Venemaa ajalugu lühidalt: kronoloogia ja peamised sündmused
Venemaa ajalugu lühidalt: kronoloogia ja peamised sündmused — ülevaade idaslaavlastest ja viikingitest kuni tsaari-, nõukogude perioodi ja 2014. aasta Krimmi anneksioonini.
Venemaa ajalugu ulatub aastatuhandetesse ja hõlmab mitmeid eri rahvaid, riike ja põlvkondi. Alustades idaslaavlastest, türklaste ja soome-ugri hõimudest, on selle maa ruum kujunenud mitme kultuuri ja mõju all. Lõuna-Venemaa rannikualasid Musta mere ümbruses asustasid antiikajal kreeklased ja roomlased; neid alade ajalugu ulatub tagasi vähemalt 1.–3. sajandini pKr.
Rahvasteränne ja varajane keskaja riiklikkus
Suurema osa varajasest perioodist mõjutasid rändeprotsessid: kuni 10. sajandini tungisid Musta mere äärealadele sisse hunnid ja erinevad türgi päritolu hõimud, seejärel asusid aladele idaslaavlased. 9.–11. sajandil lõid skandinaavlaste (varanglaste ehk viikingite) laiemad sidemed Kiievis tugeva keskuse, mida ajaloolased nimetavad Kiievi-Venemaaks (Kiievi-venemaa). See varane riiklikkus oli baaskomponent hilisemale venelaste, ukraina ja valgevenelaste kultuurilisele arengule.
Mongolivallutus ja Moskva tõus
13. sajandil vallutasid Ida-Euroopa idapiirkondi mongolid, kelle võimuüksusest kujunes tuntud Kuldne ordu. Mongolite võim ja maksukorraldus mõjutasid piirkonda kuni 15. sajandini, mil mitmed venelased väljakujunenud keskused – eelkõige Moskva vürstiriik – hakkasid Mongoli ordu saadud mõju taandama. Moskva vürstide liitmine, poliitiline konsolideerimine ja võimuvõitlus viisid lõpuks Vene tsaaririigi tekkele.
Tsaaririik ja impeeriumi laienemine
15.–18. sajandil kasvas Moskva staatus, kuigi riigi ülesehitus ja valitsemisvormid muutusid järk-järgult. 1547 krooniti Ivan IV (Ivan Julm) esimeseks tšaariks. 18. sajandi algusest, eriti Peeter I (Peeter Suur) valitsemise ajal, moderniseeris ja euroopalastas Venemaa riigikorraldust ning 1721 kuulutati ametlikult looduslikult Vene impeeriumiks. Venemaa laienes järk-järgult nii läände kui ka idasse – taktikaline ja majanduslik huvi kütitud karusnahkade, ressursside ja uute alade järele viis piirkondade vallutamiseni ja koloniseerimiseni Siberisse.
19. sajand ja suurriigi katsed
19. sajandil kasvas Venemaa geopoliitiline tähtsus. 1812. aastal teostas Napoleon suurt sõjaväelist invasiooni, mis lõpuks nurjus rasketes talveoludes ja Venemaa vastupanu tõttu. 19. sajand toob kaasa industrialiseerimise, sõjalisi konflikte ja sotsiaalse-majandusliku pingestumise, mis lõppes järgmisele sajandile omaste suuremate muutustega.
20. sajand: sõjad, revolutsioonid ja Nõukogude Liit
Venemaa osales aktiivselt 1. maailmasõjas, millel olid riigi sisepoliitilisele stabiilsusele laastavad tagajärjed. 1917. aastal toimusid kaks reaalset poliitilist murdosa: veebruari revolutsioon kukutas tsaari ja sellele järgnes novembris oktoobrirevolutsioon, mille tulemusel võtsid võimu bolševikud LeninI juhtimisel. Pärast verist kodusõda loodi lõpuks 1922. aastal Nõukogude Liidu, mis sai maailmasuureks riigiks ja ideoloogiliseks jõuks.
20. sajandi keskpaigas sai Nõukogude Liidust keskne osaleja Teises maailmasõjas, kus punaarmee mängis otsustavat rolli Saksamaa lüüasaamises. Kuigi Adolf Hitleril algselt õnnestus suurt osa Nõukogude elanikkonda jõuliselt haarata, ei suudetud lõplikult alistada ning sõja vastasseis sai otsustavaks Natsi-Saksamaa taganemisel. Sõja järel laienes Nõukogude mõju välja Ida-Euroopasse ja tekkis pikaaegne vastasseis lääneriikidega.
Külm sõda ja sellega seotud mõju
Pärast sõda algas külm sõda, kus Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid olid peamised vastaspooled. Nõukogude väed ja liitlased hoidsid kontrolli üle Ida-Saksamaa, Poola ja mitme teise Ida-Euroopa riigi valitsuste üle, kus asusid sotsialistlikud režiimid. See periood tähistas geopoliitilist ja ideoloogilist pinget, tuumarelvastumise episoodide ning lokaalsete konfliktidega külvatud olukorda kogu maailmas.
