Lawrence'i veresaun (tuntud ka kui Quantrill's Raid) oli rünnak Lawrence'i linnale Kansases 21. augustil 1863. aastal. Rünnak oli lahing USA kodusõjas. Lahingu võitsid konföderatsioonlased, sest William Quantrilli juhitud sissirühm ratsutas linna sisse ja tulistas iga mehe, keda nägi. Umbes 150 inimest sai surma.

Rünnaku sihtmärgiks oli Lawrence, sest linn toetas võitluse kaotamist ja oli Jayhawkerite keskus. Jayhawkerid olid vabariiklikud miilitsarühmitused, mis olid tuntud Missouri läänepoolsetes krahvkondades asuvate orjameelsete istanduste ründamise poolest.

Taust

1860. aastate alguses oli Kansas-Missouri piiril kestnud pikaajaline vägivalla laine, mida nimetatakse vahel "Bleeding Kansas" või piirikonfliktiks. Lawrence oli tugev vabaosariike ja vabariiklikku liikumist toetav keskus — seal asusid trükikojad, ajalehed ja poliitilised liidrid, kes toetasid orjanduse kaotamist. Selle tõttu oli linn vägivaldsete vastaste rünnakute ja kättemaksu sihtmärgiks.

Konföderatsiooni-meelsed väeüksused ja piirkondlikud sissirühmad (nn bushwhackerid või guerrillad) korraldasid rünnakuid ja vägivallaakte, mis piirasid tsiviielemust ja tekitasid vastuaktsioone. Quantrilli rünnakut on sageli tõlgendatud osaliselt kättemaksuna varasemate rünnakute, vangide kohtlemise ja isiklike kaotuste eest, kuid samaaegselt peeti seda ka sihitud massimõrva aktiks tsiviilelanike vastu.

Rünnak ja kulg

21. augusti varahommikul 1863 sai Quantrill juhtida umbes 300–400 sissisõduri rühma, kes üllatusrünnakuna tungisid Lawrence'i. Ründajad eraldasid mehed ja poisid naistest ning paljusid tulistati kohapeal või tapeti pärast vangistamist. Suur osa linnast süüdati – põlesid avalikud hooned, trükikojad ja äripinnad. Trükikapalead ja ajalehed, mis olid vaba sõna sümboliks, hävitati.

Surmade arvu osas varieerivad hinnangud; traditsiooniliselt öeldakse umbes 150 hukkunut, mõned allikad toovad välja 150–200. Rünnakul hukkusid paljud tavakodanikud, sealhulgas nooremad poisid, mistõttu seda sündmust peetakse laialdaselt veresaunaks, mitte õiguslikult kantud sõjaliseks operatsiooniks.

Järelmõjud

Lawrence'i veresaun jättis linna laastatud – hooned ja ettevõtted olid hävitatud ning kogukond pidi kauaks taastuma. Sündmus suurendas pinget Missouri ja Kansas piiril ning sundis Liidu väejuhte karmimate vastumeetmete kasutusele võtma. Üks otsene tagajärg oli Unioni kindral Thomas Ewingi väljaantud General Order No. 11 (25. august 1863), mis käsutas evakueerida ja depopuleerida suuri alasid lääne-Missouris, et ära lõigata sissisõduri toetusallikad — see meede avaldas tsiviielule ränga mõju ja tekitas suurt kannatust.

Lawrence'is mälestatakse rünnaku ohvreid ja sündmuse traagikat mitme mälestusmärgiga ning kohalikud kalmistud sisaldavad hukkunuile pühendatud haudu. Ajaloolased ja kogukond peavad Quantrilli rünnakut üheks piiriülestest kõige kibedamatest ja vastuolulisematest episoodidest USA kodusõja ajaloos — sündmusena, mis näitas, kui räige ja isikuline võitlus võib muutuda, kui ühiskond on jagunenud erevastavalt kaheks.

Hinnang ja mälestus

Quantrilli rünnakut käsitletakse nii sõjalise taktika kui ka kriminaalse teo vaatepunktist. Paljud ajaloolased nimetavad seda massimõrvaks või veresaunaks, sest ründati eelkõige tsiviilisikuid. Samal ajal on rünnak osa laiemast piirikonfliktist ning selle uurimisel pööratakse tähelepanu nii poliitilistele, sotsiaalsetele kui ka isiklikele motiividele.

Tänapäeval kasutatakse Lawrence'i rünnakut sageli näitena sellest, kuidas tsiviilelanike vastu suunatud vägivallaaktid võivad sügavalt mõjutada kogukonna ajaloolist mälu ja identiteeti.