Kansase ajalugu

Enne ajalugu

Aastal 12000 eKr tulid esimesed inimesed Kansasesse. Need inimesed olid paleoliitilised inimesed, kes olid suguluses aasia rahvastega. Kui nad tulid, ei lahkunud nad enam kunagi. Nad nägid mammuteid, kaameleid, maaslutte ja hobuseid. Nad küttisid neid loomi kuni nende väljasuremiseni.

Kuna suurulukid, mida nad küttisid, olid välja surnud, hakkasid inimesed sööma rohkem taimi ja väiksemaid loomi. Nad käisid hooajal üle tasandike korjandusi tegemas. Et saada rohkem toitu, hakkasid nad vähem rändama. See tähendab, et nad otsustasid jääda pikemaks ajaks ühte kohta. Rühmad ei lõpetanud küttimist, vaid sõid ka metsikuid taimi ja väikseid loomi. Nende tööriistad muutusid. Nende tööriistad hakkasid suutma lihvida ja tükeldada. See tähendab, et seemned, viljad ja taimed said nende toidulaual suurema osa. Nad jahvatasid seemned jämedaks jahuks. Umbes 3500 eKr hakkasid inimesed valmistama keraamikat. Alustasid keraamika valmistamise ühiskonnad.

Põllumajandus algab

Enamiku arhailise perioodi jooksul ei muutnud inimesed maad suurel määral. Väljaspool seda piirkonda, eriti Meso-Ameerikas, asusid rühmad tegema suuri leiutisi. Nende leiutiste hulka kuuluks maisi kasvatamine. Ka teised rühmad Põhja-Ameerikas hakkasid samuti maisi kasvatama. Mõned arhailised rühmad lõpetasid toidu kogumise (inimesed, kes otsivad toitu). Selle asemel hakkasid nad umbes 3000 aastat tagasi olema toidutootjad (inimesed, kes kasvatavad toitu). Neil oli ka palju kultuurilisi asju, mida on näha pooleldi põllumajandusliku eluviisiga: säilitusmahutid, püsielamud, suuremad asulad ja kalmistud või matmispaigad. Kansase põhjaosas elasid inimesed väikestes mullast ehitatud hoonetes; need olid ristküliku kujuga. Kansase lõunaosas elasid inimesed majades, mis olid üleni rohtu täis. Seal sündis rohkem inimesi ja nad elasid külades. El Quartelejo oli indiaanlaste pueblo, mis oli kõige põhjapoolsem. See asula on ainus Kansase pueblo, millest arheoloogid on midagi leidnud.

Kuigi rühmad alustasid põllumajandusega, ei teinud nad siiski palju selleks, et oma keskkonda muuta. Metsik toit oli endiselt oluline osa nende toidust isegi pärast keraamika leiutamist ja niisutamise loomist. Põllumajandus ei sundinud neid kunagi lõpetama jahipidamist ja toidu kogumist, isegi kõige suuremates arhailistes ühiskondades.

Varased eurooplased

1541. aastal tuli Francisco Vázquez de Coronado Kansasesse uurima. Ta pöördus ümber Lindsborgi lähedal Kansases. Ta kohtus mõne kohaliku indiaanlasega. Ta andis neile hobuseid. Hobuste tõttu hakkasid indiaanlased oma elustiili muutma.

1600. aastatel tulid Kansasesse kansa rahvas ja Osage'i rahvas. Kansa rahvas elas Kansase jõe ääres ja Osage'i rahvas Arkansase'i jõe ääres. Pawnee rahvas elas Kansase lääneosas. Pawnee'd elasid Kansase lääneosas, sest seal oli palju pühvleid. Orleans'i kindluse Prantsuse komandör Étienne de Bourgmont külastas Kansase jõge 1724. aastal. Ta ehitas sinna kaubanduspunkti. See asus Kansa peaküla lähedal jõe suudmes. Umbes samal ajal elas Kansase kirdenurga ümbruses ka otoe'de hõim, mis kuulus siouxide hulka.

Samuel Seymouri 1819. aasta joonis kansa loožist ja tantsust. See on vanim joonistus Kansases.

Louisiana ostmine

Peale lühikeste uurimisretkede ei ole Prantsusmaa ega Hispaania loonud Kansases ühtegi linna. 1763. aastal sai Hispaania kogu Prantsuse maa Mississippi jõest lääne pool. Seda seetõttu, et Prantsusmaa kaotas seitsmeaastase sõja. Hispaania andis selle maa 1803. aastal Prantsusmaale tagasi.

