Korvpall: reeglid, ajalugu ja mängu põhitõed

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith, Kanada kehalise kasvatuse õpetaja Springfieldi kolledžis Springfieldis, Massachusettsis, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna.

Esimese kunagi mängitud korvpallimängu tulemus oli 1 - 0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus toimus esimene mäng. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Ainsa rangelt USA päritolu spordiala, korvpalli leiutas James Naismith (1861-1939) umbes 1. detsembril 1891. aastal Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelise Noorte Meeste Kristliku Assotsiatsiooni (YMCA) treeningkoolis (praegu Springfield College), kus Naismith oli kehalise kasvatuse õpetaja.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andsid spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske - selle ajaloolise võistluse ainus skoor. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile reeglite koopia saamiseks, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on visates palli korvi rohkem punkte kui teine meeskond. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Punkte saad sa palli "viskamise" (viskamise või viskamise) teel vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või andes ära) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlemas otsas on ringikujulise korvi kujuline värav, mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes läks mängu, mängib nüüd ja mängija, kes mängis, istub pingil, mida nimetatakse asendusmängijaks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib see arv erineda sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on kaks 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandajal.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Mängu ajal püüavad ühe meeskonna mängijad takistada teise meeskonna mängijaid skoorimast. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvi väljakul asuva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema.

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith (1861-1939), Massachusettsi Springfieldi kolledžis Springfieldis asuv Kanada kehalise kasvatuse õpetaja, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna. Esimest korvpallimängu mängiti Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus (YMCA). Esimese korvpallimängu tulemus oli 1:0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus esimene mäng peeti. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andis spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske, mis jäi selle ajaloolise võistluse ainsaks skooriks. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile, et saada reeglite koopia, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on teha rohkem punkte kui teine meeskond, pannes palli korvi. Ühe võistkonna mängijad püüavad takistada teise võistkonna mängijaid skoorimast. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvisse väljakul oleva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti. Punkte saad, kui "viskad" (viskad või kukutad) palli vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpus kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või loovutades) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb, ilma seda driibeldamata. Kui seda reeglit rikutakse, nimetatakse seda reisimiseks.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlema otsajoone juures on värav, mida nimetatakse "korviks" ja mis on ringi kujuline ja mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes oli mängus, tuleb väljakult maha ja pingil istunud mängija läheb mängu sisse. Seda nimetatakse vahetuseks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib olla mängijate arvus varu, sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on 2 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandajal.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Vabaviskeid visatakse sirgelt joonelt korvi ees. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Palli ei tohi lüüa ega lüüa rusikaga. Kui seda rikutakse, saab teine võistkond palli enda valdusesse ja saab selle lähimast väravavälisest alast sisse visata.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema. Kui meeskond teeb neli viga, saab vastasmeeskond iga järgmise viga, mis ei hõlma viskamist, vabaviske. (Sõltuvalt liigast).

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith (1861-1939), Massachusettsi Springfieldi kolledžis Springfieldis asuv Kanada kehalise kasvatuse õpetaja, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna. Esimest korvpallimängu mängiti Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus (YMCA). Esimese korvpallimängu tulemus oli 1:0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus esimene mäng peeti. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andis spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske, mis jäi selle ajaloolise võistluse ainsaks skooriks. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile, et saada reeglite koopia, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on teha rohkem punkte kui teine meeskond, pannes palli korvi. Ühe võistkonna mängijad püüavad takistada teise võistkonna mängijaid skoorimast. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvisse väljakul oleva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti. Punkte saad, kui "viskad" (viskad või kukutad) palli vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpus kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või loovutades) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb, ilma seda driibeldamata. Kui seda reeglit rikutakse, nimetatakse seda reisimiseks.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlema otsajoone juures on värav, mida nimetatakse "korviks" ja mis on ringi kujuline ja mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes oli mängus, tuleb väljakult maha ja pingil istunud mängija läheb mängu sisse. Seda nimetatakse vahetuseks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib olla mängijate arvus varu, sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on 2 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandajal.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Vabaviskeid visatakse sirgelt joonelt korvi ees. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Palli ei tohi lüüa ega lüüa rusikaga. Kui seda rikutakse, saab teine võistkond palli enda valdusesse ja saab selle lähimast väravavälisest alast sisse visata.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema. Kui meeskond teeb neli viga, saab vastasmeeskond iga järgmise viga, mis ei hõlma viskamist, vabaviske. (Sõltuvalt liigast).

