930-1936 läbis Kansas ajavahemiku, mida kutsuti tolmuleviks. Selle aja jooksul oli Kansases vähe vihma ja kõrged temperatuurid. Tuhanded talunikud jäid väga vaeseks ja pidid kolima Ameerika Ühendriikide teistesse osadesse. Kokku lahkus Great Plains'i piirkonnast 400 000 inimest. Aastad 1930-1940 olid ainus aeg, mil Kansase rahvaarv vähenes. Kansase elanike arv vähenes 4,3 protsenti.

Brown v. Topeka, Kansas'i hariduskomisjon

1950ndatel aastatel nõuti koolide segregatsiooni viieteistkümnes USA osariigis. Kansas ei kuulunud siiski nende riikide hulka. Selle asemel oli koolide segregatsioon lubatud kohaliku valiku alusel, kuid ainult algkoolides. 1896. aasta otsuses Plessy vs. Ferguson öeldi, et segregatsioon on lubatud, kuid mustanahalistele ja valgetele tuleb tagada võrdsed võimalused. Sageli said mustanahalised koolid siiski vähem raha ja neil oli vähem õpikuid kui valgetel koolidel.

Neil põhjustel kaebasid Linda Brown ja tema perekond Kansase osariigi Topeka hariduskomisjoni kohtusse. Brown võitis kohtuasja ja otsus oli Plessy vs. Fergusoni otsuse tühistamine. Paljud pidasid seda kohtuasja kodanikuõiguste liikumise teetähiseks.

Lawrence'i veresaun 21. augustil 1863

Ajalugu

Varajane ajalugu

1539. aastal teatas vend Marcos de Niza Hispaania koloniaalametnikele Mexico Citys kuulujutte Cíbola kuldlinnast. Niza ütles, et linn asus tänapäeva New Mexico territooriumil. Vastuseks kuulujuttudele marssis Francisco Vázquez de Coronado kaks aastat hiljem koos 3000 hispaanlasest ja 8001 mehhiklasest koosneva armeega Culiacánist põhja poole, lootes linna leida. kui Coronado ei leidnud linna Uus-Mehhikos, jätkas ta kirdes Mississippi orgu, läbides diagonaalselt praeguse Kansase ala. Sellega olid Conrado ja tema armee esimesed eurooplased, kes nägid Suurtasandikke, sealhulgas Kansast. Hiljem, 1601. aastal sõitis Kansasesse ka Juan de Oñate.

1682. aastal võtsid Marquette, Joliet, Hennepin ja teised prantsuse liidrid ametlikult kontrolli Mississippi oru üle, sealhulgas maa, millest hiljem sai Kansas. Seda maad, mida tuntakse Louisiana territooriumina, kasutati kaubanduse korraldamiseks indiaanlastega. 1763. aastal loovutas Prantsusmaa Louisiana territooriumi Hispaaniale.

Aastatel 1763-1803 liideti Kansase territoorium Hispaania Louisianaga. Kuberner Luis de Unzaga "le Conciliateur" edendas sel perioodil ekspeditsioone ja häid suhteid indiaanlaste hõimudega, uurijate hulgas olid Antoine de Marigny ja teised, kes jätkasid kaubandust üle Kansase jõe, eriti selle ühinemiskohas Missouri jõega, mis on Mississippi jõe lisajõgi.

Kuid 1803. aastal tagastas Hispaania selle territooriumi kolmandas San Ildefonso lepingus Prantsusmaale. 30. aprillil 1803 müüs Napoleon Louisiana territooriumi Ameerika Ühendriikidele Louisiana ostuga. 1800. aastate alguses kasutati Kansas'i põlisameeriklaste hoidmiseks, kes olid oma kodumaalt ära viidud.

Riiklus

30. mail 1854 allkirjastas kongress Kansas-Nebraska seaduse. Kansas-Nebraska seaduses sätestati, et Kansas ja Nebraska on mõlemad Ameerika Ühendriikide territooriumid. Samuti sätestati selles, et Kansanlased hääletavad orjuse seaduslikkuse üle.

Seda kuuldes tuli Kansasisse umbes 1200 relvastatud uusinglast, et hääletada orjuse vastu. Tuhanded lõunamaalased, peamiselt Missourist, tulid aga hääletama orjuse poolt. Lõplikul hääletusel muudeti orjapidamine seaduslikuks ja Kansas võttis üle suurema osa Missouri orjaseadustest. Kansases toimus võitlus lõunamaalaste ja põhjamaalaste vahel. Ühes võitluses tapsid John Brown ja tema mehed Pottawatomie veresauna käigus viis inimest. Hiljem hävitasid lõunamaalased Lawrence'i Kansases. Kansast kutsuti "veritsevaks Kansaseks".

Aastatel 1854-1861 esitas Kansas neli riigi põhiseaduse ettepanekut. Neist neljast kavandatavast põhiseadusest kolm ei lubanud orjapidamist. Lõpuks võttis Kansas 1859. aasta juulis vastu Wyandotte'i põhiseaduse, mis oli orjusevastane. Osariigi põhiseadus saadeti 1860. aasta aprillis USA valitsusele hääletamiseks. Esindajatekoda võttis põhiseaduse vastu, kuid senat lükkas selle tagasi. Seda seetõttu, et lõunapoolsetele valijatele senatis ei meeldinud, et Kansasist saaks orjata osariik. 1861. aastal, pärast konföderatsiooni osariikide moodustamist, sai põhiseadus liidu heakskiidu ja Kansas sai osariigiks.

Kansas kodusõjas

Neli kuud pärast seda, kui Kansasist sai osariik, algas kodusõda. Kodusõja 381 lahingust neli peeti Kansases. Kogu sõja vältel jäi Kansas liidu osariigiks.

21. augustil 1863 juhtis William Clarke Quantrill 300-400 konföderatsioonlasest koosnevat jõudu Lawrence'i linna Kansases. Quantrill ja tema väed põletasid, rüüstasid ja hävitasid orjusevastase linna. See lahing sai tuntuks Lawrence'i veresauna nime all. Lawrence'i veresauna käigus hukkus kokku 164 liidu sõdurit ja 40 konföderatsiooni sõdurit. 25. oktoobril 1864 toimunud Mine Creeki lahingus ründasid liidu sõdurid konföderatsiooni sõdureid, kui nad ületasid Mine Creeki. Liit piiras konföderatsioonlased ümber ning võttis 600 meest ja kaks kindralit vangi. Lahingus hukkus 1000 konföderatsiooni sõdurit ja 100 liidu sõdurit. Kokku hukkus või sai kodusõjas haavata 8500 Kansase elanikku.

Pärast kodusõda

Pärast kodusõda tulid paljud vabad orjad Oklahomasse ja Kansasisse. Aastatel 1879-1881 saabus sellesse piirkonda umbes 60 000 afroameeriklast. Seda seetõttu, et orjad soovisid majanduslikke võimalusi, mis nende arvates ootasid neid Kansases. Samuti tulid afroameeriklased Kansasisse paremate poliitiliste õiguste pärast ja selleks, et pääseda aktsiapõllumajandusest. Neid inimesi kutsuti "eksodustriteks".

Hiljutine ajalugu

Dust Bowl

Aastatel 1930-1936 läbis Kansas ajavahemiku, mida kutsuti tolmuleviks. Selle aja jooksul oli Kansases vähe vihma ja kõrged temperatuurid. Tuhanded talunikud jäid väga vaeseks ja pidid kolima Ameerika Ühendriikide teistesse osadesse. Kokku lahkus Great Plains'i piirkonnast 400 000 inimest. Aastad 1930-1940 olid ainus aeg, mil Kansase rahvaarv vähenes. Kansase elanike arv vähenes 4,3 protsenti.

Brown v. Topeka, Kansas'i hariduskomisjon

1950ndatel aastatel nõuti koolide segregatsiooni viieteistkümnes USA osariigis. Kansas ei kuulunud siiski nende riikide hulka. Selle asemel oli koolide segregatsioon lubatud kohaliku valiku alusel, kuid ainult algkoolides. 1896. aasta otsuses Plessy vs. Ferguson öeldi, et segregatsioon on lubatud, kuid mustanahalistele ja valgetele tuleb tagada võrdsed võimalused. Sageli said mustanahalised koolid siiski vähem raha ja neil oli vähem õpikuid kui valgetel koolidel.

Neil põhjustel kaebasid Linda Brown ja tema perekond Kansase osariigi Topeka hariduskomisjoni kohtusse. Brown võitis kohtuasja ja otsus oli Plessy vs. Fergusoni otsuse tühistamine. Paljud pidasid seda kohtuasja kodanikuõiguste liikumise teetähiseks.

Lawrence'i veresaun 21. augustil 1863

Geograafia

Kansas on Ameerika Ühendriikide 15. suurim osariik. Selle pindala on 82 282 ruutmiili (213 109 km2). Sellest umbes 462 ruutmiili (1196,57 km2) on vesi. See moodustab 0,60% osariigi kogupindalast.

Kansas on üks kuuest osariigist, mis asuvad piirialal. Kansas piirneb põhjas Nebraska, lõunas Oklahoma, idas Missouri ja läänes Colorado osariigiga. Kansas on Vaiksest ookeanist sama kaugel kui Atlandi ookeanist. 48 peamise osariigi geograafiline keskus on Kansase osariigi Lebanoni lähedal. Kansase geograafiline keskus on Bartoni maakonnas.

Geoloogia

Kansase maa-ala koosneb langevatest settekivimitest ja need on kergelt lääne poole kaldu. Osariigi ida- ja lõunaosas leidub Mississippi, Pennsylvani ja Permi kivimite rida. Kansase lääneosas võib leida maast väljaulatuvaid kriidikivimeid. See juhtus erosiooni tõttu Kansasest lääne pool asuvatest geoloogiliselt kõrgendatud Kaljumägedest. Kansase kirdeosa mõjutas pleistotseeni ajal jääaja.