1803. aastal lisati Kansas Ameerika Ühendriikidele Louisiana ostu teel saadud maadena. Lewis ja Clarki ekspeditsioon algas St. Louis'ist. Aastal 1804 jõudsid nad Kansasisse, mis on tänapäeval Kansas City, Kansas. Nad kohtusid prantsuse karusnahapüüdjatega, kes tundsid seda maad hästi. 1806. aastal tuli Kansasesse maadeuurija Zebulon Pike. Ta nimetas seda "suureks Ameerika kõrbeks", sest seal ei olnud puid ega taimi. Ka USA valitsus pidas Kansast kõrbeks, mistõttu nad saatsid sinna indiaanlasi. Nad uskusid, et see ei ole hea maa, nii et neid ei huvitanud, kui indiaanlased sinna saadeti.

Alates 4. juunist 1812 kuni 10. augustini 1821 oli see maa osa Missouri territooriumist. Missouri sai osariigiks, nii et maa muutus organiseerimata. Seal ei elanud ühtegi inimest, välja arvatud Fort Leavenworth. Fort loodi 1827. aastal Henry Leavenworthi poolt koos 3. USA jalaväeüksusega St. Louisist, Missouri osariigist; see on esimene püsiv Euroopa asula Kansases. Fort loodi Ameerika sõjaväe läänepoolseimaks eelpostiks. See loodi selleks, et kaitsta kaubandust Santa Fe Trail'i ääres indiaanlaste eest. Kaubandus tuli idast. See tuli kas maismaad mööda Boone's Licki teed või vett mööda Missouri jõge.

Osa Santa Fe Trail'ist kulges läbi Kansase. Seda kasutasid inimesed, kes käisid Oregoni rajale.

1820-1840. aastad: India territoorium

1820. aastatel andis USA valitsus selle maa indiaanlaste territooriumina ameerika põliselanikele. Nad ei lasknud valgeid inimesi territooriumile tulla. 3. juunil 1825 võttis USA valitsus kansa rahvalt 20 miljonit aakrit maad (81000 km²). Kansa rahvas pidi jääma väikesele maa-alale Kansase kirdeosas. USA valitsus sundis ka Osage'i rahvast elama väikesel maa-alal Kansase kaguosas.

7. novembri 1825. aasta lepinguga viidi šawnee rahvas Kansasisse. 29. septembri 1829. aasta lepinguga viidi delaware'i rahvas Kansasisse.

Indiaanlaste ümberasumise seadus muutis selle kiiremaks. 30. augustil 1831 sõlmitud lepinguga paigutati Ottawa rahvas väikesesse Kansase ossa. 24. oktoobril 1832 viidi kickapoo rahvas Kansasesse. 29. oktoobril 1832. aastal viidi Kansasisse Piankeshaw ja Wea rahvas. Neist idas asus Missouri läänepiir ja läänes Kaskaskaskia ja Peoria rahvas. 21. septembril 1833 viidi Otoe rahvas Kansasesse.

17. septembriks 1836 kolisid Sac ja Foxi rahvas Kansasisse, Kickapoo jõest põhja poole. 11. veebruaril 1837 sõlmisid Ameerika Ühendriigid lepingu, millega pottawatomi rahvas kolis Kansasisse. Nad paigutati ümber Osage'i jõe äärde, mis asub Missouri jõest edelas. See maa asus praeguse Miami maakonna edelaosas.

Pärast 1842. aastal sõlmitud lepingut paigutati Wyandoti rahvas Kansase jõe ja Missouri jõe vahelisele alale. Nad jagasid seda maad Delaware'i rahvaga kuni 1843. aastani.

Frank Bondi illustratsioon Louisiana ostu kohta

1850. aastate algus ja territooriumi korraldamine

Ehkki Kansases oli kavas asustada indiaanlasi, asustasid 1850. aastaks valged ameeriklased ebaseaduslikult nende maad. Nad tahtsid tõesti, et kogu ala avataks asustamiseks. Peagi loodi sügaval indiaanlaste territooriumil mitu USA armee linnakut, sealhulgas Fort Riley, et valvata reisijaid erinevatel läänepoolsetel radadel.

Kuigi Cheyenne'i ja Arapaho'de hõimud arutasid ikka veel Ameerika Ühendriikidega maa üle Kansase lääneosas (praegune Colorado osariik), sõlmisid nad 17. septembril 1851. aastal lepingu. Maa asustamiseks oli juba tekkinud hoogu.

Kansas-Nebraska seadus

Kongress alustas Kansase territooriumi loomise protsessi 1852. aastal. Samal aastal esitati 32. kongressi esimesel istungil petitsioonid Missouri ja Iowa läänepoolse maa territooriumi korraldamiseks. Sel ajal ei juhtunud midagi. Kuid järgmisel istungjärgul, 13. detsembril 1852 esitas üks Missouri esindaja esindajatekojale seaduseelnõu. Selle seaduseelnõuga oleks korraldatud Platte'i territoorium: kogu maa lääne pool Iowa ja Missouri ning lääne suunas kuni Kallimägedeni. Seaduseelnõu anti Ameerika Ühendriikide esindajatekoja territoriaalkomisjonile. USA esindajatekoja täiskogu võttis selle vastu 10. veebruaril 1853. aastal. Lõunapoolsed senaatorid peatasid aga seaduseelnõu edasimineku senatis. Nad tegid seda selleks, et arutada, kuidas seaduseelnõu mõjutaks orjandust ja Missouri kompromissi. Vaidlused seaduseelnõu ja muude ideede üle jätkusid veel aasta aega. Selle tõttu loodi lõpuks Kansas-Nebraska seadus. See sai seaduseks 30. mail 1854, millega loodi Nebraska ja Kansase territoorium.