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith (1861-1939), Massachusettsi Springfieldi kolledžis Springfieldis asuv Kanada kehalise kasvatuse õpetaja, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna. Esimest korvpallimängu mängiti Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus (YMCA). Esimese korvpallimängu tulemus oli 1:0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus esimene mäng peeti. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andis spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske, mis jäi selle ajaloolise võistluse ainsaks skooriks. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile, et saada reeglite koopia, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on teha rohkem punkte kui teine meeskond, pannes palli korvi. Ühe võistkonna mängijad püüavad takistada teise võistkonna mängijaid skoorimast. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvisse väljakul oleva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti. Punkte saad, kui "viskad" (viskad või kukutad) palli vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpus kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või loovutades) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb, ilma seda driibeldamata. Kui seda reeglit rikutakse, nimetatakse seda reisimiseks.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlema otsajoone juures on värav, mida nimetatakse "korviks" ja mis on ringi kujuline ja mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes oli mängus, tuleb väljakult maha ja pingil istunud mängija läheb mängu sisse. Seda nimetatakse vahetuseks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib olla mängijate arvus varu, sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on 2 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandil.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Vabaviskeid visatakse sirgelt joonelt korvi ees. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Palli ei tohi lüüa ega lüüa rusikaga. Kui seda rikutakse, saab teine võistkond palli enda valdusesse ja saab selle lähimast väravavälisest alast sisse visata.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema. Kui meeskond teeb neli viga, saab vastasmeeskond iga järgmise viga, mis ei hõlma viskamist, vabaviske. (Sõltuvalt liigast).

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith (1861-1939), Massachusettsi Springfieldi kolledžis Springfieldis asuv Kanada kehalise kasvatuse õpetaja, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna. Esimest korvpallimängu mängiti Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus (YMCA). Esimese korvpallimängu tulemus oli 1:0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus esimene mäng peeti. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andis spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske, mis jäi selle ajaloolise võistluse ainsaks skooriks. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile, et saada reeglite koopia, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on teha rohkem punkte kui teine meeskond, pannes palli korvi. Ühe võistkonna mängijad püüavad takistada teise võistkonna mängijaid skoorimast. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvisse väljakul oleva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti. Punkte saad, kui "viskad" (viskad või kukutad) palli vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpus kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või loovutades) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb, ilma seda driibeldamata. Kui seda reeglit rikutakse, nimetatakse seda reisimiseks.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlema otsajoone juures on värav, mida nimetatakse "korviks" ja mis on ringi kujuline ja mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes oli mängus, tuleb väljakult maha ja pingil istunud mängija läheb mängu sisse. Seda nimetatakse vahetuseks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib olla mängijate arvus varu, sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on 2 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandajal.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Vabaviskeid visatakse sirgelt joonelt korvi ees. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Palli ei tohi lüüa ega lüüa rusikaga. Kui seda rikutakse, saab teine võistkond palli enda valdusesse ja saab selle lähimast väravavälisest alast sisse visata.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema. Kui meeskond teeb neli viga, saab vastasmeeskond iga järgmise viga, mis ei hõlma viskamist, vabaviske. (Sõltuvalt liigast).

1891. aasta detsembri alguses leiutas James Naismith (1861-1939), Massachusettsi Springfieldi kolledžis Springfieldis asuv Kanada kehalise kasvatuse õpetaja, siseruumides mängitava mängu nimega korvpall. Ta leiutas selle spordiala selleks, et hoida oma õpilasi talvel igavusest eemal. Naismith kirjutas põhireeglid ja naelutas seejärel virsikukorvi 20 jala kõrgusele postile. Erinevalt tänapäevastest korvpallivõrkudest oli virsikukorvi põhi veel alles, nii et pärast punkti saamist pidi keegi palli pika kepiga korvist välja tooma. Aja jooksul tegid inimesed korvi põhja augu, et pall saaks kergemini läbi minna. Esimest korvpallimängu mängiti Massachusettsis Springfieldis asuvas Rahvusvahelises Noorte Meeste Kristlikus Ühingus (YMCA). Esimese korvpallimängu tulemus oli 1:0. Springfieldis on skulptuur, mis asub väljaspool seda kohta, kus esimene mäng peeti. Springfieldis asub ka Naismith Memorial Basketball Hall of Fame.

Naismith kasutas 1891. aastal toimunud esimeses korvpallimängus väravatena kahte poolenisti virsikukorvi, mis andis spordialale nime. Õpilased olid entusiastlikud. Pärast palju jooksmist ja viskeid tegi William R. Chase keskväljaku viske, mis jäi selle ajaloolise võistluse ainsaks skooriks. Sõna äsja leiutatud mängust levis ja paljud ühendused kirjutasid Naismithile, et saada reeglite koopia, mis avaldati 15. jaanuari 1892. aasta numbris "The Triangle", YMCA Training School'i ülikooli ajalehes.

Kuna reegleid ei olnud ametlikult kirja pandud, ei olnud siis, erinevalt tänapäevast, maksimaalset mängijate arvu. See tähendas ka seda, et mängul ei olnud kindlaid reegleid; Naismith ainult jälgis, kuidas mängiti, ja muutis reegleid vastavalt sellele.

