Põlisrahvad ja varased uurijad
Esimesed inimesed, kes elasid Kansases, olid indiaanlased, kes olid nomaadid — liikumas rühmades vastavalt aastaaegadele ja looduslikele ressurssidele. Paljud põlisrahvad sõltusid peamiselt Ameerika piisonist, keda nad küttisid ja kelle mähiseid, liha ja luid kasutasid igapäevaelus. Alal elasid ajalooliselt mitmed hõimud, näiteks pawnee, kaw (kansa), osage ning teised, kuid nende elukorraldus muutus Euroopa koloniseerimise ja hilisema asustamise tõttu oluliselt ning paljud hõimud viidi lõpuks reservationitesse.
1500. aastatel jõudsid piirkonda Hispaania uurijad ja konquistadoorid, kes hakkasid seda maad kaardistama ja uurima; üks tuntud ekspeditsioon juhtis Francisico Vázquez de Coronado. Hilisemal ajal, 17.–18. sajandil, tegutsesid Kansasest lähedal olevates alades aktiivselt prantsuse karusnahapüüdjad, kes kauplesid väljaspool elanud ameerika põliselanikega ja lõid kauplemisvõrgustikud Euroopaga.
Louisiana ost ja ameeriklaste saabumine
Suure osa Kansasest liitis Ameerika Ühendriigid 1803. aastal Louisiana ostu käigus. 19. sajandi keskpaigas muutus piirkond üha enam rändajate ja asunike huviorbiidiks. Aastal 1854 võttis kongress vastu Kansas-Nebraska seaduse, mis kehtestas printsiibi, et uute territooriumite elanikud otsustavad ise, kas lubada seal orjandust (nn popular sovereignty). See sundis uussisserändajaid aktiivselt poliitiliselt tegutsema ja tekitas suure pinge, mis muutus vägivallaks ja konfliktideks.
Koloniseerimine, orjanduse vaidlus ja riiklik teke
Seaduse järel puhkesid Kansasis laialdased konfliktid — nii kutsutakse neid ajalukku sageli nimetusega "Bleeding Kansas" — kus orjapidamise pooldajad ja vastuolijad sattusid relvastatud kokkupõrgetesse. Need vaidlused aitasid kaasa pingete kasvule kogu riigis ning olid üks paljudest teguritest, mis aitasid käivitada Ameerika kodusõja. Kansas sai vabariigiks ja liitus liiduga 29. jaanuaril 1861. aastal kui 34. osariik.
Pärast kodusõda: veisetransport ja linnad
Pärast kodusõda olid Kansases paljud raudteepiirid ja jaamade ümbrused olulisteks peatuskohtadeks Texasest tulnud veisevedude jaoks. Raudteerööpad võimaldasid suurt karjamaade ja turuvajaduse kokkupuudet — tuntud olid sellised linnad nagu Abilene ja Dodge City, mis kujunesid nn "cow towns" ehk piirilinnadeks. Veisaveod ja raudteeed kujundasid piirkonna majandusstruktuuri ja kultuuri.
Mustanahaliste ränne ja eksodustrid
Pärast sõda ja erilise surve all Lõuna osariikides kolis palju mustanahalisi inimesi Kansasisse otsides paremaid võimalusi ja vähem diskrimineerimist. Neid rändajaid hakati nimetama "eksodustriteks" (Exodusters). Paljude jaoks oli Kansas vabaduse sümbol, kuigi raskused ja talupidamise keerukus jäid sageli püsima.
Põllumajandus ja kliimaolud
Esialgu püüdsid paljud põllumehed kasvatada maisi ja pidada sigu, kuid piirkonna mõnevõrra kuivem kliima ja vihmakogused tegid see raskeks. Seetõttu hakati rohkem keskenduma nisu kasvatamisele, eriti kõva talvetrisorti kasvatamisele, mida Kansasis hästi kohandatud. Nisu kasvatamisel muutusid paljud talunikud väga vilunud ning osariikest sai tähtis viljaeksportöör — vilja eksportiti ka Euroopaga.
Kuid põllumajandus oli väljakutsetega: alates 1930. aastatest tabasid Kesk-Läänt rängad põuaperioodid ja tuul kõvasti (Dust Bowl), mis sundis paljusid talunikke kohanema, otsima uusi tehnikaid ja vahel piirkonnast lahkuma.
Poliitiline liikumine ja majandusmuutus
1890. aastatel liitusid paljud rahulolematud põllumehed populistlike ja progressiivsete liikumistega; populistlik (People's Party) ja sellega seotud organisatsioonid esindasid talunike huve, nõudes paremaid laenutingimusi, kulude alandamist ja poliitilisi reforme. Selle poliitilise mõjuperioodi järeldused ja ideed kajastasid USA poliitikas veel mitmeid aastakümneid.
20. sajandi teisel poolel ulatusid muutused intensiivse põllumajanduse, mehhaniseerimise ja tehnoloogia kasutuselevõtuni. Alates umbes 1945. aastast vähenes talude arv (suur hulk väiketalusid kaotas majandusliku elujõu) ja toimus talude konsolideerumine: vähem, aga suuremaid ja kaasajastatumaid farmisid tootis rohkem. Tööstuslikumad tehnikad, kemikaalid ja masinad tõstsid saagikust, kuid muutsid ka maapiirkondade sotsiaalset ülesehitust.
Kaasaegne poliitika ja ühiskond
Alates 1940. aastatest on Kansas ühiskondlikult ja poliitiliselt kaldunud konservatiivsema suuna poole, mis kajastub sageli osariigi poliitilistes valikutes. Samal ajal on Kansas endiselt oluline põllumajandus- ja toidutootmise regioon, kus uuritakse uusi põllumajandustehnoloogiaid, veekasutuse lahendusi ja majanduslikku kohanemist muutuvate turgude ja kliimatingimustega.
Kokkuvõtlikult on Kansas ajaloos läbinud suuri muutusi: algsest põlisrahvaste nomaadilisest elustiilist läbi eurooplaste ja ameeriklaste tuleku, orjanduse teemaliste konfliktide ja kodusõja, kuni pärast-sõjaaegse majandusliku ümberkorralduseni. Need arengud on kujundanud osariigi kultuuri, maastikku ja poliitikat veel tänapäevalgi.