Indiaanlaste territooriumi loovutamine

1853. aasta suveks oli selge, et Kansase idaosa avatakse peagi Ameerika asukatele. Indiaaniasjade büroo volinik lõi uued lepingud, mis annaksid indiaanlastele uued reservaadid koos iga-aastase föderaalse rahaga.

Kolm kuud enne seaduse vastuvõtmist kirjutati Washingtonis lepingud Delaware'i, Otoe, Kickapoo, Kaskaskaskia, Shawnee, Sac, Foxi ja teiste hõimudega, kus suurim osa Ida-Kansasist, mis asus ühe või kahesaja miili kaugusel Missouri piirist, avati järsku valgete asustamisele. Kansa reservaat oli juba 1846. aasta lepinguga väiksemaks muudetud). 15. märtsil 1854 andsid Otoe ja Missouri indiaanlased kõik oma maad Mississippi jõest lääne pool, välja arvatud väikese ribakese Big Blue jõe ääres, Ameerika Ühendriikidele. 6. ja 10. mail 1854 loovutasid shawnee'd 6 100 000 aakrit (25 000 km² ), jättes endale ainult 200 000 aakrit (810 km² ) kodudeks. Samuti 6. mail 1854 andsid Delaware'id kõik oma maad Ameerika Ühendriikidele, välja arvatud lepingus määratletud reservatsioon. 17. mail andsid Iowa oma maad ära, jättes endale ainult väikese reservatsiooni. mail 1854 andsid ka kickapoo'd oma maad ära, välja arvatud 150 000 aakrit (610 km ) ²territooriumi lääneosas. 1854. aastal andsid maad ka Kaskaskaskia, Peoria, Piankeshaw ja Wea ning Sac ja Fox.

Viimane samm põliselanike amerikaniseerimisel oli maa võtmine hõimudelt ja selle andmine põliselanike majapidamistele. See oli selleks, et nad saaksid osta ja müüa nagu Euroopa ameeriklased. Näiteks 1854. aastal elasid Chippewa (Swan Creeki ja Black Riveri ansamblid) Franklini maakonnas 8320 aakrit (33,7 km ²) maad, kuid 1859. aastal anti see ala üksikutele Chippewa perekondadele.

Chippewa nimega "Üks-kõne-kaugus"

Kansase territoorium

Kansas-Nebraska seadus võeti vastu 30. mail 1854 ja sellega loodi Kansase territoorium. See ulatus Missouri läänepiirist kuni Kaljumägedeni. Lõunapiiriks oli 37. laiuskraad põhja pool ja põhjapiiriks 40. laiuskraad põhja pool. Kõik 40. laiuskraadist põhja pool oli Nebraska territooriumi osa. Kui kongress määras Kansase territooriumi lõunapiiriks 37. paralleeli, arvasid nad, et Osage'i lõunapiir on samuti 37. paralleel. Tšerokeed ei olnud sellega nõus. Nad ütlesid, et see ei olnud õige piir. Nad ütlesid, et Kansase piir tuleks nihutada põhja poole, et teha ruumi Cherokee maa tegelikule piirile. See sai tuntuks kui Cherokee Strip'i vaidlus.

Enne vägivalda

Kansas-Nebraska seaduses öeldi, et territooriumidel elavad inimesed võivad hääletada selle üle, kas nad tahavad orjapidamist või mitte. Sellega tühistati 1820. aasta Missouri kompromiss, mis ei lubanud orjapidamist üheski uues osariigis, mis loodi 36°30' laiuskraadi põhja pool. See tõi kaasa vägivalla põhjapoolsete ja lõunapoolsete inimeste vahel. Mõlemad püüdsid kiiresti Kansasesse liikuda, et seda kontrollida.

Mõne päevaga pärast seaduse vastuvõtmist kolisid sajad inimesed Missouri osariigist Kansasesse. Need inimesed tahtsid orjapidamist. Nad lõid 10. juunil 1854 rühma nimega "Squatter's Claim Association". Nad ütlesid, et nad kavatsevad teha Kansasest orjastatud osariigi.