Reeglid

Korvpalli eesmärk on teha rohkem punkte kui teine meeskond, pannes palli korvi. Ühe võistkonna mängijad püüavad takistada teise võistkonna mängijaid skoorimast. Korvid võivad olla 1, 2 või 3 punkti väärtusega. Iga tavaline skoor on väärt kaks punkti; kui aga mängija viskab palli korvisse väljakul oleva suure kaarega joone (nn 3-punkti joone) tagant, on skoor väärt kolm punkti. Punkte saad, kui "viskad" (viskad või kukutad) palli vastaste korvi. Võidab võistkond, kellel on mängu lõpus kõige rohkem punkte. Palli liigutatakse edasi, visates, andes (visates või loovutades) või dribbeldades. Palli ei tohi kanda mängija, kes kõnnib või jookseb, ilma seda driibeldamata. Kui seda reeglit rikutakse, nimetatakse seda reisimiseks.

Seadmed

Mänguväljak, kus mängitakse, on ristkülikukujuline ja mõlema otsajoone juures on värav, mida nimetatakse "korviks" ja mis on ringi kujuline ja mille põhi on välja lõigatud.

Igas korvpallimängus on need asjad vajalikud:

• Korvpall
• Korvpalliplats
• Korvpallikorv ja tagalaud

Meeskonnad

Korvpalli mängitakse kahe võistkonnaga, kusjuures mõlemast võistkonnast on korraga väljakul 5 mängijat. Maksimaalne mängijate arv pingil on liigiti erinev. Rahvusvahelises mängus on pingil lubatud maksimaalselt 7 mängijat, mis tähendab, et mängijate nimekiri koosneb 12 mängijast. NBA-s on 13-mängijaline nimekiri; kolledži ja keskkooli võistkondadel on 15-mängijaline nimekiri. Kui mängija soovib väljakul teist mängijat asendada, annab ta sellest punktipangale teada. Kohtunikud annavad märku, et ootav mängija saab väljakule tulla. Mängija, kes oli mängus, tuleb väljakult maha ja pingil istunud mängija läheb mängu sisse. Seda nimetatakse vahetuseks. Piirkondlikes mängudes on mõnel alal nõutav, et pingil oleks vähemalt 3 mängijat. Indias võib olla mängijate arvus varu, sõltuvalt sellest, millises turniirikategoorias mängitakse.

Mängimiseeskirjad

Korvpallimäng koosneb neljast erinevast veerandist, millest igaühe pikkus on kümme (või National Basketball Associationis 12) minutit. NCAA-s ehk National Collegiate Athletic Associationis on 2 20-minutilist poolaega. Iga mängu alguses viskab kohtunik korvpalli õhku ja üks mängija igast võistkonnast püüab seda oma meeskonnakaaslastele lüüa, seda nimetatakse "hüppepalliks".

Iga veerandaja alguses saab palli see meeskond, kelle valduses olev nool näitab tema korvi suunas. Seejärel vahetatakse nool ümber ja järgmine meeskond saab palli järgmisel veerandajal.

Pärast nelja veerandit võidab see meeskond, kes on saanud kõige rohkem punkte. Kui kaks võistkonda saavad sama palju punkte, toimub viieminutiline "lisaaeg", et näha, kes suudab rohkem punkte koguda. "Overtime'i" võib mängida ikka ja jälle, kuni üks meeskond lõpuks rohkem punkte kogub.

Kui mängija teeb mängus midagi ebaseaduslikku, nimetatakse seda "viga". Kui mängija sooritab teise meeskonna mängija, kes viskab korvpalli, siis saab mängija, kelle vastu viga tehti, visata "vabaviskeid" "viltuse joonelt". Vabavisked on viske, mida keegi ei tohi proovida blokeerida. Vabaviskeid visatakse sirgelt joonelt korvi ees. Iga õnnestunud vabaviskest saab ühe punkti.

Kui mängija sooritab viga vastasmängijale, kes ei viska, saab teine võistkond palli ja võib selle küljepiirilt visata. Mängijad saavad palliga teha kolme asja: "dribbeldada" (põrgatada) palli, "sööta" palli meeskonnakaaslasele või "visata" palli korvile. Palliga mängija püüab palli hoida ja mitte lasta teisel meeskonnal palli saada.

Palli ei tohi lüüa ega lüüa rusikaga. Kui seda rikutakse, saab teine võistkond palli enda valdusesse ja saab selle lähimast väravavälisest alast sisse visata.

Kui mängija sooritab viis viga, ei tohi ta enam mängus osaleda ja pingil olev mängija peab kohe mängu minema. Kui meeskond teeb neli viga, saab vastasmeeskond iga järgmise viga, mis ei hõlma viskamist, vabaviske. (Sõltuvalt liigast).

