Uus-Meremaa (māori keeles ka Aotearoa) on saareriik Okeaanias. See on suveräänne riik Vaikse ookeani edelaosas. See koosneb kahest suurest saarest (Põhjasaar ja Lõunasaar) ja paljudest väiksematest saartest. Need saared asuvad Austraaliast kagus. Kuna Uus-Meremaa on suurest osast maailmast kaugel, oli see üks viimaseid kohti, mille inimesed avastasid. Inimesteta ajal oli Uus-Meremaa hea koht ebatavaliste taimede ja loomade arenguks.

Riigi pealinn on Wellington, kuid suurim linn on Auckland. Mõlemad linnad asuvad Põhja-Saarel. Suurim linn Lõuna-Saarel on Christchurch.

Ametlikud keeled on inglise keel, māori keel ja Uus-Meremaa viipekeel. Inglise keelele ei ole kunagi ametlikult ametliku keele staatust antud, kuid seda kasutatakse selle laialdase kasutamise tõttu vaikimisi ametliku keelena.

2010. aastal oli Uus-Meremaa maailma 8. kõige õnnelikum riik.

Asukoht, maastik ja kliima

Uus-Meremaa paikneb Vaikse ookeani edelaosas ja koosneb peamiselt kahest suurest saarest ning mitmetest väiksematest saarest, sealhulgas Chathami saared ja Lõunasaarest põhjas asuvad väiksemad saarestikud. Põhjasaar on üldiselt soojem ja tihedamalt asustatud, Lõunasaar on mägisem ning seal asub Uus-Meremaa kõrgeim tipp, Mount Cook (Aoraki). Riigi maastik on suure kontrastiga: liivarannad, fjordilaadsed siselahendused (nt Fiordland), aktiivsed vulkaanialad (nt Tongariro), suured mäeahelikud ja lopsakad metsad.

Kliima on valdavalt parasvöötme mereline: leebed talved ja jahedad suved rannikualadel, kuid sisemaal ja mäestikus on suuremad temperatuurikõikumised. Uus-Meremaa asukoht nõuab arvestamist ka maavärinate ja vulkaanilise aktiivsusega, kuna saareriik asub tihti tektooniliste plaatide piiril.

Ajalugu lühidalt

  • Māori rahvad saabusid Uus-Meremaale tõenäoliselt 13. sajandil ja kujundasid kohalikke kogukondi, keeli ja kultuure.
  • Eurooplased hakkasid Uus-Meremaad avastama 17. sajandil (nt Abel Tasman 1642), laiemu kontaktini jõuti 18. sajandi lõpus (James Cook, 1769).
  • 1840. aastal sõlmiti Waitangi leping (Treaty of Waitangi), mis on Uus-Meremaa tänapäevase riigi olulise tähendusega alusdokumendiks ja millel on jätkuv tähtsus maade, õiguste ja poliitika küsimustes.
  • Alates 19. sajandist arenes Uus-Meremaa briti mõjupiirkonnana ja modernseks demokraatlikuks riigiks; tänapäeval on see parlamentaarne monarhia, kus riigipea on Ühendkuningriigi monarh, keda esindab kuberner‑kindral.

Rahvastik ja keeled

Uus-Meremaa rahvaarv on ligikaudu 5 miljonit inimest. Rahvastiku koosseis on mitmekesine: enamik on Euroopa päritolu, olulise osa moodustavad māori ja kasvav Aasia ja Vaikse ookeani saarte päritolu elanikkond. Māori kultuur ja keel on riigis taaselustumas ning mängivad olulist rolli avalikus elus, hariduses ja poliitikas.

Valitsus ja poliitika

Uus-Meremaa on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Parlamendi nimi on House of Representatives, valitsust juhib peaminister. Kubdegner‑kindral esindab monarhi ametlikult. Poliitiline süsteem toetub demokraatlikele institutsioonidele, õigusriigile ning laialdasele ühiskondlikule osalusele.

Majandus

Uus-Meremaa majanduse alustaladeks on põllumajandus (piimatootmine, lambakasvatus), metsandus, kalandus, töötlev tööstus, veinimajandus ja teenused, sealhulgas turism. Riiki iseloomustab avatud majandus, tugev ekspordiroll – eriti toidu- ja põllumajandustooted. Rahvusvaluuta on Uus‑Meremaa dollar (NZD).

Loodus ja bioloogiline mitmekesisus

Uus-Meremaa oli pikka aega isoleeritud, mis võimaldas areneda paljudel omapärastel liikidel. Näiteks on tuntud flightless-linnud nagu kiwi ja kakapo ning ajalooliselt elutsenud suured lindude liigid nagu moa (mis on 19. sajandil väljasuretatud). Paljud liigid on endeemilised; samas on inimtegevus ja sisse toodud liigid pannud mitmedliigid ohule. Riigis on suur rõhk looduskaitsel ning palju kaitsealasid ja rahvusparke (nt Fiordland, Tongariro, Abel Tasman).

Kultuur

Māori kultuur on Uus-Meremaa identiteedi oluline osa ja esineb igapäevaelus, kunstis, tantsus (nt haka) ja rituaalides. Samuti on tugev inglise-inglise kultuuriline mõju. Sport, eriti ragbi ja rahvuskoondis All Blacks, on ühiskonnas tähtsal kohal. Uus‑Meremaa kultuuris on kombineeritud kohalikke traditsioone ja kaasaegset linnakultuuri.

Turism ja vaatamisväärsused

  • Looduslikud atraktsioonid: fjordid, mäed, kuumaveeallikad, liivarannad ja metsad (nt Milford Sound, Abel Tasman, Rotorua).
  • Seiklussport ja aktiivpuhkus: matkamine (Great Walks), mäesuusatamine, adrenaliinispordialad ja veealused tegevused.
  • Kultuurikülastused: māori keskused, muuseumid ja ajaloolised paigad.

Turvalisus ja elukeskkond

Uus-Meremaa on sageli hinnatud heade eluolutingimuste, turvalisuse, tervishoiu ja hariduse poolest. Samas tuleb arvestada loodusõnnetuste riskiga (maavärinad, mõnikord vulkaanipursked ja tugevad tormid) ning planeerida reisi ja elamist vastavalt.

Mõned faktid lühidalt

  • Pealinn: Wellington
  • Suurim linn: Auckland
  • Suured saared: Põhjasaar, Lõunasaar
  • Ametlikud keeled: inglise keel, māori keel, Uus-Meremaa viipekeel
  • Rahvaarv: umbes 5 miljonit

See ülevaade annab põhiteadmised Uus‑Meremaast, kuid riigi kohta on palju rohkem teada- ja avastamist väärivat nii looduse, ajaloo kui tänapäevase ühiskonna osas.