New England Emigrant Aid Company ütles, et nad kavatsevad teha Kansasest vaba riigi. Aastatel 1854-1855 saatsid nad Kansasesse palju orjusvastaseid inimesi (keda nimetati "free-staters"). Nad olid olulised Lawrence'i, Topeka ja Manhattani loomisel. Teised orjandusevastased inimesed tulid Ohiost, Iowast, Illinoisi ja teistest osariikidest.

Kansase veritsemine

Mõnda aega ei olnud palju vägivalda. See muutus 30. märtsil 1855. Sel päeval toimusid valimised. Paljud orjameelsed inimesed Missourist tulid Kansasisse, et hääletada orjameelsete poolt. Slaavereid pooldavad inimesed võitsid sel päeval palju valimisi. Slaavereid pooldavad inimesed kontrollisid Kansase valitsust.

Aastatel 1855-1858 toimus Kansases palju võitlusi. Seda nimetati "veritsevaks Kansasiks" ja see toimus vahetult enne Ameerika kodusõda. Lahingute hulka kuuluvad Wakarusa sõda, Lawrence'i rüüstamine, Black Jacki lahing, Osawatomie lahing ja Marais des Cygnes'i veresaun.

• Wakarusa sõda

1. detsembril 1855 tulid Lawrence'ile paljud orjuse pooldajad. Neid orjapõlvepoolseid inimesi juhtis Samuel J. Jones. Neil inimestel olid relvad. Nad tahtsid Lawrence'i hävitada, sest see oli orjandusevastane. Lawrence'i rahvas oli valmis linna kaitsma. Enne kui võitlus toimus, sõlmis territoriaalkuberner Wilson Shannon lepingu, et lõpetada võitlus.

• Lawrence'i vallandamine

21. mail 1856 tulid Lawrence'ile orjameelsed inimesed, kes ründasid linna. Nad põletasid vabariigi hotelli maha, hävitasid kaks trükikoda ja röövisid kodusid. Ainult üks inimene hukkus, kuid linn oli hävitatud.

• Pottawatomie veresaun

Pottawatomie veresaun leidis aset 24. mai öösel ja 25. mai hommikul 1856. aastal. Tundub, et John Brown ja rühm abolitsioniste tapsid Lawrence'i rüüstamisele reageerides viis asunikku. Nad uskusid, et need asunikud olid orjapidamise poolt. See juhtus Pottawatomie Creekist põhja pool Franklini maakonnas Kansases. Brown ütles hiljem, et ta ei osalenud Pottawatomie veresauna käigus toimunud tapmistes, kuid ta kiitis need heaks. Pärast tapmisi läks ta peitu. Kaks tema poega, John Jr. ja Jason, arreteeriti. Nende vahistamise ajal koheldi neid väidetavalt halvasti. See tegi John Jr. vaimselt haiget. 2. juunil juhtis Brown edukat rünnakut grupi Missouri elanike vastu. Missourianlasi juhtis kapten Henry Pate. See juhtus Black Jacki lahingus. Pate ja tema mehed olid läinud Kansasisse, et Brown ja teised kinni võtta. Sel sügisel läks Brown tagasi peitu ja tegi muid sissitegevusi.

Territooriumi põhiseadused

Orjuse vastased ja orjuse pooldajad püüdsid võita, kirjutades põhiseaduse, mis paneks teise poole kaotama. Orjusevastased üritasid kirjutada põhiseadust, mis muudaks orjanduse ebaseaduslikuks, ja orjandusmeelsed üritasid kirjutada põhiseadust, mis muudaks orjanduse seaduslikuks. Kongress otsustaks, kumba neist valida.

Topeka konstitutsioon

11. novembril 1855 kirjutasid vabakondlased Topeka põhiseaduse. Põhiseadus muutis orjuse ebaseaduslikuks. Nad hääletasid põhiseaduse poolt 15. detsembril 1855 ja saatsid selle 1856. aasta märtsis kongressile. See läbis esindajatekoja, kuid kukkus läbi senatis. See oli tingitud sellest, et senatis oli palju orjapidamise pooldajaid.

Lecomptoni põhikiri

7. novembril 1857 kirjutasid orjameelsed inimesed Lecomptoni põhiseaduse. Põhiseadus lubas orjapidamist, kuid selle üle toimus hääletus. Nii orjapoliitika pooldajad kui ka orjapidamisvastased püüdsid hääletust ja põhiseadust takistada. Lõpuks saadeti see kongressile. Kongressis kukkus see läbi, sest nad ei suutnud otsustada, kas see rahvale tegelikult meeldis.

Leavenworthi põhikiri

Väga orjavaenulik seadusandja kirjutas 3. aprillil 1858 Leavenworthi põhiseaduse. 18. mail 1858 hääletas Kansase rahvas selle poolt. See põhiseadus muutis orjapidamise ebaseaduslikuks ja andis ka naistele rohkem õigusi. See kukkus kongressis läbi. Kõik see juhtus ajal, mil Lecomptoni põhiseadust kirjutati.

