Uus-Meremaa (Aotearoa) — saareriik Vaikse ookeani edelaosas

Uus-Meremaa (māori keeles ka Aotearoa) on saareriik Okeaanias. See on suveräänne riik Vaikse ookeani edelaosas. See koosneb kahest suurest saarest (Põhjasaar ja Lõunasaar) ja paljudest väiksematest saartest. Need saared asuvad Austraaliast kagus. Kuna Uus-Meremaa on suurest osast maailmast kaugel, oli see üks viimaseid kohti, mille inimesed avastasid. Inimesteta ajal oli Uus-Meremaa hea koht ebatavaliste taimede ja loomade arenguks.

Riigi pealinn on Wellington, kuid suurim linn on Auckland. Mõlemad linnad asuvad Põhja-Saarel. Suurim linn Lõuna-Saarel on Christchurch.

Ametlikud keeled on inglise keel, māori keel ja Uus-Meremaa viipekeel. Inglise keelele ei ole kunagi ametlikult ametliku keele staatust antud, kuid seda kasutatakse selle laialdase kasutamise tõttu vaikimisi ametliku keelena.

2010. aastal oli Uus-Meremaa maailma 8. kõige õnnelikum riik.

Asukoht, maastik ja kliima

Uus-Meremaa paikneb Vaikse ookeani edelaosas ja koosneb peamiselt kahest suurest saarest ning mitmetest väiksematest saarest, sealhulgas Chathami saared ja Lõunasaarest põhjas asuvad väiksemad saarestikud. Põhjasaar on üldiselt soojem ja tihedamalt asustatud, Lõunasaar on mägisem ning seal asub Uus-Meremaa kõrgeim tipp, Mount Cook (Aoraki). Riigi maastik on suure kontrastiga: liivarannad, fjordilaadsed siselahendused (nt Fiordland), aktiivsed vulkaanialad (nt Tongariro), suured mäeahelikud ja lopsakad metsad.

Kliima on valdavalt parasvöötme mereline: leebed talved ja jahedad suved rannikualadel, kuid sisemaal ja mäestikus on suuremad temperatuurikõikumised. Uus-Meremaa asukoht nõuab arvestamist ka maavärinate ja vulkaanilise aktiivsusega, kuna saareriik asub tihti tektooniliste plaatide piiril.

Ajalugu lühidalt

Māori rahvad saabusid Uus-Meremaale tõenäoliselt 13. sajandil ja kujundasid kohalikke kogukondi, keeli ja kultuure.
Eurooplased hakkasid Uus-Meremaad avastama 17. sajandil (nt Abel Tasman 1642), laiemu kontaktini jõuti 18. sajandi lõpus (James Cook, 1769).
1840. aastal sõlmiti Waitangi leping (Treaty of Waitangi), mis on Uus-Meremaa tänapäevase riigi olulise tähendusega alusdokumendiks ja millel on jätkuv tähtsus maade, õiguste ja poliitika küsimustes.
Alates 19. sajandist arenes Uus-Meremaa briti mõjupiirkonnana ja modernseks demokraatlikuks riigiks; tänapäeval on see parlamentaarne monarhia, kus riigipea on Ühendkuningriigi monarh, keda esindab kuberner‑kindral.

Rahvastik ja keeled

Uus-Meremaa rahvaarv on ligikaudu 5 miljonit inimest. Rahvastiku koosseis on mitmekesine: enamik on Euroopa päritolu, olulise osa moodustavad māori ja kasvav Aasia ja Vaikse ookeani saarte päritolu elanikkond. Māori kultuur ja keel on riigis taaselustumas ning mängivad olulist rolli avalikus elus, hariduses ja poliitikas.

Valitsus ja poliitika

Uus-Meremaa on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi nimi on House of Representatives, valitsust juhib peaminister. Kubdegner‑kindral esindab monarhi ametlikult. Poliitiline süsteem toetub demokraatlikele institutsioonidele, õigusriigile ning laialdasele ühiskondlikule osalusele.

