Kriket on pallimäng, mida mängitakse kahe, kummaski kuni üheteistkümnest mängijast koosneva võistkonna vahel. Üks võistkond lööb (batting) ja püüab teha jooksusid ehk punkte, teine võistkond viskab ja püüab vastast takistada ning võtta välja löögimeeskonna mängijaid (dismissals). Jooksusid tehakse siis, kui lööja tabab palli ja mängijad jooksevad kahe väljaku alade (crease’ide) vahel, või kui lööja lööb palli väljaku piirini jõudes üle serva (boundary): kui pall põrkab väljakul enne piiri, on sellest 4 jooksu, kui pall läheb üle piiri põrgatamata, on sellest 6 jooksu. Võistkonna lööming lõpeb, kui vastasmängijad edukalt eemaldavad piisava arvu mängijaid (wicket’id — wicket'i eemaldamine) või kui saavutatud on etteantud arv üleaste (overs) või mänguformaadi tingimused seda nõuavad.

Mänguväljak ja varustus

Tavaline kriketiväljak on suur ovaalne muruplats, mille keskel on 22 jardi (20,12 m) pikkune lühike muru ristkülik, mida nimetatakse pitch’iks. Iga pitchi otsas on kolm väikest puidust postist koosnev komplekt (stumps) ja nende peal kaks liikuvaid palgiotsakest (bails). Mänguala üldine ring võib olla mitme 30-meetrise mõõtmega ala sees, olenevalt staadioni suurusest.

Peamised varustuse detailid:

  • kõva puidust löök (bat);
  • nahast õmmeldud pall (kõvadus ja kaal on formaatide vahel standardiseeritud);
  • stumps ja bails ehk wicket;
  • kaitseriietus: kiiver, padjad (pads), kindad (gloves) ja muud kaitsevahendid lööjatele ning vahel palluritele.

    • Mängu formaadid

    Kriket on mitmes formaadis, mille eripäraks on mängu pikkus ja üleaste arv:

  • Test-kri­ket — traditsiooniline vorm, kestab kuni viis päeva, kummalgi meeskonnal kaks innings’i (võimalust lööda).
  • One Day International (ODI) — tavaliselt 50 üle vastasmeeskonna kohta, mäng kestab ühe päeva.
  • T20 — lühike formaat, kummalgi meeskonnal 20 üle; mäng kestab umbes 3 tundi.

    • Lühemaid formaate iseloomustavad sageli piirangud, nagu üleaste arv ja powerplay-perioodid, mis mõjutavad väljakul olevate kaitsjate paigutust.

    Mängijad ja rollid

    Igas võistkonnas on tavaliselt kombinatsioon:

  • Pallurid (bowlers) — viskavad palli lööjatele; võivad olla kiired (fast), kiirendavad (pace) või pöörded (spin) pallurid;
  • Lööjad (batsmen) — vastutavad jooksude eest;
  • Wicket-keeper — spetsiaalne väljakumängija, kes paikneb otse wicket’i taga ja teeb palju püüdmisi ning stummamisi;
  • Kõrvalmängijad (fielders) — paigutuvad väljakule, et palli peatada ja lööjaid välja võtta.

    • Põhireeglid ja skoorimine

    Mäng koosneb innings’itest — iga innings annab meeskonnale võimaluse lööda. Lühematel mängudel (ODI, T20) on fikseeritud üleaste arv; Test-mängudes mängitakse kuni kahe innings’i lõpuni või kuni aeg saab otsa. Võit määratakse suurema jooksude koguse alusel pärast mõlema meeskonna piisavate võimaluste toimumist.

    Skorimiseks lisaks tavapärastele jooksudele on olemas ka extras ehk lisa-jooksud, nagu:

  • no-balls (valed visked),
  • wides (liiga lai viske korral),
  • byes ja leg-byes (palli käivitused, kus lööjat ei tabata).

    • Levinud viisid mängijate välja võtmiseks (dismissals)

    Peamised väljalöömise viisid on:

  • bowled — pall lööb stumpsid ja kustutab bails’id;
  • caught — pall püüakse enne maad saamist väljakumängija poolt;
  • lbw (leg before wicket) — lööja keha blokeerib palli, mis oleks tabanud stumps’e;
  • run out — jooksude sooritamise käigus lööja ei jõua crease’i enne, kui vastasmeeskond hävitab wicket’i;
  • stumped — wicket-keeper eemaldab wicket’i, kui lööja on crease’ist väljas pärast palli möödumist;
  • vähem levinumad: hit wicket, handled the ball, obstructing the field, timed out jne.

    • Ajalugu

    Mäng tekkis ja arenes Inglismaal 16. sajandil. Varaseim kindel viide tuleneb 1598. aasta kohtuprotsessist, kus Guildfordi kohus kuulas koroner John Derricki tunnistust, et ta ja tema kaaslased viiskümmend aastat varem "Guildfordi vabakooli" ajal "jooksid ja mängisid ... kriketit ja teisi mänge". 18.–19. sajandil kujunesid välja reeglid ja organiseeritud klubimängud, ning mäng levis edasi Briti impeeriumi aladele — see seletab kriketi populaarsust sellistes riikides nagu India, Austraalia ja Lääne-India.

    Rahvusvaheline korraldus ja populaarsus

    Rahvusvaheline Kriketi Nõukogu (ICC) korraldab rahvusvahelisi turniire ja koostab reegleid ning reitinguid. Kriket on eriti populaarne riikides nagu Inglismaa, Austraalia, India, Pakistan, Sri Lanka, Bangladesh, Lõuna-Aafrika, Uus-Meremaa, Lääne-India ja mitmetes teistes, näiteks Afganistan, Iirimaa, Keenia, Šotimaa, Madalmaad ja Zimbabwe.

    Kaasaeg ja suurvõistlused

    Tänapäeval on kriketist saanud nii amatööri- kui professionaalne spordiala, mille kõrge profiiliga sündmused on CWC (Cricket World Cup), T20 World Cup ning mitmed rahvuslikud liigasarjad nagu Indias populaarne IPL (Indian Premier League). Lisaks kasvab naiste kriketi populaarsus ning üha enam riike arendab oma profiliigasid.

    Kokkuvõtlikult: kriket on taktikaline, tehniline ja formaaditi väga erinev spordiala, kus mängu pikkus, reeglid ja meeskondlik taktika määravad, kuidas võit saavutatakse.