Wyandotte'i põhikiri

29. juulil 1859 kirjutati Wyandotte'i põhikiri. Kansase rahvas hääletas selle poolt 4. oktoobril 1859. aastal. See põhiseadus muutis orjapidamise ebaseaduslikuks, kuid selles ei olnud naiste õigusi (erinevalt Leavenworthi põhiseadusest). Kansas sai vabaks osariigiks 29. jaanuaril 1861.

Vägivalla lõpp

Kui Wyandotte'i põhiseadust kirjutati, teadsid orjuse pooldajad, et nad on kaotanud. Kui orjandusmeelsed inimesed seda mõistsid ja kui John Brown osariigist lahkus, lõppes vägivald Kansases 1859. aastal.

Vaba riigi hotelli varemed pärast Lawrence'i rüüstamist.


John Brown 1856. aastal.

Riik

Kansas sai 34. osariigiks 29. jaanuaril 1861. aastal.

1860. aastatel toimus Kansases palju olulisi sündmusi. Kansas osales kodusõjas, toimus karjakasvatus, varajane keelustamine ja Ameerika indiaanisõdade algus Kansase lääneosas.

Kodusõda

Wyandotte'i põhiseadusega sai Kansasist vaba riik. Kansase rahvale meeldis liit. Kansas jäi liitu. Slaavereid pooldavad inimesed ründasid ikkagi Kansast. Paljud neist orjandusmeelsetest inimestest olid pärit Missourist.

Kodusõja alguses ei olnud Kansasel ametlikku sõjaväge. Neil ei olnud relvi ega varusid. Aastatel 1859 ja 1860 ei kasutatud Kansase sõjaväge. Nad lihtsalt peatusid.

Konföderatsiooni rünnakuid Kansase vastu oli 29. Kõige hullem oli Quantrilli rüüsteretk Lawrence'is 1863. aastal. See oli vastus paljudele "Jayhawkerite" rünnakutele Missouri osariigis.

Lawrence'i veresaun

Pärast seda, kui liidu brigaadikindral Thomas Ewing Jr. andis käsu panna vangi naised, kes olid andnud abi konföderatsiooni sissidele, kukkus vangla katus alla. See põhjustas viie inimese surma. Need surmajuhtumid ajasid Missouri sissid vihale. 21. augustil 1863 juhtis William Quantrill Quantrilli rüüsteretke Lawrence'ile. Ta põletas suure osa linnast maha. Nad tapsid üle 150 mehe ja poisi. Quantrill ütles, et rünnaku tegemine oli okei, sest see oli kättemaksuks kõigi halbade asjade eest, mida jaanid lõunamaalastele tegid.

Baxter Springs

Baxter Springsi lahing (mida mõnikord nimetatakse ka Baxter Springsi veresaunaks) oli väike lahing sõjas. See leidis aset 6. oktoobril 1863 tänapäeva Baxter Springsi linna lähedal Kansases. Mine Creeki lahing, tuntud ka kui Osage'i lahing, oli ratsaväe lahing. See toimus Kansases sõja ajal.

Marais des Cygnes

25. oktoobril 1864 toimus Kansase Linn County's Marais des Cygnes'i lahing. See Trading Posti lahing toimus kindralmajor Sterling Price'i ja liidu vägede vahel kindralmajor Alfred Pleasontoni juhtimisel. Price'i surusid liidu väed välja. See juhtus pärast seda, kui ta oli kaotuse tõttu Kansas Cityst põgenenud.

Indiaani sõjad Kansases

Fort Larned (Kansase keskosas) ehitati 1859. aastal sõjaväebaasiks Kesk-Tasandiku vaenulike indiaanlaste vastu. Samuti ehitati see Santa Fe Trail'i ääres toimuva liikluse kaitsmiseks. Pärast 1861. aastat sai sellest 1861. aasta Fort Wise'i lepingu tingimuste kohaselt Kesk-Tasandike indiaanlaste büroo poolt hallatav asutus.

Kansas Pacifici raudtee

1863. aastal loodi Ameerika Ühendriikide kongressi Vaikse ookeani raudtee seadusega Union Pacific Eastern Division (1869. aastal nimetati see ümber Kansas Pacific'iks). See loodi selleks, et luua transkontinentaalse raudtee lõunapoolne osa koos Union Pacific'iga. Pacific Railway Act lõi ka suured maa-abirahaõigused raudteele piki selle magistraali. Ettevõte alustas oma põhiliini ehitamist Kansas Cityst lääne poole 1863. aasta septembris.