Majandus

Uus-Meremaa majanduse alustaladeks on põllumajandus (piimatootmine, lambakasvatus), metsandus, kalandus, töötlev tööstus, veinimajandus ja teenused, sealhulgas turism. Riiki iseloomustab avatud majandus, tugev ekspordiroll – eriti toidu- ja põllumajandustooted. Rahvusvaluuta on Uus‑Meremaa dollar (NZD).

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

Uus-Meremaa oli pikka aega isoleeritud, mis võimaldas areneda paljudel omapärastel liikidel. Näiteks on tuntud flightless-linnud nagu kiwi ja kakapo ning ajalooliselt elutsenud suured lindude liigid nagu moa (mis on 19. sajandil väljasuretatud). Paljud liigid on endeemilised; samas on inimtegevus ja sisse toodud liigid pannud mitmedliigid ohule. Riigis on suur rõhk looduskaitsel ning palju kaitsealasid ja rahvusparke (nt Fiordland, Tongariro, Abel Tasman).

Kultuur

Māori kultuur on Uus-Meremaa identiteedi oluline osa ja esineb igapäevaelus, kunstis, tantsus (nt haka) ja rituaalides. Samuti on tugev inglise-inglise kultuuriline mõju. Sport, eriti ragbi ja rahvuskoondis All Blacks, on ühiskonnas tähtsal kohal. Uus‑Meremaa kultuuris on kombineeritud kohalikke traditsioone ja kaasaegset linnakultuuri.

Turism ja vaatamisväärsused

Looduslikud atraktsioonid: fjordid, mäed, kuumaveeallikad, liivarannad ja metsad (nt Milford Sound, Abel Tasman, Rotorua).
Seiklussport ja aktiivpuhkus: matkamine (Great Walks), mäesuusatamine, adrenaliinispordialad ja veealused tegevused.
Kultuurikülastused: māori keskused, muuseumid ja ajaloolised paigad.

Turvalisus ja elukeskkond

Uus-Meremaa on sageli hinnatud heade eluolutingimuste, turvalisuse, tervishoiu ja hariduse poolest. Samas tuleb arvestada loodusõnnetuste riskiga (maavärinad, mõnikord vulkaanipursked ja tugevad tormid) ning planeerida reisi ja elamist vastavalt.

Mõned faktid lühidalt

Pealinn: Wellington
Suurim linn: Auckland
Suured saared: Põhjasaar, Lõunasaar
Ametlikud keeled: inglise keel, māori keel, Uus-Meremaa viipekeel
Rahvaarv: umbes 5 miljonit

See ülevaade annab põhiteadmised Uus‑Meremaast, kuid riigi kohta on palju rohkem teada- ja avastamist väärivat nii looduse, ajaloo kui tänapäevase ühiskonna osas.

Nimi

Nimi "Uus-Meremaa" tuleneb hollandi keelest "Zeeland" (mis tõlkes tähendab "Meremaad"), kuna seda nägi hollandi maadeavastaja Abel Tasman. Zeeland on Madalmaade provints. Maoori riigi nimi oli Aotearoa. Māori keel. See tähendab "Pika valge pilve maa". Ao tähendab "pilve", tea tähendab "valge" ja roa tähendab "pikk".

Valitsus ja poliitika

Uus-Meremaa on põhiseaduslik monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Riigipea on kuninganna Elizabeth II. Peaminister on leiboristide partei juht Jacinda Ardern.

Uus-Meremaa on muutnud end tuumavabaks tsooniks: nad ei kasuta tuumaenergiat ega luba oma territooriumil tuumarelvi ega tuumamootoriga laevu.

Valimised toimuvad iga 3 aasta tagant

Inimesed

2006. aasta rahvaloenduse seisuga elas Uus-Meremaal 4 143 279 inimest. Enamikul neist on Euroopa esivanemad. Uus-Meremaa põlisrahva, māori, rahvaarv oli 565 329 ehk 14,6%.