Topograafia

Kogu Kansas asub Suurtel tasandikel, kus maa on enamasti tasane, koos preeriate ja rohumaadega. Kansase idaosas on künkad ja metsad, nagu Flint Hills ja Osage'i tasandikud osariigi kaguosas.

Kansase kõrgus suureneb idast läände. Osariigi kõrgeim koht on Mount Sunflower Colorado piiri lähedal. Mount Sunflower on 1039 jalga (1231 m) kõrge. Madalaim punkt on Verdigris River Montgomery maakonnas, 679 jalga (207 m) üle merepinna. On levinud väärarusaam, et Kansas on kõige lamedam osariik - 2003. aastal öeldi ühes uuringus, et see osariik on "lamedam kui pannkook". Kansase maksimaalne topograafiline reljeef on 3 360 jalga (1020 m). Sellega on Kansas 23. kõige lamedam USA osariik.

Jõed

Kansase kirdepiirist umbes 121 km kaugusel on Missouri jõgi. Kansase jõgi tekib Smoky Hill'i jõe ja Republicani jõe ühinemisel. See toimub Junction City juures. Seejärel ühineb Kansase jõgi Kansas City juures Missouri jõega. See läbib osariigi kirdeosa 170 mi (270 km) ulatuses.

Arkansase jõgi (hääldus varieerub) algab Colorados. See kulgeb umbes 800 km (500 mi) ulatuses läbi Kansase lääne- ja lõunaosa.

Kansases on teisi jõgesid. Seal on Saline'i jõgi ja Solomoni jõgi. Need on Smoky Hill'i jõe lisajõed. Kansase jõkke suubuvad Big Blue River, Delaware River ja Wakarusa River. Marais des Cygnes'i jõgi on Missouri jõe lisajõgi. Spring River asub Rivertoni ja Baxter Springsi vahel.

Spring River, Kansas


Kansase suured tasandikud


Flint Hills Kansase idaosas

Geograafia

Kansas on Ameerika Ühendriikide 15. suurim osariik. Selle pindala on 82 282 ruutmiili (213 109 km2). Sellest umbes 462 ruutmiili (1196,57 km2) on vesi. See moodustab 0,60% osariigi kogupindalast.

Kansas piirneb põhjas Nebraska, lõunas Oklahoma, idas Missouri ja läänes Colorado osariigiga. Kansas on Vaiksest ookeanist sama kaugel kui Atlandi ookeanist. 48 peamise osariigi geograafiline keskus on Kansase osariigi Liibanoni lähedal. Kansase geograafiline keskus on Bartonimaakonnas.

Geoloogia

Kansase maa-ala koosneb langevatest settekivimitest ja need on kergelt lääne poole kaldu. Osariigi ida- ja lõunaosas leidub Mississippi, Pennsylvani ja Permi kivimite rida. Kansase lääneosas võib leida maast väljaulatuvaid kriidikivimeid. See juhtus erosiooni tõttu Kansasest lääne pool asuvatest geoloogiliselt kõrgendatud Kaljumägedest. Kansase kirdeosa mõjutas pleistotseeni ajal jääaja.

Topograafia

Kogu Kansas asub Suurtel tasandikel, kus maa on enamasti tasane, koos preeriate ja rohumaadega. Kansase idaosas on künkad ja metsad, nagu Flint Hills ja Osage'i tasandikud osariigi kaguosas.

Kansase kõrgus suureneb idast läände. Osariigi kõrgeim koht on Mount Sunflower Colorado piiri lähedal. Mount Sunflower on 1039 jalga (1231 m) kõrge. Madalaim punkt on Verdigris River Montgomery maakonnas, 679 jalga (207 m) üle merepinna. On levinud väärarusaam, et Kansas on kõige lamedam osariik - 2003. aastal öeldi ühes uuringus, et see osariik on "lamedam kui pannkook". Kansase maksimaalne topograafiline reljeef on 3 360 jalga (1020 m). Sellega on Kansas 23. kõige lamedam USA osariik.

Jõed

Kansase kirdepiirist umbes 121 km kaugusel on Missouri jõgi. Kansase jõgi tekib Smoky Hill'i jõe ja Republicani jõe ühinemisel. See toimub Junction City juures. Seejärel ühineb Kansase jõgi Kansas City juures Missouri jõega. See läbib osariigi kirdeosa 170 mi (270 km) ulatuses.

Arkansase jõgi (hääldus varieerub) algab Colorados. See kulgeb umbes 800 km (500 mi) ulatuses läbi Kansase lääne- ja lõunaosa.

Kansases on teisi jõgesid. Seal on Saline'i jõgi ja Solomoni jõgi. Need on Smoky Hill'i jõe lisajõed. Kansase jõkke suubuvad Big Blue River, Delaware River ja Wakarusa River. Marais des Cygnes'i jõgi on Missouri jõe lisajõgi. Spring River asub Rivertoni ja Baxter Springsi vahel.

Spring River, Kansas


Flint Hills Kansase idaosas


Kansase suured tasandikud

Ilm

Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt on Kansase kliima kolme tüüpi, sõltuvalt sellest, kus osariigis see asub: niiske kontinentaalne, poolkuiv stepp ja niiske subtroopiline. Osariigi ida 2/3 (eriti kirdeosas) on niiske kontinentaalne kliima. See tähendab, et talved on jahedad kuni külmad ja suved kuumad, sageli niisked. Enamik sademetest langeb nii suvel kui ka kevadel.

Osariigi läänepoolses 1/3 osas - umbes USA maanteest 83 kuni lääne pool - valitseb poolkuiv kliima. Suved on kuumad, sageli väga kuumad ja üldiselt vähem niisked. Talved on väga erinevad. Talved võivad olla soojade ja väga külmade vahel. Läänepoolses piirkonnas sajab aastas keskmiselt umbes 16 tolli (410 millimeetrit) sademeteid. Chinooki tuuled võivad talvel soojendada Lääne-Kansasit kuni 80 kraadi Fahrenheiti (27 kraadi Celsiuse järgi).

Kansase lõuna-kesk- ja kaguosas, sealhulgas Wichita piirkonnas, valitseb niiske subtroopiline kliima. See tähendab, et seal on kuum ja niiske suvi ning leebemad talved. Samuti on seal rohkem sademete hulka kui teistes Kansase osades. Mõned asjad kolme kliima kohta võib leida enamikus Kansase osades. Paljudes osades võib esineda põuda ja vaheldusrikas ilm. Kohad võivad olla kuivad või niisked. Kohad võivad olla talvel nii soojad kui ka külmad.

Paljudes Kansase läänepoolses piirkonnas on juunis, juulis ja augustis enamikul päevadel temperatuur 32 °C või kõrgem. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib kuumaindeks olla surmav, eriti Wichita, Hutchinsoni, Salina, Russelli, Hays ja Great Bendis. DodgeCity, Garden City ja Liberal on sageli kõrged temperatuurid, kuid soojusindeks on nendes kolmes linnas tavaliselt madalam kui tegelik õhutemperatuur.

Kansase idaosas ei ole 38 °C või kõrgemad temperatuurid nii tavalised. Suurema õhuniiskuse ja linnade soojussaare mõju tõttu ulatub enamik suvepäevi Topeka, Lawrence'i ja Kansas City suurlinna piirkonnas siiski vahemikku 107 °F (42 °C) kuni 114 °F (46 °C). Suvel ei lange iga öö madalam temperatuur osariigi kirdeosas väga sageli alla 80 °F (27 °C). Samuti, kuna õhuniiskus on 85-95 protsenti, võib ohtlik kuumus olla tunda kogu päeva.

Kansase kliima on vaheldusrikas, aasta keskmine temperatuur on 13 °C (56°F). Kansase kõrgeim temperatuur on 121 °F (49,4 °C). See juhtus 18. juulil 1936 Fredonias ja 24. juulil 1936 Altonis. Kõige madalam temperatuur Kansases on -40 °F (-40 °C). See juhtus 13. veebruaril 1905 Liibanonis. Kansas asub riigi parasvöötme piirkonnas. Nagu teistes selle piirkonna osariikides, on ka Kansases neli erinevat aastaaega.

Kansas võib olla äärmuslik ilm kõigis neljas aastaajas. Näiteks kevadel ja sügisel on Kansases palju tornaadosid. Tegelikult esineb Kansases aastas umbes 55 tornaadot. See on tingitud sellest, et Kansas asub piirkonnas, mida tuntakse kui Tornado Alley, kus külmad ja soojad õhumassid saavad kokku, et tekitada rasket ilma.

Suvel on Kansases esinenud tõsiseid põudasid. Näiteks 1934., 1936. ja 1939. aastal oli Kansases keskmisest vähem vihma ja laialdased tolmutormid, mis olid osa Dust Bowl'ist.

Talvel on Kansases enamikus osariigi osades lumi. Keskmine lumesadu osariigi põhjaosas on 16 tolli, osariigi lõunaosas on keskmine lumesadu 8 tolli. Blizzardid ja nendega seotud lumetormid on Kansases haruldased.

Kuu tavalised kõrged ja madalad temperatuurid erinevate Kansase linnade jaoks

Linn

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Concordia

36/17

43/22

54/31

64/41

74/52

85/62

91/67

88/66

80/56

68/44

51/30

40/21

Dodge City

41/19

48/24

57/31

67/41

76/52

87/62

93/67

91/66

82/56

70/44

54/30

44/22

Goodland

39/16

45/20

53/26

63/35

72/46

84/56

89/61

87/60

78/50

66/38

50/25

41/18

Topeka

37/17

44/23

56/33

66/43

75/53

84/63

89/68

88/65

80/56

69/44

53/32

41/22

Wichita

40/20

47/25

57/34

67/44

76/54

87/64

93/69

92/68

82/59

70/47

54/34

43/24

Concordia ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Dodge City ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Goodland ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Topeka ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Wichita ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Wichita ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk

Tornado Manhattanil, Kansas


Kansase suvine nisu ja tormi panoraam


Pilved Kansase kirdeosas


Köppeni kliimatüübid Kansases

Ilm

Köppeni kliimaklassifikatsiooni kohaselt on Kansase kliima kolme tüüpi, sõltuvalt sellest, kus osariigis see asub: niiske kontinentaalne, poolkuiv stepp ja niiske subtroopiline. Osariigi ida 2/3 (eriti kirdeosas) on niiske kontinentaalne kliima. See tähendab, et talved on jahedad kuni külmad ja suved kuumad, sageli niisked. Enamik sademetest langeb nii suvel kui ka kevadel.