Kuupäev	Peamised ristmikud
1863	Kansas City
1864	Lawrence
1866	Junction City
1867	Salina
1870	Denver

Pärast kodusõda kavandati palju raudteed, kuid mitte kõiki neist ei ehitatud. Paanika 1873. aastal raskendas rahastamist. Maaspekulandid ja kohalikud toetajad leidsid palju potentsiaalseid linnu. Linnadel, kuhu raudtee jõudis, oli võimalus, teised aga muutusid kummituslinnadeks. Kansases kaardistati peaaegu 5000 linna. Kuid 1970. aastaks kasutati tegelikult vaid 617. sajandi keskpaigas määras riikidevahelise vahetuse lähedus, kas linn jääb ellu või on hädas.

Karja ajamine

Pärast kodusõda ei läinud raudteed Texasesse. Selle asemel tõid nad oma karja Kansasesse. Kansasisse jõudes saadeti kariloomad Kansas Pacific Railway'ga ida poole sõitva rongi peale.

1871. aastal sai Wild Bill Hickokist Abilene'i (Kansas) marssal. Ta võitles seal John Wesley Hardiniga. Pärast seda, kui Hickok ta relvastusest vabastas, põgenes ta. Hickok oli ka Fort Riley asesalkuriks. Samuti oli ta metsiku lääne ajal Hays'i marssal. 1880. aastatel ehitati Greensburgis, Kansases, suur kaev, et saada vett Santa Fe ja Rock Islandi raudtee jaoks. Selle sügavus on 109 jalga (33 m) ja läbimõõt 32 jalga (9,8 m). See teeb sellest ühe maailma suurima käsitsi kaevatud kaevu.

Coronado, Kansas loodi 1885. aastal. See oli osaline ühes Ameerika lääne ajaloo kõige verisemas maakonnakoha võitluses. 27. veebruaril 1887 toimunud tulistamises hukkus ja sai haavata palju inimesi.

Exodusters

1879. aastal lahkusid paljud mustanahalised lõunariikidest ja tulid Kansasesse. Nad tulid, sest seal oli odav maa ja parem kohtlemine. Neid inimesi kutsuti eksodustriteks. Nad lõid Kansases väikesed linnad, nagu Nicodemus, Kansas 1877. aastal.

Keeld

19. veebruaril 1881 sai Kansasist esimene osariik, mis muutis alkoholi ebaseaduslikuks. See sai alguse mõõdukusliikumisest. Pärast 1890. aastat ühinesid keelustamine ja progressivism. See lõi reformiliikumise. Selle liikumise tulemusena valiti aastatel 1905-1919 neli reformimeelset kuberneri. Need kubernerid soovisid äärmuslikke keelustavaid seadusi. Kansas muutis alkoholi uuesti seaduslikuks alles 1948. aastal. Kansas ei lubanud avalikke baare seadustada enne 1987. aastat. Kansas ei lubanud inimestel pühapäeviti alkoholi osta kuni 2005. aastani. Paljud linnad ei luba seda ikka veel. 29 Kansase maakonda loetakse "kuivaks".

Kansase osariigi suur pitsat.


Quantrill põletas 1863. aastal Lawrence'i linna. See tappis 164 linnakodanikku.


George Armstrong Custer juhtis USA sõdureid indiaanlaste vastu Lääne-Kansases.


Kansas Pacificu põhiliin 1869. aasta kaardil kujutatud

Põllumajandus

Keskkond

Varajased elanikud leidsid, et Kansas ei olnud "Suur Ameerika kõrb". Siiski leidsid nad, et Kansase ilmastik ja keskkond võivad olla väga rasked elamiseks. Tornadod, lumetormid, põuad, rahe, üleujutused ja rohutirtsud raskendasid põllukultuuride kasvatamist. Paljud varajased elanikud kaotasid palju raha, püüdes Kansases põllumeheks saada. 1890. aastatel liitusid paljud neist inimestest populistliku liikumisega või kolisid ida poole. 20. sajandil tegid uued tehnoloogiad, põllukindlustus ja föderaalvalitsuse abi põlluharimise lihtsamaks. Paljud sisserändajad (kellest paljud olid sakslased) tulid Kansasisse 20. sajandil. Nad tulid, sest kuulsid, et Kansases on hea muld, odav maa ja nad said 160 aakrit maad tasuta (kui nad olid Ameerika kodanikud).

Taluelu

Väga vähesed üksikud mehed töötasid talus üksi. Põllumehed mõistsid, et neil on vaja töökat naist ja paljusid lapsi, et tulla toime paljude kodutöödega, sealhulgas laste kasvatamine, pere toitmine ja riietamine, majapidamistööde korraldamine, palgatööliste toitmine ning paberimajanduse ja rahaliste üksikasjadega tegelemine (eriti pärast 1930. aastaid). 19. sajandi lõpus olid talunaised olulised pere ülalpidamisel, töötades õues. Umbes ühe põlvkonna pärast hakkasid naised põllult lahkuma. See muutis nende rolli perekonnas. Uus tehnoloogia, nagu õmblus- ja pesumasinad, pani naised koduseid rolle täitma. Teaduslikku majapidamisliikumist propageerisid kogu maal meedia ja valitsuse nõustajad. Seda propageerisid ka maakonnamessid, kus näidati saavutusi koduköögi ja konservide valmistamise alal, naiste nõuanderubriigid talulehtedes ja kodumajanduse kursused koolides.