Uus-Meremaa elanikud kutsuvad end sageli Kiwiks, mis tähistab nende kodumaist, kuigi lennuvõimetut lindu. Põhjasaar on väiksem kui Lõunasaar, kuid seal elab kõige rohkem inimesi (üle 3 miljoni).

Umbes pooled Uus-Meremaa elanikest on religioossed. Alates 2013. aasta rahvaloendusest ei olnud 41,92% religiooniga. Uus-Meremaa peamine religioon on kristlus. Veidi üle 2 miljoni Uus-Meremaa elaniku on kristlased. Teine levinuim religioon on hinduism 2,11%-ga.

Linnad

Enamik Uus-Meremaalasi elab linnades, ülejäänud 27% elab väikelinnades või põllumajanduskogukondades.

Wellington on Uus-Meremaa pealinn. Auckland on suurim linn, kus elab umbes 1 miljon inimest. Teised linnad Põhjasaarel on Hamilton, Tauranga, Napier/Hastings, New Plymouth, Whanganui ja Palmerston North. Lõunasaare linnade hulka kuuluvad Christchurch, Dunedin, Nelson, Invercargill ja Timaru.

Geoloogiline päritolu

Uus-Meremaa asub Austraalia ja Vaikse ookeani mandrilava piiril. Kui need kaks plaati kokku liikusid ("põrkasid"), liikus üks (Vaikse ookeani plaat) teise (Austraalia) alla Lõuna-Saarest põhja pool. Selle tulemusena tekkis suur vulkaaniline aktiivsus. Lõunasaarest lõuna pool liigub Austraalia plaat hoopis Vaikse ookeani plaadi all. Plaadid libisevad teineteisest mööda Lõuna-Saarel, kus nad on lükanud üles Lõuna-Alpid. Nende kahe kokkupuutuva plaadi tõttu esineb Uus-Meremaal sageli maavärinaid. Üks tuntumaid on 2010-2011. aasta maavärinate rühm, mis tabas Christchurchi piirkonda.

Joonisel on näha, et Põhjasaar asub Austraalia plaadil, kuid suurem osa Lõunasaarest on Vaikse ookeani plaadil. Uus-Meremaa on endiselt geoloogiliselt aktiivne ja jääb selleks nii kaua, kuni saared asuvad plaadipiirist kõrgemal.

Vana geoloogia

Uus-Meremaa vanimad kivimid pärinevad kambriumi ajast, 512 miljonit aastat tagasi. Uus-Meremaa sai osaks ülemaailmsest superkontinendist Pangaea. Kui see jagunes (triaasaja lõpp/varajuuraja), sai Uus-Meremaa lõunapoolse superkontinendi Gondwana osaks. Lõpuks lagunes Gondwana, jättes mandrid pigem selliseks, nagu nad on praegu.

Uus-Meremaa peamised veamurdevööndid. See näitab, kuidas Vaikse ookeani ja Austraalia plaadid üksteise vastu liiguvad.

Looduslugu

Uus-Meremaa oli pikka aega ülejäänud maailmast isoleeritud. See eraldus Austraaliast 83 miljonit aastat tagasi. Seetõttu on palju taimi ja loomi, mis elavad ainult Uus-Meremaal. Enne inimeste saabumist Uus-Meremaale ei olnud seal ühtegi imetajat, välja arvatud kolm liiki nahkhiiri ja mereimetajad, nagu hülged, delfiinid ja vaalad. Selle asemel on Uus-Meremaal palju erinevaid linnuliike. Uus-Meremaal on mitu lennuvõimetut linnuliiki, sealhulgas kiivi. Sisalikest on eriti oluline tuatara, kes on terve roomajate klassi ainus elusolev liige.