Osariigi läänepoolses 1/3 osas - umbes USA maanteest 83 kuni lääne pool - valitseb poolkuiv kliima. Suved on kuumad, sageli väga kuumad ja üldiselt vähem niisked. Talved on väga erinevad. Talved võivad olla soojade ja väga külmade vahel. Läänepoolses piirkonnas sajab aastas keskmiselt umbes 16 tolli (410 millimeetrit) sademeteid. Chinooki tuuled võivad talvel soojendada Lääne-Kansasit kuni 80 kraadi Fahrenheiti (27 kraadi Celsiuse järgi).

Kansase lõuna-kesk- ja kaguosas, sealhulgas Wichita piirkonnas, valitseb niiske subtroopiline kliima. See tähendab, et seal on kuum ja niiske suvi ning leebemad talved. Samuti on seal rohkem sademete hulka kui teistes Kansase osades. Mõned asjad kolme kliima kohta võib leida enamikus Kansase osades. Paljudes osades võib esineda põuda ja vaheldusrikas ilm. Kohad võivad olla kuivad või niisked. Kohad võivad olla talvel nii soojad kui ka külmad.

Paljudes Kansase läänepoolses piirkonnas on juunis, juulis ja augustis enamikul päevadel temperatuur 32 °C või kõrgem. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib kuumaindeks olla surmav, eriti Wichita, Hutchinsoni, Salina, Russelli, Hays ja Great Bendis. Dodge City, Garden City ja Liberal on sageli kõrged temperatuurid, kuid soojusindeks on nendes kolmes linnas tavaliselt madalam kui tegelik õhutemperatuur.

Kansase idaosas ei ole 38 °C või kõrgemad temperatuurid nii tavalised. Suurema õhuniiskuse ja linnade soojussaare mõju tõttu ulatub enamik suvepäevi Topeka, Lawrence'i ja Kansas City suurlinna piirkonnas siiski vahemikku 107 °F (42 °C) kuni 114 °F (46 °C). Suvel ei lange iga öö madalam temperatuur osariigi kirdeosas väga sageli alla 80 °F (27 °C). Samuti, kuna õhuniiskus on 85-95 protsenti, võib ohtlik kuumus olla tunda kogu päeva.

Kansase kliima on vaheldusrikas, aasta keskmine temperatuur on 13 °C (56°F). Kansase kõrgeim temperatuur on 121 °F (49,4 °C). See juhtus 18. juulil 1936 Fredonias ja 24. juulil 1936 Altonis. Kõige madalam temperatuur Kansases on -40 °F (-40 °C). See juhtus 13. veebruaril 1905 Liibanonis. Kansas asub riigi parasvöötme piirkonnas. Nagu teistes selle piirkonna osariikides, on ka Kansases neli erinevat aastaaega.

Kansas võib olla äärmuslik ilm kõigis neljas aastaajas. Näiteks kevadel ja sügisel on Kansases palju tornaadosid. Tegelikult esineb Kansases aastas umbes 55 tornaadot. See on tingitud sellest, et Kansas asub piirkonnas, mida tuntakse kui Tornado Alley, kus külmad ja soojad õhumassid saavad kokku, et tekitada rasket ilma.

Suvel on Kansases esinenud tõsiseid põudasid. Näiteks 1934., 1936. ja 1939. aastal oli Kansases keskmisest vähem vihma ja laialdased tolmutormid, mis olid osa Dust Bowl'ist.

Talvel on Kansases enamikus osariigi osades lumi. Keskmine lumesadu osariigi põhjaosas on 16 tolli, osariigi lõunaosas on keskmine lumesadu 8 tolli. Blizzardid ja nendega seotud lumetormid on Kansases haruldased.

Kuu tavalised kõrged ja madalad temperatuurid erinevate Kansase linnade jaoks

Linn

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Concordia

36/17

43/22

54/31

64/41

74/52

85/62

91/67

88/66

80/56

68/44

51/30

40/21

Dodge City

41/19

48/24

57/31

67/41

76/52

87/62

93/67

91/66

82/56

70/44

54/30

44/22

Goodland

39/16

45/20

53/26

63/35

72/46

84/56

89/61

87/60

78/50

66/38

50/25

41/18

Topeka

37/17

44/23

56/33

66/43

75/53

84/63

89/68

88/65

80/56

69/44

53/32

41/22

Wichita

40/20

47/25

57/34

67/44

76/54

87/64

93/69

92/68

82/59

70/47

54/34

43/24

Concordia ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Dodge City ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Goodland ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Topeka ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Wichita ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk Wichita ilm - Kansas - Keskmine temperatuur ja sademete hulk

Kansase suvine nisu ja tormi panoraam


Tornado Manhattanil, Kansas


Pilved Kansase kirdeosas


Köppeni kliimatüübid Kansases

Inimesed

Ajalooline elanikkond
Rahvaloendus	Pop.		%±
1860	107,206		- —
1870	364,399		239.9%
1880	996,096		173.4%
1890	1,428,108		43.4%
1900	1,470,495		3.0%
1910	1,690,949		15.0%
1920	1,769,257		4.6%
1930	1,880,999		6.3%
1940	1,801,028		−4.3%
1950	1,905,299		5.8%
1960	2,178,611		14.3%
1970	2,246,578		3.1%
1980	2,363,679		5.2%
1990	2,477,574		4.8%
2000	2,688,418		8.5%
2010	2,853,118		6.1%
Hinnanguliselt 2018	2,911,505		2.0%
1910-20102018 Hinnang

Kansases oli 2008. aastal 627 linna. Suurim linn Kansases on Wichita, kus 2010. aastal elas 382 368 inimest. Teised suurimad linnad Kansases on: Overland Park, 173 372; Kansas City, 145 786; Topeka, 127 473; ja Olathe, 125 872. Aastatel 2000-2010 kasvas Kansase rahvaarv 6,1 protsenti.

Ancestry

2010. aasta rahvaloenduse andmetel olid Kansase elanikud:

• 83,8% valge ameeriklane (77,5% mitte-hispaaniline valge)
• 5,9% mustanahalised või afroameeriklased
• 1,0% Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud
• 2,4% Aasia-Ameerika
• 0,1% Havaii ja muud Vaikse ookeani saarlased (Native Hawaiian and other Pacific Islander)
• 3,0% kahest või enamast rassist.

Etniliselt oli 10,5% kogu elanikkonnast hispaania või ladina päritolu (nad võivad olla mis tahes rassist). Nad elavad peamiselt Kansase edelaosas. Paljud Kansase mustanahalised olid pärit eksodustitest, vabadest mustanahalistest, kes lahkusid lõunast.

2011. aasta seisuga kuulus 35,0% Kansase alla üheaastastest elanikest vähemusgruppi (st neil ei olnud kaks vanemat, kes ei olnud mitte-hispaanilised valged).

Kansase rahvastiku etniline jaotus
Rassiline koosseis	1990	2000	2010
Valge	90.1%	86.1%	83.8%
Must	5.8%	5.8%	5.9%
Aasia	1.3%	1.7%	2.4%
Emakeelne	0.9%	0.9%	1.0%
Havai indiaanlased ja muud Vaikse ookeani saarlased	- –	- –	0.1%
Muu rass	2.0%	3.4%	3.9%
Kaks või enam võistlust	- –	2.1%	3.0%

Keel

Inglise keel on Kansases kõige enam räägitav keel. Umbes 95% inimestest räägib ainult inglise keelt. Hispaania keel on teisel kohal.

Piirkonnad

Kirde-Kansas

Osariigi kirdeosas, mis ulatub idapiirist Junction Cityni ja Nebraska piirist lõuna pool Johnsoni maakonda, elab üle 1,5 miljoni inimese Kansas City (Kansase osa), Manhattani, Lawrence'i ja Topeka suurlinnapiirkonnas. Overland Park on maakonna suurim linn. Seal asub Johnson County Community College ja Sprint Nexteli ettevõtte ülikoolilinnak. 2006. aastal oli Overland Park kuuendal kohal Ameerika parimaks elukohaks; lähedal asuv Olathe oli 13. kohal.

Olathe on Johnsoni maakonna pealinn. Olathe, Shawnee, De Soto ja Gardner kuuluvad Kansase kõige kiiremini kasvavate linnade hulka.

Kirdeosas on palju ülikoole ja kolledžeid. Baker University on osariigi vanim ülikool (loodud 1858) ja asub Baldwin City's. Benedictine College asub Atchisonis. MidAmerica Nazarene'i ülikool asub Olathe'is. Ottawa ülikool asub Ottawas ja Overland Parkis. Kansas City Kansas Community College ja KU Medical Center asuvad Kansas Citys. KU Edwards Campus asub Overland Parkis. Lawrence'is asub Kansase Ülikool, mis on Kansase suurim avalik-õiguslik ülikool. Lawrence'is on ka Haskelli indiaanlaste ülikool.

Topeka on osariigi pealinn ja suurlinna piirkonnas elab umbes 250 000 inimest. Topekas asuvad Washburni ülikool ja Washburni tehnoloogiainstituut.