Arvati, et taluelu preerias on üksildane, kuid maainimestel oli seltskondlik elu. Nad tegelesid sageli töö, toidu ja meelelahutusega seotud tegevustega, näiteks talgud, maisikoorimine, viltimispeed, Grange'i koosolekud, kiriklikud üritused ja kooliüritused. Naised korraldasid ühiseid söögikordi ja potluck-üritusi. Samuti korraldasid nad perede vahelisi külaskäike.

Põllumajanduse tootmine

1947. aastal lõi Lyle Yost Hesston Manufacturing Company. Ettevõte spetsialiseerus põllumajandusseadmetele. Seadmete hulka kuulusid iseliikuvad künnimasinad ja StakHand heinakoristusmasin. 1974. aastal tellis Hesston Company oma esimesed vööpaelad, mis muutusid populaarseks rodeoüritustel ja kollektsionääride seas. 1991. aastal ostis Ameerika seadmetootja AGCO Corporation Hesston Corporationi. Linnas toodetakse endiselt põllumajandusseadmeid.

1890s

1896. aastal sai Emporia Gazette'i toimetaja William Allen White üleriigilise tähelepanu osaliseks pärast seda, kui ta kritiseeris William Jennings Bryani, demokraate ja populiste. Ta tegi seda, kirjutades artikli pealkirjaga "What's the Matter With Kansas?". White kritiseeris populistide juhte selle eest, et nad lasid Kansasel majanduslikku stagnatsiooni sattuda. Ta kritiseeris neid ka selle eest, et nad ei hoidnud Kansast majanduslikult koos lähedalasuvate osariikidega. ta ütles, et põhjuseks oli see, et nende poliitika oli ettevõtlusvastane ja see peletas osariigist ära majanduskapitali. Vabariiklased saatsid artiklist välja sadu tuhandeid eksemplare. Nad tegid seda William McKinley toetamiseks 1896. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. McKinley võitis osariigi väikelinnad ja linnad. Bryan võitis aga nisufarmid ja sai valijameeste hääle, kuigi McKinley võitis riikliku hääletuse.

Boosterism: Rock Islandi raudtee poolt 1907. aastal välja antud reklaamvoldiku kaane


volgasakslaste ajutine majutus Kansase keskosas, 1875

20. sajand

Progressiivne ajastu

Kansas oli suur osa progressiivsest liikumisest. Sellel oli palju toetust keskklasside, selliste toimetajate nagu William Allen White'i Emporia Gazette'ile ning WCTU ja metodisti kiriku keelustajate poolt.

1915. aastal oli El Dorado naftaväli esimene naftaväli, mis leiti teaduse/geoloogilise kaardistamise abil. See asus El Dorado linna ümbruses. See oli osa Mid-Continent'i naftaprovintsist. Aastaks 1918 oli El Dorado naftaväli suurim üksikvälja tootja Ameerika Ühendriikides. See andis 12,8% riigi naftatoodangust ja 9% maailma toodangust. Mõned ütlesid, et see oli "naftaväli, mis võitis Esimese maailmasõja".

Aastatel 1922-1927 toimus palju kohtuvaidlusi KKKga. See viis selleni, et KKK ei olnud enam Kansases.

Kansase lipp loodi 1925. aastal.

Suur depressioon

Dust Bowl oli palju tolmutormi, mis toimus aastatel 1930-1941. Selle põhjustas põud. Nisu hind langes palju, mis põhjustas paljude talunike lahkumise. Kuna see oli Suure majanduslanguse ajal, tulid paljud töötud mehed linnadest Kansasesse, et töötada taludes.

Kansas oli osa New Deal'i programmidest, nagu Civil Works Administration, Federal Emergency Relief Administration, Civilian Conservation Corps ja Works Progress Administration. Need programmid aitasid tööle panna palju Kansase mehi. Kõige olulisemad olid New Deal'i põllumajandusprogrammid. Need programmid tõstsid nisu hinda ja see võimaldas 1936. aastaks majanduskasvu. Vabariiklasest kuberner Alf Landon tegi samuti hädaabiprogramme. See sisaldas tasakaalustatud eelarve eesmärki. Põllumajanduse Kohandamise Administratsioonil õnnestus pärast 1933. aastat nisu hinda tõsta. See aitas majanduslikult kõige suurematest probleemidest vabaneda.

Teine maailmasõda

Kõige olulisem, mida Kansas tegi sõjategevuse abistamiseks, oli pakkuda palju teravilja ja saata kümneid tuhandeid mehi sõdima. Põllumeestele ei meeldinud nisu hinna ülemmäärad ja kvoodid ning nende töölised siirdusid tehastesse. Põllumehed palusid kongressil mitte kutsuda noori põllumeesteks.

