Testkriket: viisepäevane rahvusvaheline kriketivõistlus

Sügav ülevaade testkriketist: viisepäevased rahvusvahelised matšid, ajalugu, tippriigid, mängustrateegiad ja testmängude mõju kriketi maailmale.

Kriketis on testmängud rahvusvahelise võistluse algne ja kõrgeim vorm. Testmängud kestavad tavaliselt viis päeva ning neid peetakse meeskondade vahelistes pikemates sarjades ja iseseisvate mängudena kõige rangema ja prestiižikama kriketivormina.

Ajalugu

Testmängud said alguse 19. sajandil Inglismaa ja Austraalia vahelise võistlusena. Esimene ametlikult tunnustatud testmäng toimus 15.–19. märtsil 1877. aastal Melbourne'i kriketiväljakul (MCG) ning Austraalia võitis selle kohtumise 45 jooksuga. Melbourne'is peeti 12.–17. märtsil 1977. aastal sajandi möödumist tähistav mälestusmäng (centenary Test), mille tulemuseks oli taas Austraalia võit Inglismaa üle 45 jooksuga.

Testkriketis laienes mäng osalejate arvu kaupa. Lõuna-Aafrika oli kolmas riik, kes testmängus osales (1888–89). Lääne-India (tuntud ka kui "Windies") mängis Inglismaaga oma esimese ametliku testi 1928. aastal Londonis Lords'i kriketiväljakul. Uus-Meremaa kohtus Inglismaaga esimest korda 1930. aastal Christchurchis, ja India tegi oma esimese testiavalduse 1932. aastal Londonis.

Kui Briti India jagati, anti uuele riigile Pakistanile 1952. aastal India soovitusel katsestaatus ning nende esimene testmäng toimus Delhis India vastu. Sri Lanka liitus testide seltskonnaga 1982. aastal.

Vähem kui kümnendil põhiti on veel riike, kellele on antud täielik testistaatus: Zimbabwe (1992), Bangladesh (2000), Iirimaa — Iirimaa meeskond esindab mõlemat riigi osa — (2018) ja Afganistan (2018). Neist vaid Bangladesh on regulaarselt mänginud traditsioonilisemate tugeva tasega testiriikide vastu. Tipp- ja uustulnukate vahel võib mängutase olla märkimisväärselt erinev ning see mõjutab testide korraldamise majanduslikku ja konkurentsilist külge: testseeria peab olema võrdne, et tagada televiisoriõiguste müük, publikuhuvi ning väljakute ja infrastruktuuri hoidmine testitasemel.

Reeglid ja formaadi põhijooned

• Testmäng kestab üldjuhul viis päeva, iga päev on mitu mängusessiooni koos lühikeste pausidega (lõuna- ja tee-paus).
• Iga meeskond võib mängida kaks pallivastast inningsit — eesmärk on saavutada rohkem jooksusid kui vastane kummagi osalise kokkuvõttes.
• Tulemus võib olla võit, kaotus, viik (tie — äärmiselt harv) või viik (draw), kui mäng lõpeb ilma selge võitjata määratud ajaperioodi (viis päeva) jooksul.
• Kui esimese inningsi järel on üks meeskond teise suhtes piisavalt suur edu (tavaline piirang viisepäevasel testil on 200 jooksu), võib juhtiv meeskond nõuda vastasel järgmist inningsi kohe (follow-on) või deklareerida oma inningsi lõpetatuks (declaration).
• Päevanihelised ehk day–night testmängud kasutavad tihti roosat palli ja algasid 2010ndate alguses, et parandada publikuhuvi ja teleülekande tingimusi.
• Üks päev hõlmab tavaliselt ette nähtud arvu ülede piirmäära (tavaliselt 90 üle/päev) ning mängu tempo ja ilmastikuolud võivad selle täitumist mõjutada.

Tulemused ja mänguterminid

Testmängu tulemused väljendatakse sageli järgmiselt:

• Võit „inningsi ja X jooksuga“ — kui võitja ei pidanud oma teist inningsit lõpuni mängima;
• Võit või kaotus mitme inningsi ja jooksude kombinatsioonis;
• Viik (draw) — kui aeg saab otsa ilma otsustava tulemuse saavutamiseta;
• Viik (tie) — väga harv olukord, kus mõlemad meeskonnad lõpetavad täpselt sama jooksude arvuga ja kõik inningsid on lõppenud.

Staatus, organisatsioon ja tänapäev

Testistaatus antakse riikidele rahvusvahelise kriketinõukogu (ICC) otsusega ja selle saamine eeldab nii mängulist suutlikkust kui ka infrastruktuuri. Alates viimastest aastakümnetest on testkriketis toimunud mitmeid muudatusi: ilmnes vajadus tihedamate rahvusvaheliste kalenderite, televisioonilepingute ja punktiarvestuse järele (nt ICC World Test Championship, mis käivitati 2019. aastal), et anda testseeriale selgem konkurentsiline raamistik ja suurendada atraktiivsust.

Tugevdunud tippliigad ja traditsioonilised duellid nagu Ashes (Inglismaa vs Austraalia) on testkriketi kõige tuntumad sündmused. Samas on testide jaotumine üle maailma jäänud osaliselt ajalooliselt mõjutatuks, sest Briti impeeriumi riikides levis kriket laialdasemalt — erandiks on näiteks Kanada, kus kriket on vaid väiksem osa spordimaastikust. Tänapäeval mängitakse tegelikult mitmes maailma piirkonnas: Euroopas, osa Aafrikast, Kariibi mere riikides, India subkontinendil ja Okeaanias.

Miks testkriket eristub teistest vormidest

Testkriket nõuab mängijatelt suurt vastupidavust, tehnilist ja taktikalist küpsust ning strateegilist mõtlemist pikas perspektiivis. Punane pall, aeglane väljak ja ilmastiku- ning pinnaolud muudavad mängud väga mitmekülgseks: õrn võrk (swing), servitus (seam), pööris (spin) ja pikk mänguline kannatlikkus on olulised oskused. Testid on sageli koht, kus sündivad kriketi kõige pühamad ja ajaloolisemad saavutused — pikad inningsid, rekordilised tulemused ja legendaarsete mängijate sooritused.

Kuigi testkriket on traditsiooniliselt aupaklik ja aeglane võrreldes lühemate vormidega (ODI ja T20), on just tema pikkus ja võimalus mängu taktikaid arendada teinud temast jätkuvalt kriketi pühendunud austajaskonna jaoks kõrgeima mõõdupuu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on rahvusvahelise kriketivõistluse algne ja peamine vorm?

K: Kui kaua kestavad testmängud?

K: Millal mängiti esimene ametlikult tunnustatud testmäng?

K: Kes võitis selle esimese testmängu?

K: Millal sai Lõuna-Aafrika Vabariigist testriik?

K: Millisele riigile anti 1952. aastal India soovitusel testriigi staatus?

Otsing