Nõukogude Liidu lagunemine ja kaasaegne Venemaa
1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, mille tulemusel moodustusid iseseisvad riigid ning sellest pianarenes kaasaegne vene riik – tänapäevane Venemaa. 1990. aastad olid Venemaal ühiskondliku ja majandusliku ümberkorralduse aeg: toimusid üleminekud turumajandusele, poliitilised reformid, aga ka sügavad majanduslikud ja sotsiaalsed raskused ning kohalikke konflikte endistes liiduvabariikides.
2014. aastal annekteeris Venemaa Ukraina territooriumilt Krimmi, mis tekitas laia rahvusvahelist kriitikat ja viis USA ja teiste riikide kehtestatud sanktsioonideni. Aastatel 2022–2024 puhkesid laiemad relvastatud konfliktid Ukrainas, mis tõid kaasa täiendavaid rahvusvahelisi sanktsioone ja poliitilist isolatsiooni paljude lääneriikide poolt.
Oluline märkida
See lühikroonika annab ülevaate peamistest arengusuundadest, kuid Venemaa ajalugu on väga rikas ja keerukas – sisaldades palju eraldi teemasid nagu rahvussuhted, majanduslik moderniseerimine, kultuuriline areng, regionaalsed konfliktid ja siseriiklikud reformid. Iga ajajärk väärib sügavamat käsitlust, kui soovite mõnda perioodi üksikasjalikumalt uurida.
Kreeka ja Rooma (enne 3 c)
8. sajandil eKr rändasid kreeka kaupmehed Tanaisse ja Phanagoriasse. Bosporani kuningriik (Kreeka kuningriik) sai Rooma keisririigi osaks. 2. sajandil pKr rändasid Musta mere äärde germaani goodid. 3. ja 4. sajandil pKr eksisteeris Lõuna-Venemaal gootide oium, kuni hunnid selle vallutasid.
Hunnide ja türklaste koloniseerimine (3 c - 10 c)
3.-6. sajandil pKr tungisid Bosporani kuningriiki ka idapoolsed nomaadid, nagu hunnid ja türgi avarid.
Türklaste rahvas, khaazarid, vallutasid kuni 8. sajandini Kaspia ja Musta mere vahelised Volga basseini alumise osa steppide alad. Nad olid tuntud oma seaduste, sallivuse ja kosmopoliitsuse poolest. Kasaarid kauplesid Läänemere ja Bagdadis asuva moslemi Abbassiidide impeeriumiga. Nad olid Bütsantsi impeeriumi olulised liitlased ja aitasid võita sõdu araabia kalifaatide vastu. 8. sajandil muutusid kasaarid juudiks.
Venemaa türgi khaazaride impeerium. Kasaarid tulid idast Kesk-Aasia ja Mongoolia ümbrusest.
Idaslaavlased (7 c - 13 c)
Mõned tänapäeva venelaste esivanemad olid slaavi hõimud. Nad pärinesid Pripetisoode metsadest. Varased idaslaavlased asustasid järk-järgult Lääne-Venemaa, liikudes Kiievist tänapäeva Suzdali ja Muromi ning seejärel Polotskist Novgorodi ja Rostovi suunas.
Alates 7. sajandist olid idaslaavlased Lääne-Venemaal enamuses. Nad segunesid aeglaselt ja rahumeelselt kohalike soome-ugri hõimudega, nagu merjad, muromiidid ja meštšerad.
Sel perioodil levis ka tänapäeva Bulgaarias 9. sajandil leiutatud kirillitsa tähestik.
Kiievi-Vene (882-1283)
Viikingid ehk varangid tegelesid piraatluse ja kaubandusega kogu Põhja-Euroopas. 9. sajandi keskel vallutasid nad Läänemere idaosa kuni Musta ja Kaspia mereni. Varangi nimega Rurik sai umbes 860. aastal Novgorodi valitsejaks, enne kui nad liikusid lõunasse ja vallutasid Kiievi, mis oli varem kuulunud türgi khaažaridele. Ruriku poeg Igor ja Igori poeg Svjatoslav vallutasid seejärel idaslaavi hõimud, hävitasid kasaaride khaganaadi ja pidasid sõdu Bütsantsi ja Pärsia vastu.
Nii sündis Rus' 9. sajandil Dnepri jõe oru ääres. Kiievi Rus' kontrollis karusnaha-, vaha- ja orjakaubandust Skandinaavia ja Bütsantsi impeeriumi vahel Volhovi ja Dnepri jõe ääres.