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik Korvpallimängus on kas üks või kaks või kolm või neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Referee Selle sõna kasutamine on erinevates reeglistikes erinev.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Tema on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab palli mängu alguseks üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja On üks ajakorraldaja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, millal iga veerandi aeg on läbi saanud. Tema ülesanne on ka punktide lisamine tulemustabelisse.
• Punktimõõtja On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abipunktimõõtja Korvpallimängus on üks abipunktimõõtja. tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad punkte teevad, ja hoida iga määratud viga numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul tehtud.
• Laskekella operaator On üks laskekella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik: Korvpallimängus on kas üks, kaks, kolm, neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Kohtunik: Selle sõna kasutamine erineb reeglistiketi.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Ta on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab mängu alguses palli üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja: On üks ajamõõtja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, kui iga veerandi aeg on läbi saanud.
• Punktihoidja: On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abiturient: On üks abipunktimõõtja. Tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad on punkte saanud, ja hoida iga määratud viga kohta numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul olnud.
• Laskekella operaator: On üks löögikella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik: Korvpallimängus on kas üks, kaks, kolm, neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Kohtunik: Selle sõna kasutamine erineb reeglistiketi.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Ta on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab mängu alguses palli üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja: On üks ajamõõtja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, kui iga veerandi aeg on läbi saanud.
• Punktihoidja: On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abiturient: On üks abipunktimõõtja. Tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad on punkte saanud, ja hoida iga määratud viga kohta numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul olnud.
• Laskekella operaator: On üks löögikella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik: Korvpallimängus on kas üks, kaks, kolm, neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Kohtunik: Selle sõna kasutamine erineb reeglistiketi.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Ta on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab mängu alguses palli üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja: On üks ajamõõtja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, kui iga veerandi aeg on läbi saanud.
• Punktihoidja: On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abiturient: On üks abipunktimõõtja. Tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad on punkte saanud, ja hoida iga määratud viga kohta numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul olnud.
• Laskekella operaator: On üks löögikella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik: Korvpallimängus on kas üks, kaks, kolm, neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Kohtunik: Selle sõna kasutamine erineb reeglistiketi.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Ta on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab mängu alguses palli üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja: On üks ajamõõtja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, kui iga veerandi aeg on läbi saanud.
• Punktihoidja: On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abiturient: On üks abipunktimõõtja. Tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad on punkte saanud, ja hoida iga määratud viga kohta numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul olnud.
• Laskekella operaator: On üks löögikella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

Korvpallimängus on mitmeid ametnikke, kes ei ole kummastki meeskonnast, kuid kes on seal selleks, et aidata. Ametnikud on mängu jaoks olulised ja aitavad mängul tõhusalt kulgeda. Siin on nimekiri mõnest neist inimestest:

• Kohtunik: Korvpallimängus on kas üks, kaks, kolm, neli või viis kohtunikku. Kohtunike ülesanne on muuta mäng õiglasemaks, rakendades mängureegleid. Kohtunikud arvestavad enne mis tahes otsuse tegemist mängija vaimu ja kavatsust. NBA-s ja WNBA-s ei kasutata terminit "kohtunik"; seda rolli täitvat isikut nimetatakse kohtunikuks.
• Kohtunik: Selle sõna kasutamine erineb reeglistiketi.
• Vastavalt FIBA (ülemaailmne spordiala reguleeriv organisatsioon), NCAA (USA kolledži korvpall) ja NFHS (USA keskkoolid) reeglitele on korvpallimängus üks kohtunik. Ta on "peakohtunik". Kohtunikul on kõik kohtunike ülesanded ja veel mõned kohustused. Ta on ka see, kes teeb enamiku probleemide puhul lõpliku otsuse ja on see, kes viskab mängu alguses palli üles.
• Esimene registreeritud naiskohtunik on Isabelle Johnson Melbourne'ist.
• Esimene registreeritud meessoost kohtunik on Campbell Grech Melbourne'ist.
• Ajakorraldaja: On üks ajamõõtja, kelle ülesanne on jälgida aega ja teatada kohtunikele, kui iga veerandi aeg on läbi saanud.
• Punktihoidja: On üks punktimõõtja, kelle ülesanne on jälgida ja registreerida kõik visatud punktid, viskeid, tehtud vigu ja määratud aja mahaarvamisi.
• Abiturient: On üks abipunktimõõtja. Tema ülesanne on abistada punktimõõtjat, teatades talle, millised mängijad on punkte saanud, ja hoida iga määratud viga kohta numbrit, mis näitab kõigile, mitu viga on antud mängijal mängu jooksul olnud.
• Laskekella operaator: On üks löögikella operaator, kelle ülesanne on seadet vajaduse korral või kohtuniku korraldusel pidevalt nullida ja hoida seda käes. Sellel isikul peavad olema head refleksid ja kiirus, sest ta peab mängu jätkudes taimer kiiresti tagasi seadma.

