Dnepri (Dnepr) – Euroopa neljas suurim jõgi, voolab Venemaalt Musta merre
Dnepri jõgi on üks Euroopa suuremaid jõgesid. See voolab Venemaalt läbi Valgevene ja Ukraina Musta merre. See on Euroopa suuruselt neljas jõgi. Selle kogupikkus on 2285 kilomeetrit. 485 km (301 mi) asub Venemaal, 595 km (370 mi) Valgevenes ja 1095 km (680 mi) Ukrainas. Selle vesikond hõlmab 504 000 ruutkilomeetrit (195 000 ruut mi). 289 000 km2 (112 000 ruut mi) asub Ukrainas. Antiikajal oli see kreeklastele tuntud kui Borysthenes.
Geograafia ja kulg
Dnepri (vene keeles Днепр, ukraina keeles Дніпро) algab Valdai kõrgustikust Venemaal ja voolab lõuna suunas läbi Smolenski ja Brjanski piirkondade, seejärel läbi Valgevene ning ulatub Ukrainas Musta mere suudmeni. Jõgi läbib ja toetab mitmeid suuri linnu, neist tuntumad Ukrainas on Kiiev (Kiev), Cherkasy, Dnipro (endine Dnipropetrovsk), Zaporižžja ja Herson; Valgevenes asuvad olulised ligikaudsed keskused on näiteks Mogiljov (Mogilev).
Peamised lisajõed
- Desna – üks suurimaid vasakpoolseid lisajõgesid (algab Venemaal ja suubub Ukrainas).
- Pripyat – voolab peamiselt Valgevene alal ja ühineb Dnepriga Ukrainas; Pripyati rabaalad on tähtsad märgalad.
- Sož – Valgevenes algav lisajõgi.
- Psel ja Vorskla – parempoolsed lisajõed Ukrainas, mis annavad olulise panuse vooluhulka.
- Berezina – üks Valgevene lisajõgedest.
Hüdroloogia ja taristud
Dnepr on mitme suure dammi ja veereservuaari süsteemiga reguleeritud jõgi. Peamised reservuaarid ja hüdroelektrijaamad moodustavad nn Dnepri katelde (cascade), mille hulka kuuluvad näiteks Kiievi, Kanivi, Kremenchuki, Dnepropetrovsk(i) ja Zaporižžja (DneproHES) reservoirid. Need rajatised on tähtsad hüdroenergia tootmiseks, põllumajandusliku kastmise toetamiseks ja laevatatavuse tagamiseks.
Märkimisväärne sündmus oli Kakhovka tammi purunemine 2023. aastal, mis tekitas suured keskkonna- ja sotsiaalsed tagajärjed ning mõjutas piirkonna veereservuaare ja voolutingimusi.
Laevandus, majandus ja inimtegevus
Dnepr on olulisel kohal transporditeena: ta on laevatatav paljude osade ulatuses ja ühendab siseveeteid Musta merega. Jõge kasutatakse ka hüdroenergiaks, hüdrovarustuseks ning veevarustuseks tööstusele ja põllumajandusele. Rannikualadel on asulaid, sadamaid, kalapüüki ja puhkevõimalusi.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Dnepri vesikond sisaldab mitmesuguseid ökosüsteeme — voolualuseid, laiu seisvaid reservuaare ja soiseid alasid (nt Pripyati rabad), mis on olulised linnu- ja veeliikide elupaigad. Samas on jõgi kannatanud saastatuse, reovee ja tööstusheitmete ning hüdrostruktuuride mõju all: tammid katkestavad kalade rände, voolutingimused muutuvad ja märgalade pindala on sageli vähenenud.
Tuntud on ka invasiivsed liigid: näiteks Quagga rannakarbi esinemine on seotud Dnepri ja Musta mere regiooni levikuga — liigi levik on mõjutanud kohalikke kooslusi ja tehnilisi rajatisi (torustikud, sadamad).
Kõrvalmõjude hulka kuulub ka radioaktiivne reostus, mis levis osaliselt pärast 1986. aasta Tšernobõli katastroofi läbi Pripyati suubumiste ja üleujutuste, ning millel olid pikaajalised tagajärjed teatud Dnepri osadele.
Ajalugu ja kultuur
Dnepr on olnud läbi ajaloo tähtis suhtlustee ja kultuuriline telg: antiikajal tundsid kreeklased jõge nimega Borysthenes, keskajal ja varajasel modernsel ajastul kujunes see oluliseks piiriliseks ja majanduslikuks alaks Ida-Euroopa rahvaste jaoks. Paljud ajaloolised sündmused, linnad ja muistised on seotud Dnepriga ning jõgi on sümbolina esindunud kirjanduses, kunstis ja rahvapärimuses.
Lühikokkuvõte: Dnepr on suur, mitmeotstarbeline ja majanduslikult oluline jõgi, mille geograafiline ulatus katab kolm riiki. Tema ökosüsteemid ja inimtegevusest tulenevad mõjud nõuavad jätkuvat järelevalvet ja keskkonnakaitset, et säilitada jõega seotud elu- ja majandusvõimalusi tulevastele põlvedele.
Jõgi on osa Quagga rannakarbi looduslikust levikualast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dnepri jõgi?
V: Dnepri jõgi on üks Euroopa suuremaid jõgesid, mis voolab Venemaalt läbi Valgevene ja Ukraina Musta merre.
K: Kui pikk on Dnepri jõgi?
V: Dnepri jõe kogupikkus on 2285 kilomeetrit.
K: Kuidas jaotub Dnepri jõgi Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas?
V: 485 km (301 mi) asub Venemaal, 595 km (370 mi) Valgevenes ja 1095 km (680 mi) Ukrainas.
K: Kui suur on Dnepri jõe valgala kogupindala?
V: Dnepri jõe valgala kogupindala on 504 000 ruutkilomeetrit.
K: Kui suur osa Dnepri jõe vesikonnast asub Ukrainas?
V: 289 000 km2 Dnepri jõe vesikonnast asub Ukrainas.
K: Kuidas tunti Dnepri jõge antiikajal?
V: Antiikajal oli Dnepri jõgi kreeklastele tuntud kui Borysthenes.
Küsimus: Millise looma elupaigaks on Dnepri jõgi?
V: Kvagga rannakarbi emakeelepiirkonda kuulub Dnepri jõgi.