Wichitast sai oluline koht lennukite valmistamiseks. Nad saatsid sinna tööle kümneid tuhandeid töötuid inimesi kogu osariigist.

Women's Land Army of America (WLA) oli naiste tööjõupool Teise maailmasõja ajal. Selle organiseeris USA põllumajandusministeerium. See ei saanud palju naisi linnadest põllumajandustöödele. Siiski koolitas see sadu talunaisi masinate käsitsemise, ohutuse, õige riietuse, aja kokkuhoiu ja toitumise alal.

Külma sõja ajastu

Kansas lubas segregatsiooni riiklikes koolides, ja seda tehti Topekas ja teistes linnades. 17. mail 1954 ütles ülemkohus kohtuasjas Brown vs. Board of Education, et segregatsioon ei ole Ameerika Ühendriikide põhiseadusega kaitstud.

1950ndatel ja 1960ndatel aastatel hoiti mõnes Kansase hoones kontinentidevahelisi ballistilisi rakette. Neid hoiti võimaliku rünnaku ettevalmistamiseks. Hooned suleti 1980. aastatel.

6. juunil 1966 tabas Topekat F5 tornaado. 1966. aasta Topeka tornaado algas Topeka edelaosas, liikus kirdesse ja tabas paljusid hooneid. Tornado tekitas 100 miljoni dollari suuruse kahju.

Works Progress Administrationi projekt madratsite valmistamiseks, Topeka, Kansas.

Sport

Kansase spordi kuulsuste saal räägib Kansase spordi ajaloost.

Kolledži sport

Esimene Kansases peetud kolledžijalgpallimäng oli 1890. aastal Baldwin Citys peetud jalgpallimäng Kansas vs. Baker. Baker võitis 22-9. Esimene öine jalgpallimäng Mississippi jõest läänes mängiti Wichitas, Kansases. See oli 1905. aasta mäng Cooper College'i (praeguse nimega Sterling College) ja Fairmount College'i (praeguse Wichita State University) vahel. Samuti mängis Fairmount 1905. aastal eksperimentaalmängu Washburn Ichabods'i vastu. Seda mängu kasutati selleks, et katsetada uusi reegleid, mille eesmärk oli muuta jalgpall ohutumaks.

1911. aastal läks Kansas Jayhawks mängima Missouri Tigersi vastu, mis oli esimene kodumäng. Esimene kolledži jalgpalli kodumäng, mida kunagi televisioonis näidati, mängiti Manhattanil. See toimus Kansas State Wildcats'i ja Nebraska Cornhuskersi vahel.

1951. aasta hooajal sai Southwesterni peatreener Harold Hunt üleriigilise tunnustuse, kui ta lükkas mängus Central Missouri vastu tagasi ühe touchdown'i. Hunt ütles kohtunikele, et tema mängija oli astunud väljapoole piire. See tühistas pika touchdownijooksu. Mitte ükski kohtunik ei näinud seda juhtumit, kuid nad olid nõus touchdowni tühistama. Nad panid palli tagasi sinna, kus treener Hunt ütles, et Johnson oli välja astunud. Hiljem tehtud foto jooksust näitas, et treener Huntil oli õigus.

2. oktoobril 1970 kukkus alla lennuk. Lennukis oli umbes pool Wichita State'i jalgpallimeeskonnast. Nad pidid mängima Utah State University vastu. Hukkus 31 inimest. Mäng jäeti ära. Utah State'i jalgpallimeeskond pidas mälestusteenistuse staadionil, kus mäng oleks pidanud toimuma.

Professionaalsed spordialad

Professionaalse spordi ajalugu Kansases algab 1886. aastal Lääne liigas loodud Minor League Baseball Topeka Capitals ja Leavenworth Soldiers. Topeka meeskonnas mängis sel hooajal afroameeriklane Bud Fowler. See oli üks aasta enne seda, kui profibasepallis toimus "värviliin".

Esimene öine mäng profibaseballi ajaloos mängiti Independence'is 28. aprillil 1930. aastal. See toimus Muscogee (Oklahoma) indiaanlaste ja Independence Producersi vahel. Indians võitis Producersi 13:3, mis oli Western League'i (Lääne Baseball Assotsiatsiooni) poolt heakskiidetud vähemusliiga mäng. Mängu tuli vaatama 1500 fänni. Püsivalgustussüsteemi kasutati esmakordselt 17. aprillil 1930 toimunud näidismängus. See mäng toimus Independence Producersi ja House of David'i poolprofessionaalse baseballmeeskonna vahel Benton Harborist, Michiganist. Independence'i meeskond võitis tulemusega 9:1. Mängu vaatas 1700 inimest.

Seotud leheküljed

• Great Plains