Põhja-Ameerikas kasutavad fännid ja meedia sageli sõna "referee" kõigi väljakuametnike kohta, olenemata sellest, kas nende ametlikud nimetused on "referee", "umpire" või "crew chief".

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma teda füüsiliselt puudutamata (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, samal ajal kui ta seda driibeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui reeglites mainitakse seda, antakse pall sellele meeskonnale, kes püüab väravat noole suunas ja nool pööratakse ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas või kui 1 või 2 punktiga kaotanud meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma et teda füüsiliselt puudutaks (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, kui ta seda driibeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui pall antakse sellele meeskonnale, kes üritab väravat lüüa noole suunas, pööratakse see ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas, või kui 1 või 2 punktiga kaotav meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma et teda füüsiliselt puudutaks (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, kui ta seda driibeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui pall antakse sellele meeskonnale, kes üritab väravat lüüa noole suunas, pööratakse see ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas, või kui 1 või 2 punktiga kaotav meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma teda füüsiliselt puudutamata (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, kui ta seda driibeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui pall antakse sellele meeskonnale, kes üritab väravat lüüa noole suunas, pööratakse see ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas, või kui 1 või 2 punktiga kaotav meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma teda füüsiliselt puudutamata (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, kui ta seda dribbeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui pall antakse sellele meeskonnale, kes üritab väravat lüüa noole suunas, pööratakse see ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas, või kui 1 või 2 punktiga kaotav meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

On mõned korvpalliterminid, mida mängijad peavad mängu mängides mõistma. Siin on mõned terminid:

