Dominica — Kariibi mere saareriik | Roseau, pindala 751 km², 70 000 elanikku
Dominica Ühendus on saareriik Kariibi meres. See on ingliskeelne riik, mis asub Guadeloupe'i ja Martinique'i prantsuskeelsete territooriumide vahel. Saare pindala on 751 km². Roseau on selle pealinn; Portsmouth on teine suurem linn. Saarel elab umbkaudu 70 000 inimest.
Saare valuuta on Ida-Kariibi dollar.
Saare nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast "pühapäev", Dies Dominica. Tegemist ei ole hispaaniakeelse Dominikaani Vabariigiga Suur-Antillidel.
Riik on saanud hüüdnime "Kariibi mere loodussaar" tänu rikkalikule vihmametsaelustikule, paljudele jõgedele ja looduslikele kuumaveeallikatele.
Dominica on kirjanduslikult tuntud ka läbi Jean Rhysi klassikalise Jane Eyre'i eelloona "Wide Sargasso Sea", mis on osa saare kultuurilisest pärandist.
Geograafia ja loodus
Dominica on vulkaanilise päritoluga saar, millel on kõrgemaid mägesid (kõrgeim tipp on Morne Diablotins, 1 447 m). Saarel on tihe vihmamets, palju koskesid ja jõgesid ning kuumaallikaid. Kuulus Boiling Lake asub Morne Trois Pitonsi rahvuspargis, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Ajalugu ja poliitika
Dominica oli pikalt koloniaalvalitsuse all (peamiselt brittide kontrolli all) ja sai iseseisvuse Ühendkuningriigist 3. novembril 1978. Tänapäeval on Dominica parlamentaarne riik, kus riigipea on president ja valitsuse juhiks peaminister. Riik on ka osa Commonwealthist.
Keel ja kultuur
- Ofitsiaalne keel on inglise keel, kuid laialdaselt räägitakse ka kohaliku kreooli (Dominica Kweyol) murret.
- Kultuuris on tugevaid mõjusid Aafrika, Euroopa ja Arawaki/Carib-i pärandist; muusikas on populaarsed calypso, cadence-lypso ja bouyon.
- Tähtis osa kultuurist on ka karneval (Mas Domnik), kohalikud toidud ja pidustused.
Majandus
Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel (mõned traditsioonilised kultuurid olid banaanid), kalapüügiel ja kasvavas turismis, eriti loodusturismis ja seiklusreisides. Dominica panustab ka jätkusuutlikku ökoturismi tänu oma kaitstud aladele, matkaradadele ja looduslike vaatamisväärsustele.
Kliima ja loodusohud
Ilm on troopiline, kuuma ja niiske, kahe põhilise hooajaga (kuiv ja märg). Saart ohustavad aeg-ajalt orkaanid ja äärmuslikud tormid, mis võivad tekitada suuri kahjustusi infrastruktuurile ja põllumajandusele.
Elustik ja kaitse
Dominical on rikkalik ja mitmekesine elustik, sealhulgas palju endeemilisi liike. Riigi sümbol-lind on näiteks sisseroupark (Amazona imperialis), mis on kaitse all ja tähtis kohtliku looduse kaitses. Mitmed alad on looduskaitse all ja osa neist on rahvuspargid või looduskaitsealad.
Transport ja juurdepääs
Saarele saab lennu- ja laevaühendusega teistest Kariibi piirkonna saartest. Kohalikud teed viivad pealinna ja suuremate asulate vahel ning väiksemad sadamad teenindavad reisija- ja kaubalaevandust. Turistidele on populaarsed matkarajad, ekspeditsioonid kuumaveeallikatesse ja snorkeldamine rannikualadel.
Kokkuvõte
Dominica on väike, kuid loodusrikkalik saareriik, millel on tugev looduslik identiteet ja kasvav maine ökoturismi sihtkohana. See pakub unikaalseid matka- ja looduskogemusi ning omab olulist kultuurilist ja kirjanduslikku pärandit.
Ajalugu
Dominkas elas enne eurooplaste poolt avastamist põlisrahvas Kariibid. Nad nimetasid seda Wai'tu kubuli, mis tähendab "pikk on tema keha".
Christoph Kolumbus saabus Dominikale 1493. aastal. Aastal 1763 sai see Ühendkuningriigi territooriumiks, millest see sai iseseisvuse 3. novembril 1978. aastal.
1979. aasta augustis hävitas orkaan David kogu selle infrastruktuuri. 21. novembril 2004 tabas saart selle ajaloo kõige laastavam maavärin; Portsmouth ja selle põhjapoolne piirkond kannatasid sügavalt.
18. septembril 2018 tabas saarele kõige võimsam torm Maria, mis kahjustas tõsiselt selle infrastruktuuri ja katkestas kõik sidevahendid välismaailmaga. Assessment Capacities Projecti hinnangul põhjustas orkaan kogu saarel 1,37 miljardi dollari suuruse kahju, mis on 226 protsenti selle 2016. aasta SKPst. 12. aprilli seisuga on kogu saarel 65 kinnitatud surmajuhtumit, sealhulgas 34 kadunud ja arvatavasti surnud inimest.
1980. aastal sai selle peaministriks Dame Eugenia Charles, kes oli Lääne-India esimene naissoost valitsusjuht.
Geograafia
Dominica on saareriik Kariibi meres. See on kõige põhjapoolsem Tuulestiku saartest.
Dominica on suures osas kaetud vihmametsaga. Seal asub maailma suuruselt teine kuumaveeallikas, Boiling Lake.
Morne Trois Pitons'i rahvuspark on troopiline mets, millel on maalilised vulkaanilised tunnused. See tunnistati 4. aprillil 1995. aastal maailmapärandi nimistusse.
Haldusjaotused
Dominica on jagatud 10 kihelkonda, mis on esitatud allpool koos nende 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvuga:
- Püha Andrease vald (9,471)
- Püha Taaveti vald (6,043)
- Püha Georgi vald (21,241)
- Püha Johannese vald (6,561)
- Püha Joosepi vald (5,637)
- Püha Luuka kogudus (1,668)
- Püha Markuse kogudus (1,834)
- Püha Patricki kogudus (7,622)
- Püha Pauluse vald (9,786)
- Püha Peetri kogudus (1,430)
Sport
Kriket on saarel populaarne spordiala. Dominica osaleb testkriketis Lääne-India kriketimeeskonna koosseisus.
Populaarsust koguvad ka võrkpall, korvpall, ragbi, tennis ja jalgpall.
Galerii
· 
Scotts Head, Dominica
· 
Charlotteville, Dominica
· 
· 
Karibik - Meie Naine Õiglase Sadama katedraal
Seotud leheküljed
- Dominica olümpiamängudel
- Dominica jalgpallikoondis
- Dominica jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Dominica?
V: Dominica on saareriik Kariibi meres.
K: Mis on Dominica ametlik keel?
V: Dominica ametlik keel on inglise keel.
K: Millised riigid asuvad Dominica lähedal?
V: Dominica asub prantsuskeelsete territooriumide Guadeloupe ja Martinique vahel.
K: Milline on Dominica pindala?
V: Dominica pindala on 751 km².
K: Milline on Dominica pealinn?
V: Dominica pealinn on Roseau.
K: Kui palju inimesi elab Dominica saarel?
V: Dominica saarel elab peaaegu 70 000 inimest.
K: Mis on Dominica hüüdnimi?
V: Riigi hüüdnimi on Kariibi mere loodussaar.