Wichita

Kansase lõunakeskosas asuvas Wichita suurlinna piirkonnas elab üle 600 000 inimese. Wichita on osariigi suurim linn nii pindala kui ka elanike arvu poolest. Lennupealinn on suur lennukitööstuse tootmispiirkond. Seal asub ka Wichita State University. Enne kui Wichita oli "lennunduspealinn", oli see lehmakauplus. Wichita rahvaarv on kasvanud rohkem kui 10%. Lähedased eeslinnad on ühed Kansase kõige kiiremini kasvavad linnad. Goddardi elanike arv on alates 2000. aastast kasvanud rohkem kui 11% aastas.

Wichita oli üks esimesi linnu, mis lisas oma valitsemisvormi linnavoliniku ja linnajuhi. Wichitas asub ka riiklikult tunnustatud Sedgwicki maakonna loomaaed.

Kagu-Kansas

Kagu-Kansas erineb sellest, et see oli söekaevanduspiirkond. Seal on palju kohti riiklikus ajalooliste paikade registris (National Register of Historic Places). Pittsburg on piirkonna suurim linn. Seal asub Pittsburgi riiklik ülikool. Frontenacis juhtus 1888. aastal üks Kansase halvimaid kaevanduskatastroofe; maa-aluses plahvatuses hukkus 47 kaevurit. Fort Scottis on riiklik kalmistu. Selle määras 1862. aastal president Abraham Lincoln.

Kesk-Kansas

Salina on suurim linn Kansase kesk- ja loodekeskosas. Salinast lõuna pool asub Lindsborgi väikelinn. Lindsborgis on palju Dala hobuseid. Abilene'is elas president Dwight D. Eisenhower. Seal asub tema presidendi raamatukogu. Seal asuvad ka endise presidendi, esimese leedi ja lapsepõlves surnud poja hauad.

Loode-Kansas

Hays on loodeosa suurim linn, sest seal elab umbes 20 000 inimest. Haysis asub Fort Hays State University. Seal asub ka Sternbergi loodusmuuseum.

Haysist lääne pool elab väga vähe inimesi. Seal on ainult kaks linna, kus elab vähemalt 4000 inimest: Colby ja Goodland.

Edela-Kansas

Dodge City oli kuulus 19. sajandi lõpus toimunud veisevedude poolest. See ehitati mööda vana Santa Fe Trail'i marsruuti. Liberali linn asub Santa Fe Trail'i lõunapoolse marsruudi ääres. Montezumast ida pool ehitati osariigi esimene tuulepark. Garden Citys on Lee Richardsoni loomaaed.

Kansase Monument Rocks öösel


Põllumaad ja Kansase keskosas asuvad suured tasandikud


Wichita, suurim linn Kansase osariigis.


Kansas City


Õhuvaade Lawrence, Kansas


Kansase rahvastikukaart, kus tihedalt asustatud piirkonnad on tumerohelisega.

Inimesed

Ajalooline elanikkond
Rahvaloendus	Pop.		%±
1860	107,206		- —
1870	364,399		239.9%
1880	996,096		173.4%
1890	1,428,108		43.4%
1900	1,470,495		3.0%
1910	1,690,949		15.0%
1920	1,769,257		4.6%
1930	1,880,999		6.3%
1940	1,801,028		−4.3%
1950	1,905,299		5.8%
1960	2,178,611		14.3%
1970	2,246,578		3.1%
1980	2,363,679		5.2%
1990	2,477,574		4.8%
2000	2,688,418		8.5%
2010	2,853,118		6.1%
Hinnanguliselt 2018	2,911,505		2.0%
1910-20102018 Hinnang

Kansases oli 2008. aastal 627 linna. Suurim linn Kansases on Wichita, kus 2010. aastal elas 382 368 inimest. Teised suurimad linnad Kansases on: Overland Park, 173 372; KansasCity, 145 786; Topeka, 127 473; ja Olathe, 125 872. Aastatel 2000-2010 kasvas Kansase rahvaarv 6,1 protsenti.

Ancestry

2010. aasta rahvaloenduse andmetel olid Kansase elanikud:

• 83,8% valge ameeriklane (77,5% mitte-hispaaniline valge)
• 5,9% mustanahalised või afroameeriklased
• 1,0% Ameerika indiaanlased ja Alaska põliselanikud
• 2,4% Aasia-Ameerika
• 0,1% Havaii ja muud Vaikse ookeani saarlased (Native Hawaiian and other Pacific Islander)
• 3,0% kahest või enamast rassist.

Etniliselt oli 10,5% kogu elanikkonnast hispaania või ladina päritolu (nad võivad olla mis tahes rassist). Nad elavad peamiselt Kansase edelaosas. Paljud Kansase mustanahalised olid pärit eksodustitest, vabadest mustanahalistest, kes lahkusid lõunast.

2011. aasta seisuga kuulus 35,0% Kansase alla üheaastastest elanikest vähemusgruppi (st neil ei olnud kaks vanemat, kes ei olnud mitte-hispaanilised valged).

Kansase rahvastiku etniline jaotus
Rassiline koosseis	1990	2000	2010
Valge	90.1%	86.1%	83.8%
Must	5.8%	5.8%	5.9%
Aasia	1.3%	1.7%	2.4%
Emakeelne	0.9%	0.9%	1.0%
Havai indiaanlased ja muud Vaikse ookeani saarlased	- –	- –	0.1%
Muu rass	2.0%	3.4%	3.9%
Kaks või enam võistlust	- –	2.1%	3.0%

Keel

Inglise keel on Kansases kõige enam räägitav keel. Umbes 95% inimestest räägib ainult inglise keelt. Hispaania keel on teisel kohal.

Piirkonnad

Kirde-Kansas

Osariigi kirdeosas, mis ulatub idapiirist Junction Cityni ja Nebraska piirist Johnson County lõunaosani, elab üle 1,5 miljoni inimese Kansas City (Kansase osa), Manhattani, Lawrence'i ja Topeka suurlinnapiirkonnas. Overland Park on maakonna suurim linn. Seal asub Johnson County Community College ja Sprint Nexteli ettevõtte ülikoolilinnak. 2006. aastal oli Overland Park kuuendal kohal Ameerika parimaks elukohaks; lähedal asuv Olathe oli 13. kohal.

Olathe on Johnsoni maakonna pealinn. Olathe, Shawnee, De Soto ja Gardner kuuluvad Kansase kõige kiiremini kasvavate linnade hulka.

Kirdeosas on palju ülikoole ja kolledžeid. Baker University on osariigi vanim ülikool (loodud 1858) ja asub Baldwin City's. Benedictine College asub Atchisonis. MidAmerica Nazarene'i ülikool asub Olathe'is. Ottawa ülikool asub Ottawas ja Overland Parkis. Kansas City Kansas Community College ja KU Medical Center asuvad Kansas Citys. KU Edwards Campus asub Overland Parkis. Lawrence'is asub Kansase Ülikool, mis on Kansase suurim avalik-õiguslik ülikool. Lawrence'is on ka Haskelli indiaanlaste ülikool.

Topeka on osariigi pealinn ja suurlinna piirkonnas elab umbes 250 000 inimest. Topekas asuvad Washburni ülikool ja Washburni tehnoloogiainstituut.

Wichita

Kansase lõunakeskosas asuvas Wichita suurlinna piirkonnas elab üle 600 000 inimese. Wichita on osariigi suurim linn nii pindala kui ka elanike arvu poolest. Lennupealinn on suur lennukitööstuse tootmispiirkond. Seal asub ka Wichita State University. Enne kui Wichita oli "lennunduspealinn", oli see lehmakauplus. Wichita rahvaarv on kasvanud rohkem kui 10%. Lähedased eeslinnad on ühed Kansase kõige kiiremini kasvavad linnad. Goddardi elanike arv on alates 2000. aastast kasvanud rohkem kui 11% aastas.

Wichita oli üks esimesi linnu, mis lisas oma valitsemisvormi linnavoliniku ja linnajuhi. Wichitas asub ka riiklikult tunnustatud Sedgwicki maakonna loomaaed.

Kagu-Kansas

Kagu-Kansas erineb sellest, et see oli söekaevanduspiirkond. Seal on palju kohti riiklikus ajalooliste paikade registris (National Register of Historic Places). Pittsburg on piirkonna suurim linn. Seal asub Pittsburgi riiklik ülikool. Frontenacis juhtus 1888. aastal üks Kansase halvimaid kaevanduskatastroofe; maa-aluses plahvatuses hukkus 47 kaevurit. Fort Scottis on riiklik kalmistu. Selle määras 1862. aastal president Abraham Lincoln.

Kesk-Kansas

Salina on suurim linn Kansase kesk- ja loodekeskosas. Salinast lõuna pool asub Lindsborgi väikelinn. Lindsborgis on palju Dala hobuseid. Abilene'is elas president Dwight D. Eisenhower. Seal asub tema presidendi raamatukogu. Seal asuvad ka endise presidendi, esimese leedi ja lapsepõlves surnud poja hauad.

Loode-Kansas

Hays on loodeosa suurim linn, sest seal elab umbes 20 000 inimest. Haysis asub Fort Hays State University. Seal asub ka Sternbergi loodusmuuseum.

Haysist lääne pool elab väga vähe inimesi. Seal on ainult kaks linna, kus elab vähemalt 4000 inimest: Colby ja Goodland.

Edela-Kansas

Dodge City oli kuulus 19. sajandi lõpus toimunud veisevedude poolest. See ehitati mööda vana Santa Fe Trail'i marsruuti. Liberali linn asub Santa Fe Trail'i lõunapoolse marsruudi ääres. Montezumast ida pool ehitati osariigi esimene tuulepark. Garden Citys on Lee Richardsoni loomaaed.

Kansase Monument Rocks öösel


Põllumaad ja Kansase keskosas asuvad suured tasandikud


Wichita, suurim linn Kansase osariigis.