• Draft pick on mängija, kes on valitud mängima ühte kolmekümnest NBA meeskonnast.
• Vabavisked on korvpallivisked vabaviskejoonelt kas isiklike, tehniliste, ebasportlike või diskvalifitseerivate vigade eest. Iga sooritatud vabavise on väärt ühe punkti. Vabaviskekatsete arv määratakse järgmiselt:
• ebaõnnestunud värav ja tõmmatud viga toovad kaasa 2 vabaviset.
• tehtud värav ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebaõnnestunud kolmepunktikatsed ja tõmmatud viga toovad kaasa 3 vabaviset.
• sooritatud 3-punkti katse ja tehtud viga annavad 1 vabaviske.
• ebasportlik viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (Kõikides Põhja-Ameerika reeglistikes nimetatakse seda viga "lipuväärseks viga", millega kaasneb sama karistus).
• tehniline viga toob kaasa 2 vabaviset ja sama meeskonna valduse. (NBA-s ja WNBA-s annavad tehnilised vangerdused 2 vabaviske asemel 1 vabaviske.)
• Väravavärav on iga tavalises mängus tehtud löök. Väravaväravad on väärt 2 punkti, välja arvatud juhul, kui viskaja oli väljaspool kolme punkti joont, millisel juhul on see väärt 3 punkti.
• Isiklik viga on igasugune teise võistkonna mängija poolt sooritatud kontakt, mis on kohtunike arvates tekitanud ebasoodsa olukorra.
• Tehniline viga on teatud korvpallireeglite rikkumine. Nende hulka kuuluvad:
• kaklemine või kaklusega ähvardamine teise isikuga
• sisenemine korvpalliväljakule, kui ei ole vahetuse aeg
• mängija viibib väljaku piiridest väljas (väljakust eemal), et saada eelis
• liiga palju mängijaid on väljakul
• keeldudes istumast pingil
• mängima naasmine, kui mängija on diskvalifitseeritud (kaotab oma mängimisõiguse).
• karjumine ja/või vandumine teise mängija või ametnikuga.
• Rebound on korvpalli püüdmine pärast seda, kui viske on püütud, kuid vahele jäänud.
• Assist on anda meeskonnakaaslasele pall, mille meeskonnakaaslane seejärel kohe edukalt korvpallirõngasse viskab. Pärast palli püüdmist on lubatud 2-3 drippi, et assist loeks.
• Varastada on palli äravõtmine inimeselt, kes dribbeldab, lööb või söödab, ilma teda füüsiliselt puudutamata (sooritades viga).
• Pöördumine on see, kui palli kontrolliv meeskond kaotab kontrolli ja teine meeskond saab kontrolli.
• Walkover on võistkonna automaatne võit, kui vastasvõistkond loobub, diskvalifitseeritakse või kui võistlust ei toimu üldse.
• Asendamine on mängija asendamine väljakult teise mängijaga, kes istub pingil.
• Topeltdribbel on see, kui mängija dribbeldab palli ja võtab selle üles ning seejärel dribbeldab selle uuesti, ilma et ta oleks löönud või andnud palli edasi. Ka palli dribbeldamine kahe käega on samuti topeltdribbel. Kui mängija teeb topeltdribbelduse, antakse pall automaatselt teisele võistkonnale.
• Kandmine on see, kui mängija keerab palli füüsiliselt käega üle, kui ta seda driibeldab.
• Reisimine on see, kui palli valdav mängija liigutab mõlemat jalga ilma palli driibeldamata. Kui mängija liigub, antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale.
• Viske kell on kell, mis on mõeldud selleks, et piirata aega, mis meeskonnal on aega korvpalli visata. Heitluskell on erinevates liigades erinev, kuid tavaliselt jääb see vahemikku 24-35 sekundit. Pärast aja lõppemist antakse pall automaatselt vastasmeeskonnale, kui nad enne kella lõppemist ei viska ja ei taba äärikut või kui pall ei lähe korvi.
• Asendaja (subs) on see, kui pingil olev mängija vahetab väljakul oleva mängija vastu välja. Pingil olev mängija tohib mängida ja mängija istub pingil.
• Hüppepall toimub iga mängu alguses. See tähendab, et pall visatakse keskringist üles ja üks inimene igast võistkonnast hüppab selle järele, püüdes seda tabada ühele oma meeskonnakaaslasele.
• Vahelduv valdus Mängu alguses on hüppepall. Kumb meeskond "võidab" hüppepalli, saab noolega oma värava suunas. Iga kord, kui pall antakse sellele meeskonnale, kes üritab väravat lüüa noole suunas, pööratakse see ümber.
• Clutch on viske, mis on tehtud mängu raskel hetkel, tavaliselt siis, kui viskepausikell on lõppemas, või kui 1 või 2 punktiga kaotav meeskond võidab äkki mängu tänu clutch-viskele.
• Tagasitee rikkumine on see, kui mängija ületab pooljoone ja kõnnib tagurpidi üle joone, kui ta valdab palli, või annab söödu teisele mängijale, kes on pooljoone taga. Pange tähele, et see reegel ei kehti, kui kaitsemängija koputab palli ja see läheb üle poolväljaku joone ning ründemängija võtab palli tagasi "tagaväljakul".
• 3-sekundiline rikkumine on see, kui mängija seisab väljakul (ala, mis on tähistatud suure ruuduga korvi ees) rohkem kui 3 sekundit. Ründav meeskond, kes sooritab 3-sekundilise rikkumise, kaotab palli valduse. 3-sekundilise rikkumise toime pannud kaitsev meeskond saab tehnilise vea.
• 8- või 10-sekundiline rikkumine on see, kui palli omav meeskond ei suuda palli lubatud aja jooksul keskjoone taha viia. Ründav meeskond kaotab palli valduse. Lubatud aeg on rahvusvahelistes mängudes, NBA-s ja WNBA-s 8 sekundit ning kolledžis ja keskkoolis 10 sekundit nii meestel kui ka naistel. Naiste kõrgkoolikorvpall oli viimane korvpallitase, kus see rikkumine lisati, tehes seda alles hooajal 2013-14.

Positsioonid korvpallis

Professionaalsetes korvpallimeeskondades on igal mängijal oma positsioon. Positsioon on töö või roll, milles mängija peab mängus osalema. Kui igaüks teeb oma tööd õigesti, on meeskond tavaliselt edukas.

• Point guard (PG) (1) - point guardid vastutavad meeskonna juhtimise eest rünnakul. Nad peavad võtma palli välja (dribbeldama palli poolel teel üle oma meeskonna väljakupoole vastase väljakupoole) ja kavandama "rünnaku" või "mängu" - andma palli mängijale ja too annab edasi teisele mängijale ja nii edasi, kuni mängija viskab korvpalli. Punktiväravavahid võivad olla väikesed, kuid nad peavad olema väga kiired ja omama head pallikäsitlust. Kuid kõige tähtsam on PG jaoks laia silmaringi olemasolu. PG peaks rünnakul mängu kontrollima. Sellepärast nimetatakse PG-d "treeneriks väljakul".
• Shooting guard (SG) (2) - shooting guardid on üldiselt veidi pikemad ja aeglasemad kui point guardid. Nad peavad tegema häid viskeid kaugelt (näiteks kolmepunktiliinilt).
• Väike ründaja (SF) (3) - väike ründaja on üldiselt pikem kui punktivaht ja viskaja. Nad on meeskonna kõige mitmekülgsem mängija, kes teeb kõike alates tagasilöögist ja assisteerimisest kuni skoorimiseni.
• Power forward (PF) (4) - power forwardid on tavaliselt ühed tugevaimad mängijad, kes mängivad 3-punkti joone sees. Nende ülesanne on saada korvi alt tagasilöögid ja skoorida vastasmeeskonna korvi, kuigi on ebatavaline, et jõuründaja teeb meeskonnale kõige rohkem punkte.
• Keskkaitsja (C) (5) - Keskkaitsja on tavaliselt meeskonna kõige pikem mängija. Nad skoorivad korvi lähedal, võtavad tagasi ja blokeerivad kaitses viskeid. Samuti alustavad nad mängu tip-off'is.