11. sajandi paiku segunesid põhjamaade valitsev klass ja idaslaavlased. Slaavlased imesid endasse kreeka kristlikke mõjutusi, kui nad püüdsid Konstantinoopoli rüüstada. SvjatoslavI võttis ühes sellises kampaanias võidu; ta alistas ka kasaarid Volgal. Bütsantsi impeerium oli langemas, kuid mõjutas Venemaad kultuuriliselt.
Näiteks Bütsantsi kaudu tõi Kiievi Rus' sisse idapoolse õigeusu kristluse slaavi variandi. Nad said kristlaseks 988. aastal.
Siis kirjutas Jaroslav Tark mõned seadused.
11. sajandiks aitas Jaroslav Targa parandada majandust ja kirjandust. Vene keel ei olnud nii väga mõjutatud kreeka ja ladina keelest. Selle asemel kasutati liturgias otse kirikuslaavi keelt.
Kipšakid (või kumaanid), kes on nomaadidest turgirahvas, asendasid 11. sajandi lõpul lõunastepis varasemad petsinlased. Nad asutasid Musta mere ääres nomaadiriigi (Desht-e-Kipchak). Kiptšakid ja kiievlased võitlesid.
Hõimud Venemaal varaanide saabumisel ja enne slaavi koloniseerimist
Kiievi Rus' pärast Liubechi kontsessiooni 1097. aastal
Mongolite koloniseerimine (13.-15. sajand)
13. sajandil vallutas mongolite Kuldne Horde venelased. Kiiev hävitati. Halitš-Volhünia sulandati lõpuks Poola-Leedu krahvkonda, samas kui mongolite valitsetud Vladimir-Suzdal ja iseseisev Novgorodi Vabariik said kaasaegse Venemaa aluseks.
1223. aastal seisid lõunapoolsed lõunapoolsed vürstid Kalka jõe ääres mongolite rüüsteretkega silmitsi ja said rängalt lüüa. Aastatel 1237-1238 põletasid mongolid Vladimiri linna (4. veebruaril 1238) ja teised Kirde-Venemaa suuremad linnad, lõid venelased Sit' jõe ääres ja liikusid seejärel läände, et vallutada Poola ja Ungari. Selleks ajaks olid nad vallutanud suurema osa Venemaast.
Mongolid hävitasid linnad. Mõned, nagu Kiiev ja Vladimir, ei taastunud kunagi. Uued linnad Moskva, Tver ja Nižni Novgorod hakkasid konkureerima mongolite poolt valitsetud Venemaal hegemoonia pärast. Kuldne Horde loodi 14. sajandil. Mongolite ülemvõimu Venemaal koos Venemaa vürstidelt nõutava austusrahaga jätkus umbes 1480. aastani.
Vene-Tatari suhted
Pärast türgi khaazarite langemist 10. sajandil vallutas Volga Volga Bulgaaria, mis oli osa Suur-Bulgaariast. 10. sajandil astusid türklased islami usku ja kauplesid Lähis-Ida ja Kesk-Aasiaga. []Pärast mongolite sissetungi 1230. aastatel annekteeris Volga Bulgaaria Kuldne Horde. Selle elanikkonnast kujunesid välja tänapäeva tšuvašid ja kazani tatarlased.
Mongolid kontrollisid Venemaad ja Volga Bulgaariat oma läänepoolsest pealinnast Saraist, mis oli üks suurimaid linnu keskaegses maailmas. Vene vürstid pidid maksma Kuldse Hordi mongolitele, keda tavaliselt kutsuti tatarlasteks, maksu. Vene õigeusu kirik koges isegi taaselustamist Radoneži metropoliitide Aleksiuse ja Sergiuse ajal.
Mongolid mõjutasid Venemaa sõjataktikat ja transporti. Mongolite okupatsiooni ajal arendas Venemaa välja oma postiteede võrgustiku, rahvaloenduse, maksusüsteemi ja sõjalise korralduse.
Moskva suurvürstiriik (1283-1547)
Daniil Aleksandrovitš asutas Moskva (Moskva). Nad olid esialgu mongolite ja tatarlaste vasallid.
Mongolite valitsejad andsid neile Moskva suurvürsti tiitli ja panid nad Vene vürstiriikidelt maksu koguma. Moskvast sai Vene õigeusu kiriku keskus.
Ivan III, Suur
15. sajandil jätkasid Moskva vürstid oma rahvaarvu ja jõukuse suurendamiseks Venemaa maade kindlustamist. Kõige edukam neist oli Ivan III, kes pani aluse Vene riigile. Ivan konkureeris Leedu suurvürstiriigiga Dnepri ja Oka jõe ülemise vesikonna kontrollimiseks.
Ivan III suutis annekteerida Novgorodi ja Tveri. Selle tulemusel suurvürstiriik Moskva suurus kolmekordistus.