Kansas City


Õhuvaade Lawrence, Kansas


Kansase rahvastikukaart, kus tihedalt asustatud piirkonnad on tumerohelisega.

Majandus

Suurimad erasektori tööandjad (2016. aasta seisuga)
Koht	Äri	Töötajad	Asukoht	Tööstus
Nr. 1	Spirit AeroSystems	12,000	Wichita	Lennundus
Nr. 2	Sprint Corporation	7,600	Overland Park	Telekommunikatsioon
Nr. 3	Textron Aviation	6,812	Wichita	Lennundus
Nr. 4	General Motors	4,000	Kansas City	Autotööstus
Nr. 5	Bombardier Aerospace	3,500	Wichita	Lennundus
Nr. 6	Black & Veatch	3,500	Overland Park	Tehniline nõustamine
Nr. 7	Riiklik veiseliha	3500	Liberaalne	Toiduained
Nr. 8	Tyson Foods	3,200	Holcomb	Toiduained
Nr. 9	Tulemuslikkuse lepingud	2,900	Lenexa	Katusekatted ja liistud
Nr. 10	Riiklik veiseliha	2,500	Dodge City	Toiduained

Majandusanalüüsi büroo hinnangul oli Kansase sisemajanduse koguprodukt 2014. aastal 140,964 miljardit USA dollarit. 2015. aastal oli töökohtade arvu kasvumäär 0,8%. See oli üks madalamaid määrasid Ameerikas, sest sel aastal lisandus vaid "kokku 10 900 mittepõllumajanduslikku töökohta". Kansase tööministeeriumi 2016. aasta aruandes leiti, et keskmine aastapalk oli 2015. aastal 42 930 USA dollarit. 2016. aasta aprillis oli osariigi töötuse määr 4,2%.

2017. aasta veebruaris oli Kansase osariigi eelarve puudujääk 350 miljonit dollarit. 2017. aasta veebruaris alandas S&P Kansase krediidireitingut AA-ni.

Põllumajandus on alati olnud oluline osa Kansase osariigi majandusest. Peamine Kansases kasvatatav põllukultuur on nisu. Tegelikult toodavad Kansase põllumajandustootjad aastas umbes 400 miljonit puskarit nisu. Samuti on Kansas Ameerika Ühendriikides esikohal toodetud terasorgo, teisel kohal põllumaa ja kolmandal kohal toodetud päevalillede poolest. Põllumajandus ei ole siiski ainus oluline osa Kansase majandusest. Paljud lennukite osad valmistatakse Wichita linnas. Samuti asuvad paljud olulised ettevõtted Kansas City lähedal, Missouri osariigis. Näiteks Sprint Nextel Corporation on üks suurimaid telefonifirmasid Ameerika Ühendriikides. Selle peamised tegevuskohad asuvad Overland Parkis, Kansases.

Umbes 90% Kansase maast on põllumajanduslikuks otstarbeks. Kansase põllumajandustooted on veised, lambad, nisu, sorgo, sojaoad, puuvill, sead, mais ja sool. 2018. aasta seisuga oli Kansases 59 600 põllumajandusettevõtet, millest 86 (0,14%) on sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtted. Keskmine põllumajandusettevõte osariigis on umbes 770 aakrit (üle ruutmiili). 2016. aastal oli põllumajandusettevõtte keskmine majandamiskulu 300 000 dollarit.

Tööstustooted on transpordivahendid, äri- ja eralennukid, toiduainetööstus, kirjastamine, keemiatooted, masinad, rõivad, nafta ja kaevandamine.

Kansase leibkonna mediaansissetulek oli 2009. aastal 47 709 dollarit. Kansase sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2008. aastal 122 700 000 000 (122,7 miljardit) dollarit. Üldiselt moodustab Kansase SKP alla 1 protsendi USA majanduse kogumahust.

Kansases on kolm suurt sõjaväebaasi: Fort Riley, Fort Leavenworth ja McConnelli lennuväebaas. USA armee reservis on nendes baasides umbes 25 000 sõdurit ja neil on seal ka umbes 8000 tsiviiltöötajat.

Maksud

Oma 2010. aasta valimiskampaania ajal ütles kuberner Sam Brownback, et ta kaotab riikliku tulumaksu. Mais 2012 allkirjastas kuberner Brownback Kansase senati seaduseelnõu HB 2117. Alates 2013. aastast vähendati "ambitsioonika maksureformiga" tulumaksu, vabaneti mõnest ettevõtte tulumaksust ja loodi läbikäidava tulu maksuvabastused. Ta tõstis müügimaksu ühe protsendi võrra, et korvata teiste maksude kaotust. Müügimaksust ei piisanud aga kompenseerimiseks. Ta kärpis haridust ja mõningaid riiklikke teenuseid, et korvata saamata jäänud tulu. Maksukärpe viis aastatepikkuse eelarvepuudujäägi tekkimiseni. Kõige hullem oli 2017. aasta veebruaris 350 miljoni dollari suurune eelarvepuudujääk. Aastatel 2013-2017 loeti 300 000 ettevõtet läbikäidavaks tuluallikaks ja nad said maksuvabastuse. Maksureform "julgustas kümneid tuhandeid kansialasi taotlema oma palka ettevõtlustuluna, mitte töötamise tuluna".

Majanduskasvu, mida Brownback lootis, ei toimunud kunagi. Ta väitis, et selle põhjuseks olid "madalad nisu ja naftahinnad ning väiksem lennukite müük". Riigi üldfondi võlakoormus oli 2010. eelarveaastal 83 miljonit dollarit. Eelarveaastaks 2017 oli võlakoormus 179 miljonit dollarit. 2016. aastal teenis kuberner Brownback "Ameerika kõige ebapopulaarsema kuberneri" tiitli. Ainult 26 protsenti Kansase valijatest kiitis tema töö tulemuslikkust heaks. 65 protsenti ütles, et nad ei ole sellega nõus. 2016. aasta suvel alandas S&P Global Ratings Kansase krediidireitingut. Veebruaris 2017 langetas S&P selle AA-ni.

2017. aasta veebruaris kirjutas üleparteiline rühm seaduseelnõu, mis tühistaks läbikäidava tulu maksuvabastuse, "Brownbacki reformi kõige olulisemad sätted", ja tõstaks makse, et korvata eelarve puudujääk. Brownback vetostas seaduseelnõu, kuid "45 GOP-partei seadusandjat oli hääletanud maksutõusu poolt, samas kui 40 hääletas kuberneri veto toetamise poolt". 6. juunil 2017 tühistas rühm demokraatide ja äsja valitud vabariiklaste fraktsiooni Brownbacki veto. Nad tõstsid makse summani, mis on ligilähedane sellele, mis oli enne 2013. aastat. Brownbacki maksukava kirjeldati 2017. aasta juunis ilmunud The Atlantici artiklis kui Ameerika Ühendriikide "kõige agressiivsemat eksperimenti konservatiivses majanduspoliitikas". Maksukärped olid muutnud Kansases koolide ja infrastruktuuri rahastamise raskeks.

"Brownbacki eksperiment ei toiminud. Me nägime seda valjusti ja selgelt."

- Heidi Holliday, Kansase Majanduskasvu Keskuse tegevdirektor 2017

Majandus

Suurimad erasektori tööandjad (2016. aasta seisuga)
Koht	Äri	Töötajad	Asukoht	Tööstus
Nr. 1	Spirit AeroSystems	12,000	Wichita	Lennundus
Nr. 2	Sprint Corporation	7,600	Overland Park	Telekommunikatsioon
Nr. 3	Textron Aviation	6,812	Wichita	Lennundus
Nr. 4	General Motors	4,000	Kansas City	Autotööstus
Nr. 5	Bombardier Aerospace	3,500	Wichita	Lennundus
Nr. 6	Black & Veatch	3,500	Overland Park	Tehniline nõustamine
Nr. 7	Riiklik veiseliha	3500	Liberaalne	Toiduained
Nr. 8	Tyson Foods	3,200	Holcomb	Toiduained
Nr. 9	Tulemuslikkuse lepingud	2,900	Lenexa	Katusekatted ja liistud
Nr. 10	Riiklik veiseliha	2,500	Dodge City	Toiduained

Majandusanalüüsi büroo hinnangul oli Kansase sisemajanduse koguprodukt 2014. aastal 140,964 miljardit USA dollarit. 2015. aastal oli töökohtade arvu kasvumäär 0,8%. See oli üks madalamaid määrasid Ameerikas, sest sel aastal lisandus vaid "kokku 10 900 mittepõllumajanduslikku töökohta". Kansase tööministeeriumi 2016. aasta aruandes leiti, et keskmine aastapalk oli 2015. aastal 42 930 USA dollarit. 2016. aasta aprillis oli osariigi töötuse määr 4,2%.

2017. aasta veebruaris oli Kansase osariigi eelarve puudujääk 350 miljonit dollarit. 2017. aasta veebruaris alandas S&P Kansase krediidireitingut AA-ni.

Põllumajandus on alati olnud oluline osa Kansase osariigi majandusest. Peamine Kansases kasvatatav põllukultuur on nisu. Tegelikult toodavad Kansase põllumajandustootjad aastas umbes 400 miljonit puskarit nisu. Samuti on Kansas Ameerika Ühendriikides esikohal toodetud terasorgo, teisel kohal põllumaa ja kolmandal kohal toodetud päevalillede poolest. Põllumajandus ei ole siiski ainus oluline osa Kansase majandusest. Paljud lennukite osad valmistatakse Wichita linnas. Samuti asuvad paljud olulised ettevõtted Kansas City lähedal, Missouri osariigis. Näiteks Sprint Nextel Corporation on üks suurimaid telefoniettevõtteid Ameerika Ühendriikides. Selle peamised tegevuskohad asuvad Overland Parkis, Kansases.