Korvpallis kasutatakse teisi, professionaalsetes korvpallimeeskondades tavalisemaid positsioone.

• Swingman - korvpallur, kes võib mängida nii small forwardi kui ka shooting guardi positsioonil.
• Stretch four (ka cornerman) - korvpallur, kes võib mängida nii power forward'i kui ka small forward'i positsioonil. Mõiste "stretch four" tuleneb kontseptsioonist, mille kohaselt on power forward ("neli") võimeline "venitama" kaitset väljastpoolt tulistamise võimega.
• Point forward - korvpallur, kes võib mängida nii point guard'i kui ka forward'i (kas small forward või power forward) positsioonil.
• Forward-center - korvpallur, kes võib mängida nii ründaja (tavaliselt power forward) kui ka keskkaitsja positsioonil.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei saa mängida võimetekohast korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mäng järgib samu üldisi põhimõtteid.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

H-O-R-S-E

Mängu H-O-R-S-E (hääldatakse hobune) mängivad kaks või enam mängijat. Palli kontrolliv mängija püüab teha lööki, kuidas iganes ta tahab. Teine kiht peab oma lööki kordama. Kui ta ei taba, lisatakse talle H, kuni ta saab piisavalt tähti, et lõpetada sõna hobune, ja ta kaotab. Kui palli omav mängija jättis oma löögi vahele, ei lisata ühtegi tähte ja kontroll läheb järgmisele mängijale.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei suuda mängida tavalist korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mängus järgitakse samu üldisi põhimõtteid.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

H-O-R-S-E

Mängu H-O-R-S-E (hääldatakse hobune) mängivad kaks või enam mängijat. Palli kontrolliv mängija püüab teha lööki, kuidas iganes ta tahab. Teine kiht peab oma lööki kordama. Kui ta ei taba, lisatakse talle H, kuni ta saab piisavalt tähti, et lõpetada sõna hobune, ja ta kaotab. Kui palli omav mängija jättis oma löögi vahele, ei lisata ühtegi tähte ja kontroll läheb järgmisele mängijale.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei suuda mängida tavalist korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mängus järgitakse samu üldisi põhimõtteid.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

H-O-R-S-E

Mängu H-O-R-S-E (hääldatakse hobune) mängivad kaks või enam mängijat. Palli kontrolliv mängija püüab teha lööki, kuidas iganes ta tahab. Teine kiht peab oma lööki kordama. Kui ta ei taba, lisatakse talle H, kuni ta saab piisavalt tähti, et lõpetada sõna hobune, ja ta kaotab. Kui palli omav mängija jättis oma löögi vahele, ei lisata ühtegi tähte ja kontroll läheb järgmisele mängijale.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei suuda mängida tavalist korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mängus järgitakse samu üldisi põhimõtteid.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

H-O-R-S-E

Mängu H-O-R-S-E (hääldatakse hobune) mängivad kaks või enam mängijat. Palli kontrolliv mängija püüab teha lööki, kuidas iganes ta tahab. Teine kiht peab oma lööki kordama. Kui ta ei taba, lisatakse talle H, kuni ta saab piisavalt tähti, et lõpetada sõna hobune, ja ta kaotab. Kui palli omav mängija jättis oma löögi vahele, ei lisata ühtegi tähte ja kontroll läheb järgmisele mängijale.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei suuda mängida tavalist korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mängus järgitakse samu üldisi põhimõtteid.

Korvpalli on palju erinevaid. Mõned on mõeldud puuetega inimestele, teisi mängivad rohkem teatud rühmad, mõnes mängitakse ainult pool väljakut ja mõned on mõeldud siis, kui mängijaid on vähem.

3 on 3

See on kõige populaarsem korvpalli "pick up game" variant. Pick up-mängude puhul valitakse võistkonnad väljakul, selle asemel, et kasutada ametlikke võistkondi. Kuna kohtunikku ei ole, on selle juhuslikuma mängu reeglid lõdvemad kui ametlike mängude puhul. Viie mängija asemel on igas meeskonnas ainult kolm mängijat, sellest ka nimi.