Seejärel kukutas Ivan valitsevad tatarlased ja Kuldne Horde, mis nüüd jagunesid mitmeks khaaniriigiks ja hordiks. Ivan tahtis kaitsta lõunapiiri Krimmi tatarlaste ja teiste türgi-mongoli armeede eest. Ta rajas Suure Abatisevöö, andis aadlikele maad sõjaväeteenistuse eest. See laiendas armeed.
Lõpuks sai Ivan IV-st esimene Vene valitseja, kes nimetas end tsaariks.
Ivan III kolmekordistas oma riigi territooriumi, lõpetas Kuldhordi ülemvõimu venelaste üle, taaselustas Moskva Kremli. Kuid ta oli ka katoliikuvastane ja isoleeris Venemaa lääne tsivilisatsioonist.
Timuridide impeerium (14 c)
14. sajandil vallutas Timur osa Lõuna-Venemaast ja okupeeris mõnda aega Moskvat.
Suzdali rüüstamine Batu khaani poolt veebruaris 1238: miniatuur 16. sajandi kroonikast
Venemaa tsaaririik (1547-1721)
Ivan IV Julm
"Ivan Julm" suurendas tsaari volitusi. Ta vabanes paljudest inimestest, kes talle kõige väiksemate asjade pärast ei meeldinud. Kuid ta aitas arendada Venemaad ja kohandada uusi seadusi ning vähendas kiriku mõju.
Ivan annekteeris Kaasani, Astrahani ja Siberi khaaniriigid. Venemaal oli nüüd moslemitest tatarlased ja sellest sai paljurahvuseline ja mitmepalgeline riik. Stroganovide perekond kontrollis ka Uuralit ja palkas Vene kasakad, et koloniseerida Siberit.
Ivan jagas Venemaa ja lõi opritšnina. Seal tappis Ivan 1570. aastal Novgorodi veresauna käigus aadlikke. Sõjalised kaotused, haigused ja toidupuudus nõrgestasid Venemaad. Krimmi tatarlased suutsid 1571. aastal rüüstata Kesk-Venemaa ja põletada Moskva maha. Aastal 1572 lõpetas Ivan.
Ivan IV valitsemise lõpus tungisid Poola-Leedu ja Rootsi armeed Loode-Venemaale.
Murede aeg
Seejärel toimusid mitmed kodusõjad ja välisriikide sissetungid, mida tuntakse kui "rahutuste aega" (1606-13). Äärmiselt külmad suved (1601-1603) hävitasid saagi, mis viis 1601-1603. aasta vene näljahädani ja suurendas kaost.
Poola-Moskva sõja ajal (1605-1618) tungisid Poola-Leedu väed Moskvasse ja määrasid seal nukuvalitsejad.
Kuid Venemaa võttis Moskva lõpuks tagasi 4. novembril [O.S. 22. oktoobril] 1612.
Romanovide dünastia
Veebruaris 1613 valiti valitsejaks Mihhail Romanov. Romanovite dünastia valitses Venemaad kuni 1917. aastani.
Vene impeerium (1721-1917)
Venemaa laienes 17. sajandil palju, sealhulgas toimus 17. sajandi keskel esimene Venemaa koloniseerimine Vaikse ookeani piirkonnas, Vene-Poola sõda (1654-67) ja Venemaa Siberi vallutamine. Venemaa sai suurema osa oma territooriumist Siberist.
Vene revolutsioon (1917-1922)
Tsaaririigi süsteem kukutati täielikult 1917. aasta veebruaris oktoobrirevolutsiooni käigus.
Seotud leheküljed
- Euraasia stepp
Küsimused ja vastused
K: Kes olid esimesed inimesed, kes asusid Venemaale elama?
V: Esimesena asustasid Venemaad idaslaavlased, türklased ja soome-ugri rahvad.
K: Mis juhtus 13. sajandil?
V: 13. sajandil vallutasid mongolid selle piirkonna ja lõid Kuldse ordu.
K: Kuidas tungis Poola-Leedu Moskvasse?
V: Poola-Leedu vallutas Moskva jõuga.
K: Millal üritas Napoleon Venemaale tungida?
V: Napoleon üritas Venemaale tungida 1812. aasta talvel.
K: Mis juhtus 1917. aastal, mis muutis Venemaa ajalugu?
V: 1917. aastal toimus Oktoobrirevolutsioon ja Lenini juhtimisel lõid kommunistid uue valitsuse, mida nimetati Nõukogude Liiduks.
K: Kes ei suutnud teise maailmasõja ajal Venemaale tungida?
V: Hitleril ei õnnestunud 2. maailmasõja ajal Venemaale tungida.
K: Millise sündmuse tõttu tekkis 1990. aastatel tänapäeva Venemaa?
V: Liidu lõpp selliste sündmuste tõttu nagu Jugoslaavia revolutsioon põhjustas tänapäeva Venemaa tekkimise 1990ndatel.
Otsige