Umbes 90% Kansase maast on põllumajanduslikuks otstarbeks. Kansase põllumajandustooted on veised, lambad, nisu, sorgo, sojaoad, puuvill, sead, mais ja sool. 2018. aasta seisuga oli Kansases 59 600 põllumajandusettevõtet, millest 86 (0,14%) on sertifitseeritud mahepõllumajandusettevõtted. Keskmine põllumajandusettevõte osariigis on umbes 770 aakrit (üle ruutmiili). 2016. aastal oli põllumajandusettevõtte keskmine majandamiskulu 300 000 dollarit.

Tööstustooted on transpordivahendid, äri- ja eralennukid, toiduainetööstus, kirjastamine, keemiatooted, masinad, rõivad, nafta ja kaevandamine.

Kansase leibkonna mediaansissetulek oli 2009. aastal 47 709 dollarit. Kansase sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2008. aastal 122 700 000 000 (122,7 miljardit) dollarit. Üldiselt moodustab Kansase SKP alla 1 protsendi USA majanduse kogumahust.

Kansases on kolm suurt sõjaväebaasi: Fort Riley, Fort Leavenworth ja McConnelli lennuväebaas. USA armee reservis on nendes baasides umbes 25 000 sõdurit ja neil on seal ka umbes 8000 tsiviiltöötajat.

Maksud

Oma 2010. aasta valimiskampaania ajal ütles kuberner Sam Brownback, et ta kaotab riikliku tulumaksu. Mais 2012 allkirjastas kuberner Brownback Kansase senati seaduseelnõu HB 2117. Alates 2013. aastast vähendati "ambitsioonika maksureformiga" tulumaksu, vabaneti mõnest ettevõtte tulumaksust ja loodi läbikäidava tulu maksuvabastused. Ta tõstis müügimaksu ühe protsendi võrra, et korvata teiste maksude kaotust. Müügimaksust ei piisanud aga kompenseerimiseks. Ta kärpis haridust ja mõningaid riiklikke teenuseid, et korvata saamata jäänud tulu. Maksukärpe viis aastatepikkuse eelarvepuudujäägi tekkimiseni. Kõige hullem oli 2017. aasta veebruaris 350 miljoni dollari suurune eelarvepuudujääk. Aastatel 2013-2017 loeti 300 000 ettevõtet läbikäidavaks tuluallikaks ja nad said maksuvabastuse. Maksureform "julgustas kümneid tuhandeid kansialasi taotlema oma palka ettevõtlustuluna, mitte töötamise tuluna".

Majanduskasvu, mida Brownback lootis, ei toimunud kunagi. Ta väitis, et selle põhjuseks olid "madalad nisu ja naftahinnad ning väiksem lennukite müük". Riigi üldfondi võlakoormus oli 2010. eelarveaastal 83 miljonit dollarit. Eelarveaastaks 2017 oli võlakoormus 179 miljonit dollarit. 2016. aastal teenis kuberner Brownback "Ameerika kõige ebapopulaarsema kuberneri" tiitli. Ainult 26 protsenti Kansase valijatest kiitis tema töö tulemuslikkust heaks. 65 protsenti ütles, et nad ei ole sellega nõus. 2016. aasta suvel alandas S&P Global Ratings Kansase krediidireitingut. Veebruaris 2017 langetas S&P selle AA-ni.

2017. aasta veebruaris kirjutas üleparteiline rühm seaduseelnõu, mis tühistaks läbikäidava tulu maksuvabastuse, "Brownbacki reformi kõige olulisemad sätted", ja tõstaks makse, et korvata eelarve puudujääk. Brownback vetostas seaduseelnõu, kuid "45 GOP-partei seadusandjat oli hääletanud maksutõusu poolt, samas kui 40 hääletas kuberneri veto toetamise poolt". 6. juunil 2017 tühistas rühm demokraatide ja äsja valitud vabariiklaste fraktsiooni Brownbacki veto. Nad tõstsid makse summani, mis on ligilähedane sellele, mis oli enne 2013. aastat. Brownbacki maksukava kirjeldati 2017. aasta juunis ilmunud The Atlantici artiklis kui Ameerika Ühendriikide "kõige agressiivsemat eksperimenti konservatiivses majanduspoliitikas". Maksukärped olid muutnud Kansases koolide ja infrastruktuuri rahastamise raskeks.

"Brownbacki eksperiment ei toiminud. Me nägime seda valjusti ja selgelt."

- Heidi Holliday, Kansase Majanduskasvu Keskuse tegevdirektor 2017

Transport

Maanteed

Kansases on kaks riikidevahelist maanteed. Esimene osariikidevaheline maantee avati Interstate 70-l Topekast lääne pool. See avati 14. novembril 1956.

Interstate 70 on oluline ida-lääne maantee. Inimesed saavad sõita Kansas Cityst, Missouri osariigist Denverisse, Colorado osariiki. Selle maantee äärsed linnad on Colby, Hays, Salina, Junction City, Topeka, Lawrence, Bonner Springs ja Kansas City.

Interstate 35 on peamine põhja-lõunasuunaline maantee Oklahoma Cityst Oklahoma osariigis kuni Des Moinesini Iowa osariigis. Selle maantee ääres asuvad linnad on Wichita, El Dorado, Emporia, Ottawa ja Kansas City (ja eeslinnad).

Riikidevahelised kiirteed

• I-35
• I-135 (endine I-35W)
• I-235
• I-335
• I-435
• I-635
• I-70
• I-470
• I-670

USA marsruudid

• US-24
• US-36
• US-40
• US-50
• US-54
• US-56
• US-59
• US-159
• US-160
• US-166
• US-69
• US-169
• US-270
• US-73
• US-75
• US-77
• US-177
• US-81
• US-281
• US-83
• US-183
• US-283
• US-400

Lennujaamad

Kansase ainus suurem kommertslennujaam (C-klassi) on Wichita Dwight D. Eisenhoweri riiklik lennujaam. See asub Wichita lääneosas US-54 ääres. Manhattani piirkondlikust lennujaamast Manhattanil toimuvad iga päev lennud Dallas/Fort Worthi rahvusvahelisse lennujaama ja Chicago O'Hare'i rahvusvahelisse lennujaama. See oleks see suuruselt teine kommertslennujaam Kansases. Enamik Kansase kirdeosa lennureisijaid lendab Kansas City rahvusvahelisest lennujaamast, mis asub Missouri osariigis Platte'i maakonnas. Mõned kasutavad ka Topeka piirkondlikku lennujaama Topekas.

Osariigi kaguosas kasutavad inimesed sageli Tulsa rahvusvahelist lennujaama Tulsas (Oklahoma) või Joplini piirkondlikku lennujaama Joplinis (Missouri). Osariigi kaugemas lääneosas elavad inimesed kasutavad sageli Denveri rahvusvahelist lennujaama. Ühenduslende saab ka väiksematest Kansase lennujaamadest Dodge City, Garden City, Hays, Hutchinson, Liberal või Salina.

Raudtee

Reisijate raudtee

Southwest Chief Amtraki liin läbib osariiki oma marsruudil Chicagost Los Angelesse. Kansases peatuvad Lawrence, Topeka, Newton, Hutchinson, Dodge City ja Garden City. Amtrak Thruway mootorvagun ühendab Newtoni ja Wichita Heartland Flyeriga Oklahoma Citys, Oklahomas. Amtrak võib muuta Southwest Chiefi marsruuti kogu marsruudil rongiliikluse kasutamisest. Plaanis on lühendada marsruuti Los Angelesesse ja lõpetada see hoopis Albuquerque'is. Albuquerque'i ja Dodge City vahelisel marsruudil asendaksid rongid bussid, mis jätkaksid rongiliiklust ida poole Chicagosse.

Kaubarongid

Kansases on neli I klassi raudteed, Amtrak, BNSF, Kansas City Southern ja Union Pacific, samuti paljud lühiraudteed.

Interstate 35, kui see siseneb Kansasisse Rosedale'is.

Transport

Maanteed

Kansases on kaks riikidevahelist maanteed. Esimene osariikidevaheline maantee avati Interstate 70-l Topekast lääne pool. See avati 14. novembril 1956.

Interstate 70 on oluline ida-lääne maantee. Inimesed saavad sõita Kansas Cityst, Missouri osariigist Denverisse, Colorado osariiki. Selle maantee äärsed linnad on Colby, Hays, Salina, Junction City, Topeka, Lawrence, Bonner Springs ja Kansas City.

Interstate 35 on peamine põhja-lõunasuunaline maantee Oklahoma Cityst Oklahoma osariigis kuni Des Moinesini Iowa osariigis. Selle maantee ääres asuvad linnad on Wichita, El Dorado, Emporia, Ottawa ja Kansas City (ja eeslinnad).

Riikidevahelised kiirteed

• I-35
• I-135 (endine I-35W)
• I-235
• I-335
• I-435
• I-635
• I-70
• I-470
• I-670

USA marsruudid

• US-24
• US-36
• US-40
• US-50
• US-54
• US-56
• US-59
• US-159
• US-160
• US-166
• US-69
• US-169
• US-270
• US-73
• US-75
• US-77
• US-177
• US-81
• US-281
• US-83
• US-183
• US-283
• US-400

Lennujaamad

Kansase ainus suurem kommertslennujaam (C-klassi) on Wichita Dwight D. Eisenhoweri riiklik lennujaam. See asub Wichita lääneosas US-54 ääres. Manhattani piirkondlikust lennujaamast Manhattanil toimuvad iga päev lennud Dallas/Fort Worthi rahvusvahelisse lennujaama ja Chicago O'Hare'i rahvusvahelisse lennujaama. See oleks see suuruselt teine kommertslennujaam Kansases. Enamik Kansase kirdeosa lennureisijaid lendab Kansas City rahvusvahelisest lennujaamast, mis asub Missouri osariigis Platte'i maakonnas. Mõned kasutavad ka Topeka piirkondlikku lennujaama Topekas.