Kuigi täpsed reeglid on eri kohtades erinevad, on enamikus mängudes tavaliselt mitmeid ühiseid reegleid, sealhulgas:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Mängijad määravad ise oma vigade ja rikkumiste kohta.
• Mängijad võtavad palli sisse kolmepunkti joone pealt.
• Pärast viset peab palli saanud meeskond viima selle enne skoorimist vabaviske- või kolmepunktiliinist kaugemale, enne kui püüab skoorida.
• Iga viga korral on pall sisse söödetud. Foulit ei tehta.
• Tavalised visked on ühe punkti väärtusega, 3-punkti kaugemale visatud visked on 2 punkti väärtusega.
• Mängu mängitakse eelnevalt kindlaksmääratud skoori järgi, mitte ei ole ajastatud.
• Esimese pallivalduse otsustab üks või mitu mängijat, kes viskab kolmepunktiviskeid, et näha, kes läheb esimesena. (Kui üks mängija tabab viske, saab tema meeskond palli esimesena, kui mitte, saab palli teine meeskond. Mõnikord nimetatakse seda ka "shooting die").

On olemas ametlikult sponsoreeritud 3 on 3 turniirid, kuigi mängu mängitakse enamasti ilma ametliku liigata.

Variatsioonid 2 ja 4 mängija meeskonnaga järgivad sageli sama formaati.

Kakskümmend üks

Kakskümmend üks (21) on korvpalli variatsioon, mis ei sisalda võistkondi. Seda mängitakse sageli paaritu arvu mängijatega või siis, kui 3:3 mängude jaoks on liiga vähe mängijaid.

Mängu 21 eesmärk on saada täpselt 21 punkti. Mängijad jälgivad oma tulemusi ja hüüavad oma punktid pärast korvi tegemist. Kõik mängijad mängivad kaitset kõigi teiste mängijate vastu ja võistlevad vahelejäämise korral tagasilöögi eest.

Kui mängija sooritab viske, saab ta 2 punkti ja seejärel saab ta võimaluse saada veel 3 punkti, kui ta teeb mitu vabaviset. Kui mängija sooritab vabaviske, saab ta lisapunkti ja täiendava vabaviske. Kui mängija sooritab kolm järjestikust vabaviset, antakse talle pall ülevalt alla ja teised mängijad võivad seejärel kaitsta.

Üks erireegel on see, et kui mängija saab 20 punkti ja jätab seejärel vabaviske vahele või kui ta saab 17 punkti ja teeb kõik kolm vabaviset, siis tema skoor on 15 punkti. Seda seetõttu, et järgmise korvi korral oleks ta üle 21 punkti ja mängu eesmärk on saada täpselt 21 punkti.

Kuna võistkondi ei ole, siis on olemas mitmeid erieeskirju 21:

• Mängu mängitakse poolplatsil, mitte täisplatsil.
• Ei ole vigu, reisimisrikkumisi ega rajast väljumist. Mäng jätkub vaatamata nendele. Kuid reeglite räige rikkumine, kui mängijat ei driibelda, tahtlikult topeltdriibeldada või liiga karmilt viga teha, ei ole aktsepteeritav ja selle eest vastutavad teised mängijad.
• Mõned mängijad kasutavad au süsteemi, tagastades palli mängijale, kes sai liiga kõvasti viga.
• Kaitsjad ei ründa tavaliselt kõiki palliga mängijaid, vaid viimasena löönud ja vahele jäänud mängija kaitseb, samal ajal kui ülejäänud on "tagasi" ja otsivad tagasilöögi.

H-O-R-S-E

Mängu H-O-R-S-E (hääldatakse hobune) mängivad kaks või enam mängijat. Palli kontrolliv mängija püüab teha lööki, kuidas iganes ta tahab. Teine kiht peab oma lööki kordama. Kui ta ei taba, lisatakse talle H, kuni ta saab piisavalt tähti, et lõpetada sõna hobune, ja ta kaotab. Kui palli omav mängija jättis oma löögi vahele, ei lisata ühtegi tähte ja kontroll läheb järgmisele mängijale.

Ratastooliga korvpall

Selles variatsioonis istuvad kõik mängijad ratastoolis. Seda mängivad sageli inimesed, kes ei saa kõndida või ei suuda mängida tavalist korvpalli. Reegleid on veidi muudetud, kuid mängus järgitakse samu üldisi põhimõtteid.

• Naiste korvpall
• Rahvuslik Korvpalliliit
• Rahvuslik korvpalliliiga (Austraalia)
• Korvpall Bundesliga

• Naiste korvpall
• Rahvuslik Korvpalliliit
• Rahvuslik korvpalliliiga (Austraalia)
• Korvpall Bundesliga

• Naiste korvpall
• Rahvuslik Korvpalliliit
• Rahvuslik korvpalliliiga (Austraalia)
• Korvpall Bundesliga

• Naiste korvpall
• Rahvuslik Korvpalliliit
• Rahvuslik korvpalliliiga (Austraalia)
• Korvpall Bundesliga

• Naiste korvpall
• Rahvuslik Korvpalliliit
• Rahvuslik korvpalliliiga (Austraalia)
• Korvpall Bundesliga