Varem oli Uus-Meremaal rohkem haruldasi liike, kuid mõned neist, peamiselt linnud, kütiti varakult välja. Kuulus näide on hiiglaslik moa, Dinornis. Linnurühm, kuhu moa kuulub, oli olemas juba kriidiajast alates. Inimesed saabusid Uus-Meremaale umbes tuhat aastat tagasi, kui paljud moa elasid, eriti Lõuna-Saarel. Arheoloogilised leiukohad, kus on tõendeid moa küttimisest, on üle kogu Uus-Meremaa. Moa suri välja umbes viissada aastat tagasi. Tänapäevale lähemal oleva väljasuremise on põhjustanud elupaikade muutumine ja sissetoodud liigid nagu rotid, koerad ja opossumid, kes tapavad kohalikke linde ja sisalikke või söövad nende mune.

Muu teave

Sir Edmund Hillary, esimene Mount Everesti tippu roninud mees, oli Uus-Meremaalt pärit.
Uus-Meremaa on muutunud populaarsemaks pärast seda, kui Uus-Meremaa elanik Peter Jackson tegi seal "Sõrmuste isanda" filmid.
Paljud Uus-Meremaa põllumajandustootjad kasvatavad lambaid. Uus-Meremaal on lambaid palju rohkem kui inimesi.
Paljud Uus-Meremaalased on huvitatud spordist. Nende rahvusspordialaks peetakse tavaliselt ragbit (talvel). Neil on muljetavaldavaid sportlasi sõudmises, jalgrattaspordis, kuulitõukes, kettaheites, raudmeheks, triatlonis, purjetamises, ronimises, surfamises, kriketis, võrkpallis, softpallis, tuulesurfis, purilennukis ja mujal.
Uus-Meremaalased naudivad vabaõhuharrastusi. Riigil on "puhas ja roheline" kuvand, kuid 2017. aasta seisuga on heitkogused ühe inimese kohta 41 tööstusriigi seas 7. kõige halvemad. Tõsine õhu- ja veereostus on üsna haruldane, kuigi viimase 20 aasta jooksul on aeg-ajalt esinenud puhangud põhjustanud probleeme kariloomadele ja ümbritsevatele veekogudele. Enamikus suuremates jõgedes (2017. aasta seisuga hinnanguliselt 60%) ei ole põllumajanduse reostuse ja äravoolu tõttu ohutu ujuda.
Uus-Meremaal, nagu paljudel teistelgi väikeriikidel, on tugev kohalik meedia. Uus-Meremaal on palju erinevaid muusikuid, televisiooni- ja raadiotegelasi ning stand-up koomikuid. Kuigi enamik neist on lihtsalt "Uus-Meremaal maailmakuulsad", on paljud teised edukalt rahvusvahelisel areenil läbi löönud. Selliste inimeste ja rühmade hulka kuuluvad Russell Crowe (näitleja), Kiri Te Kanawa (laulja), Flight of the Conchords, Crowded House (ansamblid), Lee Tamahori (filmirežissöör) ja Peter Jackson (filmirežissöör).
Uus-Meremaa armee tegeleb peamiselt rahuvalve ja loodusõnnetuste toetamisega. Uus-Meremaa saatis 2003. aasta Iraagi sissetungi ajal sõjaväeinsenerid Iraaki ülesehitustöödele.

Seotud leheküljed

Uus-Meremaa loomad
Uus-Meremaa jõgede loetelu
Uus-Meremaa olümpiamängudel
Uus-Meremaa jalgpallikoondis

Küsimused ja vastused

K: Mis on riigi nimi māori keeles?

V: Riigi nimi māori keeles on Aotearoa.

K: Kus asub Uus-Meremaa?

V: Uus-Meremaa asub Okeaanias, Austraaliast kagus, Vaikse ookeani edelaosas.

K: Mitmest saarest koosneb Uus-Meremaa?

V: Uus-Meremaa koosneb kahest suurest saarest (Põhjasaar ja Lõunasaar) ja paljudest väiksematest saartest.

K: Milliseid ametlikke keeli räägitakse Uus-Meremaal?

V: Uus-Meremaal räägitakse inglise keelt, māori keelt ja Uus-Meremaa viipekeelt. Inglise keelele ei ole Uus-Meremaa seadustes kunagi antud ametliku keele staatust, kuid seda kasutatakse selle laialdase kasutamise tõttu vaikimisi ametliku keelena.