Osariigi kaguosas kasutavad inimesed sageli Tulsa rahvusvahelist lennujaama Tulsas (Oklahoma) või Joplini piirkondlikku lennujaama Joplinis (Missouri). Osariigi kaugemas lääneosas elavad inimesed kasutavad sageli Denveri rahvusvahelist lennujaama. Ühenduslende saab ka väiksematest Kansase lennujaamadest Dodge City, Garden City, Hays, Hutchinson, Liberal või Salina.

Raudtee

Reisijate raudtee

Southwest Chief Amtraki liin läbib osariiki oma marsruudil Chicagost Los Angelesse. Kansases peatuvad Lawrence, Topeka, Newton, Hutchinson, Dodge City ja Garden City. Amtrak Thruway mootorvagun ühendab Newtoni ja Wichita Heartland Flyeriga Oklahoma Citys, Oklahomas. Amtrak võib muuta Southwest Chiefi marsruuti kogu marsruudil rongiliikluse kasutamisest. Plaanis on lühendada marsruuti Los Angelesesse, et see lõppeks hoopis Albuquerque'is. Albuquerque'i ja Dodge City vahelisel marsruudil asendaksid rongid bussid, mis jätkaksid rongiliiklust ida poole Chicagosse.

Kaubarongid

Kansases on neli I klassi raudteed, Amtrak, BNSF, Kansas City Southern ja Union Pacific, samuti paljud lühiraudteed.

Interstate 35, kui see siseneb Kansasisse Rosedale'is.

Õigus ja valitsus

Riiklik ja kohalik poliitika

Täidesaatev haru: Täitevvõim: kuberner, kuberneri asetäitja, peaprokurör, riigisekretär, riigikassapidaja ja kindlustuskomissar.

Seadusandlikharu: Seadusandlikuks haruks on Kansase seadusandja. Tegemist on kahekojalise seadusandliku koguga. See koosneb Kansase esindajatekojast ja Kansase senatist. Esindajatekojas on 125 liiget ja senatis 40 liiget.

Kohtute haru: Kohtuharu juhib Kansase ülemkohus. Kansase ülemkohtus on seitse kohtunikku. Kui koht on vaba, valib kuberner, kes neid asendab.

Riiklikud sümbolid

Kahepaiksed: triibuline tiigersalamander Loom: Ameerika piisonid Lind: lääne niidurüdi Lill: päevalill Putukas: Euroopa mesilane Moto: Ad astra per aspera ehk "Läbi raskuste tähtede poole". Roomajad: Kaunis karbikilpkonn Pinnas: Harney silt savi Laul: "Home on the Range" Puu: puuvillapuu Pitsat: kaubanduse (jõgi, aurulaev) ja põllumajanduse (põllumees kündmas) sümbolid, mis võeti vastu 1861. aastal.

Poliitiline kultuur

Alates 20. sajandi keskpaigast on Kansas olnud sotsiaalselt konservatiivne. Aastatel 1999 ja 2005 hääletas hariduskomisjon evolutsiooni õpetamise lõpetamise poolt koolides. Aastal 2005 keelas Kansas samasooliste abielu. 2006. aastal kehtestas Kansas madalaima abielu sõlmimise vanuse 15 aastat.

Kansas lubas naiste valimisõigust 1912. aastal. See oli peaaegu kümme aastat enne seda, kui Ameerika Ühendriigid seda lubasid.

Riiklik poliitika

Osariigi praegusesse delegatsiooni Ameerika Ühendriikide Kongressis kuuluvad vabariiklastest senaatorid Pat Roberts Dodge Cityst ja Jerry Moran Manhattanist ning vabariiklastest esindajad Roger Marshall Great Bendist (1. ringkond), Steve Watkins (2. ringkond), Ron Estes Wichitast (4. ringkond) ja demokraatide esindaja Sharice Davids (3. ringkond).

Kansas on olnud tugevalt vabariiklik. Vabariiklik partei oli väga tugev sellest ajast peale, kui Kansasist sai osariik. Seda seetõttu, et vabariiklased olid väga orjusvastased ja Kansas oli samuti orjusvastane. Alates 1932. aastast ei ole Kansas valinud demokraatiat Ameerika Ühendriikide senatisse.

Abilene'is asub vabariiklasest presidendi Dwight D. Eisenhoweri lapsepõlvekodu. Kaks vabariiklaste presidendikandidaati, Alf Landon ja Bob Dole, olid samuti Kansasist pärit.

Rahvahääletuse kaart maakondade kaupa, 2016. aasta presidendivalimised.

Õigus ja valitsus

Riiklik ja kohalik poliitika

Täidesaatev haru: Täitevvõim: kuberner, kuberneri asetäitja, peaprokurör, riigisekretär, riigikassapidaja ja kindlustuskomissar.

Seadusandlik haru: Seadusandlikuks haruks on Kansase seadusandja. Tegemist on kahekojalise seadusandliku koguga. See koosneb Kansase esindajatekojast ja Kansase senatist. Esindajatekojas on 125 liiget ja senatis 40 liiget.

Kohtute haru: Kohtuharu juhib Kansase ülemkohus. Kansase ülemkohtus on seitse kohtunikku. Kui koht on vaba, valib kuberner, kes neid asendab.

Riiklikud sümbolid

Kahepaiksed: triibuline tiigersalamander Loom: Ameerika piisonid Lind: lääne niidurüdi Lill: päevalill Putukas: Euroopa mesilane Moto: Ad astra per aspera ehk "Läbi raskuste tähtede poole". Roomajad: Kaunis karbikilpkonn Pinnas: Harney silt savi Laul: "Home on the Range" Puu: puuvillapuu Pitsat: kaubanduse (jõgi, aurulaev) ja põllumajanduse (põllumees kündmas) sümbolid, mis võeti vastu 1861. aastal.

Poliitiline kultuur

Alates 20. sajandi keskpaigast on Kansas olnud sotsiaalselt konservatiivne. Aastatel 1999 ja 2005 hääletas hariduskomisjon evolutsiooni õpetamise lõpetamise poolt koolides. Aastal 2005 keelas Kansas samasooliste abielu. 2006. aastal kehtestas Kansas madalaima abielu sõlmimise vanuse 15 aastat.

Kansas lubas naiste valimisõigust 1912. aastal. See oli peaaegu kümme aastat enne seda, kui Ameerika Ühendriigid seda lubasid.

Riiklik poliitika

Osariigi praegusesse delegatsiooni Ameerika Ühendriikide Kongressis kuuluvad vabariiklastest senaatorid Pat Roberts Dodge Cityst ja Jerry Moran Manhattanist ning vabariiklastest esindajad Roger Marshall Great Bendist (1. ringkond), Steve Watkins (2. ringkond), Ron Estes Wichitast (4. ringkond) ja demokraatide esindaja Sharice Davids (3. ringkond).

Kansas on olnud tugevalt vabariiklik. Vabariiklik partei oli väga tugev sellest ajast peale, kui Kansasist sai osariik. Seda seetõttu, et vabariiklased olid väga orjusvastased ja Kansas oli samuti orjusvastane. Alates 1932. aastast ei ole Kansas valinud demokraatiat Ameerika Ühendriikide senatisse.

Abilene'is asub vabariiklasest presidendi Dwight D. Eisenhoweri lapsepõlvekodu. Kaks vabariiklaste presidendikandidaati, Alf Landon ja Bob Dole, olid samuti Kansasist pärit.

Rahvahääletuse kaart maakondade kaupa, 2016. aasta presidendivalimised.

Haridus

Alg- ja keskkoole kontrollib Kansase osariigi haridusministeerium. Riiklikke kolledžeid ja ülikoole kontrollib Kansase Regentide Nõukogu.

1999. ja 2005. aastal hääletas hariduskomisjon intelligentse disaini õpetamise poolt loodusteaduste tundides. Mõlemal korral muutsid nad oma otsust pärast järgmisi valimisi.

Haridus

Alg- ja keskkoole kontrollib Kansase osariigi haridusministeerium. Riiklikke kolledžeid ja ülikoole kontrollib Kansase Regentide Nõukogu.

1999. ja 2005. aastal hääletas hariduskomisjon intelligentse disaini õpetamise poolt loodusteaduste tundides. Mõlemal korral muutsid nad oma otsust pärast järgmisi valimisi.

Kultuur

Muusika

Rockbänd Kansas loodi Topeka. Paljud bändi liikmed on sealt pärit.

Joe Walsh, kuulsa rokkbändi Eagles kitarrist, on sündinud Wichitas.

Danny Carey, ansambli Tool trummar, on kasvanud Paolas.

Lauljatar Melissa Etheridge on pärit Leavenworthist. Lauljatar Martina McBride on pärit Sharonist. Lauljatar Janelle Monáe on pärit Kansas Cityst.

1947. aastal valis Kansas oma riigilauluks "Home on the Range".

Raamatud

Kansase kõige kuulsam esinemine raamatus oli Dorothy Gale'i kodu. Ta on peategelane raamatus "The Wonderful Wizard of Oz" (1900).

Filmid

Kino Plaza kino Ottawas, Kansases ehitati 22. mail 1907. aastal. See on Guinnessi rekordite raamatus kirjas kui vanim tegutsev kino maailmas.

• Dorothy Gale (keda kehastas Judy Garland) 1939. aasta fantaasiafilmis "Võlur Oz" oli noor tüdruk, kes elas Kansases oma tädi ja onu juures. Rida "Me ei ole enam Kansases" on muutunud fraasiks, millega kirjeldatakse väga uut ja/või ootamatut olukorda.
• 1967. aasta mängufilmi "Külmavereliselt" tegevuspaigad toimusid erinevates kohtades üle Kansase. Paljud filmi osad filmiti täpselt neis kohtades, kus raamatu sündmused toimusid. Raamatul põhineb ka 1996. aasta minisari.
• 1988. aasta filmis "Kansas" mängis Andrew McCarthy reisijat, kes kohtub Matt Dilloni mängitud ohtliku tagaotsitava hulkuriga.
• 2005. aasta film "Capote", mille eest Philip Seymour Hoffman pälvis parima meesnäitleja Oscari nimiosa eest. Ta portreteeris kirjanikku, kui ta "Külmavereliselt" kirjutamise ajal läbi Kansase sõitis (kuigi suurem osa filmist ise filmiti Kanada Manitoba provintsis).
• 1983. aastal televisioonile tehtud filmi "The Day After", mis räägib fiktiivsest tuumarünnakust, tegevuspaigaks oli Lawrence'i linn.
• 2013. aasta filmi "Man of Steel" tegevus toimub peamiselt Kansases (sest Superman on pärit fiktiivsest linnast Smallville'ist, Kansasist).
• 2012. aasta film "Looper" toimub Kansases.
• 1973. aasta film "Paper Moon", milles Tatum O'Neal võitis parima naispeaosatäitja Oscari (noorim Oscari võitja), põhines ja filmiti Kansases. Filmi filmiti Hays'i, McCrackeni, Wilsoni ja St. Joseph'i väikelinnades Missouri osariigis. Erinevate filmivõtete asukohtade hulka kuuluvad Midland Hotel Wilsonis, Gorhami raudteedepoo, White Cloudi Main Streetil asuvad kauplused ja hooned, Hays, Missouri jõe mõlemal kaldal asuvad kohad, Rulo Bridge ja Saint Joseph, Missouri.
• 1996. aasta filmi "Mars Attacks!" osad toimusid fiktiivses Perkinsville'i linnas. Kansases toimuvad stseenid filmiti Burnsis, Lawrence'is ja Wichitas.
• 2007. aasta filmi "The Lookout" tegevus toimub peamiselt Kansases (kuigi filmitud Kanadas). Täpsemalt kahes kohas: Kansas City ja fiktiivne linn Noel, Kansas.
• 2012. aasta dokumentaalfilm "The Gridiron" on filmitud Kansase Ülikoolis.
• 2014. aasta ESPNi dokumentaalfilmi "No Place Like Home" filmiti Lawrence'is ja Douglas County, Kansas'i maakonnas.
• 2017. aasta film "Tänan teid teenistuse eest" tegevus toimub peamiselt Kansases, sealhulgas Topeka ja Junction City linnades.
• Lawrence'is filmiti 2017. aastal dokumentaalfilmi "When Kings Reigned".
• 2019. aasta film Brightburn mängis fiktiivses Brightburni linnas. Nagu on näha filmi mägesid kujutavatest stseenidest (Kansases ei ole mäeahelikke), filmiti see Kansase asemel Gruusias.

Sport

Professionaalne

Meeskond	Sport	Liiga	Linn
Sporting Kansas City	Jalgpall	Major League Soccer	Kansas City
Swope Park Rangers	Jalgpall	United Soccer League	Overland Park
Kansas City T-Bones	Pesapall	Ameerika Ühendus	Kansas City
Garden City Wind	Pesapall	Pecos League	Garden City
Kaw Valley FC	Jalgpall	USL	Lawrence, Kansas ja Topeka, Kansas
Salina Liberty	Jalgpall siseruumides	Champions Indoor jalgpall	Salina
Wichita Thunder	Jäähoki	ECHL	Wichita
Wichita jõud	Jalgpall siseruumides	Champions Indoor jalgpall	Wichita
Wichita Wingnuts	Pesapall	Ameerika Ühendus	Wichita

Kolledž

Ameerika Ühendriikide kolledžisporti reguleeriv rühm on National Collegiate Athletic Association (NCAA). Nende peakorter asus 1952. aastast Johnson County's, Kansases, kuni kolimiseni Indianapolisse 1999. aastal.

Children's Mercy Park Kansas City's


Kuulus Rio teater Overland Parkis

Kultuur

Muusika

Rockbänd Kansas loodi Topeka. Paljud bändi liikmed on sealt pärit.

Joe Walsh, kuulsa rokkbändi Eagles kitarrist, on sündinud Wichitas.

Danny Carey, ansambli Tool trummar, on kasvanud Paolas.

Lauljatar Melissa Etheridge on pärit Leavenworthist. Lauljatar Martina McBride on pärit Sharonist. Lauljatar Janelle Monáe on pärit Kansas Cityst.

1947. aastal valis Kansas oma riigilauluks "Home on the Range".

Raamatud

Kansase kõige kuulsam esinemine raamatus oli Dorothy Gale'i kodu. Ta on peategelane raamatus "The Wonderful Wizard of Oz" (1900).

Filmid

Kino Plaza kino Ottawas, Kansases ehitati 22. mail 1907. aastal. See on Guinnessi rekordite raamatus kirjas kui vanim tegutsev kino maailmas.

• Dorothy Gale (keda kehastas Judy Garland) 1939. aasta fantaasiafilmis "Võlur Oz" oli noor tüdruk, kes elas Kansases oma tädi ja onu juures. Rida "Me ei ole enam Kansases" on muutunud fraasiks, millega kirjeldatakse väga uut ja/või ootamatut olukorda.
• 1967. aasta mängufilmi "Külmavereliselt" tegevuspaigad toimusid erinevates kohtades üle Kansase. Paljud filmi osad filmiti täpselt neis kohtades, kus raamatu sündmused toimusid. Raamatul põhineb ka 1996. aasta minisari.
• 1988. aasta filmis "Kansas" mängis Andrew McCarthy reisijat, kes kohtub Matt Dilloni mängitud ohtliku tagaotsitava hulkuriga.
• 2005. aasta film "Capote", mille eest Philip Seymour Hoffman pälvis parima meesnäitleja Oscari nimiosa eest. Ta portreteeris kirjanikku, kui ta "Külmavereliselt" kirjutamise ajal läbi Kansase sõitis (kuigi suurem osa filmist ise filmiti Kanada Manitoba provintsis).
• 1983. aastal televisioonile tehtud filmi "The Day After", mis räägib fiktiivsest tuumarünnakust, tegevuspaigaks oli Lawrence'i linn.
• 2013. aasta filmi "Man of Steel" tegevus toimub peamiselt Kansases (sest Superman on pärit fiktiivsest linnast Smallville'ist, Kansasist).
• 2012. aasta film "Looper" toimub Kansases.
• 1973. aasta film "Paper Moon", milles Tatum O'Neal võitis parima naispeaosatäitja Oscari (noorim Oscari võitja), põhines ja filmiti Kansases. Filmi filmiti Hays'i, McCrackeni, Wilsoni ja St. Joseph'i väikelinnades Missouri osariigis. Erinevate filmivõtete asukohtade hulka kuuluvad Midland Hotel Wilsonis, Gorhami raudteedepoo, White Cloudi Main Streetil asuvad kauplused ja hooned, Hays, Missouri jõe mõlemal kaldal asuvad kohad, Rulo Bridge ja Saint Joseph, Missouri.
• 1996. aasta filmi "Mars Attacks!" osad toimusid fiktiivses Perkinsville'i linnas. Kansases toimuvad stseenid filmiti Burnsis, Lawrence'is ja Wichitas.
• 2007. aasta filmi "The Lookout" tegevus toimub peamiselt Kansases (kuigi filmitud Kanadas). Täpsemalt kahes kohas: Kansas City ja fiktiivne linn Noel, Kansas.
• 2012. aasta dokumentaalfilm "The Gridiron" on filmitud Kansase Ülikoolis.
• 2014. aasta ESPNi dokumentaalfilmi "No Place Like Home" filmiti Lawrence'is ja Douglas County, Kansas'i maakonnas.
• 2017. aasta film "Tänan teid teenistuse eest" tegevus toimub peamiselt Kansases, sealhulgas Topeka ja Junction City linnades.
• Lawrence'is filmiti 2017. aastal dokumentaalfilmi "When Kings Reigned".
• 2019. aasta film Brightburn mängis fiktiivses Brightburni linnas. Nagu on näha filmi mägesid kujutavatest stseenidest (Kansases ei ole mäeahelikke), filmiti see Kansase asemel Gruusias.

Sport

Professionaalne

Meeskond	Sport	Liiga	Linn
Sporting Kansas City	Jalgpall	Major League Soccer	Kansas City
Swope Park Rangers	Jalgpall	United Soccer League	Overland Park
Kansas City T-Bones	Pesapall	Ameerika Ühendus	Kansas City
Garden City Wind	Pesapall	Pecos League	Garden City
Kaw Valley FC	Jalgpall	USL	Lawrence, Kansas ja Topeka, Kansas
Salina Liberty	Jalgpall siseruumides	Champions Indoor jalgpall	Salina
Wichita Thunder	Jäähoki	ECHL	Wichita
Wichita jõud	Jalgpall siseruumides	Champions Indoor jalgpall	Wichita
Wichita Wingnuts	Pesapall	Ameerika Ühendus	Wichita

Kolledž

Ameerika Ühendriikide kolledžisporti reguleeriv rühm on National Collegiate Athletic Association (NCAA). Nende peakorter asus 1952. aastast Johnson County's, Kansases, kuni kolimiseni Indianapolisse 1999. aastal.

Kuulus Rio teater Overland Parkis


Children's Mercy Park Kansas City's

Kuulsad inimesed

Seotud leheküljed

• Kolledžid ja ülikoolid Kansases
• Kansase maakondade loetelu
• Asukohtade loetelu Kansases
• Kansase jõgede loetelu
• Kansase Ühendriikide senaatorite nimekiri

Seotud leheküljed

• Kolledžid ja ülikoolid Kansases
• Kansase maakondade loetelu
• Asukohtade loetelu Kansases
• Kansase jõgede loetelu
• Kansase Ühendriikide senaatorite nimekiri