Abel Janszoon Tasman (1603–1659) oli hollandi meresõitja, kes teenis Hollandi Ida-India kompanii (VOC) alluvuses. Ta leidis Tasmaania (toona nimetatud Van Diemen's Land) ja Uus-Meremaa oma kuulsatel 1642. ja 1644. aasta reisidel ning tegi esimesed Euroopa-vaatlused ja -kaardistused suurematest osadest Austraaliast. Tasmani avastused muutsid oluliselt Euroopa arusaama Lõuna‑Hemisfääri geograafiast ja aitasid mõista Austraalia ja selle ümbruse ulatust.

Ta sündis Groningenis, Hollandis. 1633. aastal läks ta tööle VOCi ja sõitis Bataviasse (praeguse nimega Jakarta). 1636. aastal pöördus ta ajutiselt tagasi Hollandisse, kuid kaks aastat hiljem naasis ta koos oma naise Jannetie Tjaerssiga Aasiasse. 1640. aastal teenis ta VOCi laevastikus reisil põhjapoolsetesse vetesse, sh Jaapanisse, ja 1642. aastal viidi ta suunaga lõunasse läbi Palembangi (Palembang), kus temast sai uurimisretke juht.

1642. aasta reis: 1642. aastal asus Tasman juhtima kahest laevast koosnenud ekspeditsiooni (laevadeks olid Tolli all olevad laevad Heemskerck ja Zeehaen). Selle retke eesmärk oli leida VOCile uued kaubateed ja uurida «suurt lõunamaad». Retkel avastati mandri ja saarte uusi osi: ta jõudis Van Diemen's Landini (Tasmaania), mille ta nime pani tollase VOCi kuvernööri Anthony van Diemeni auks. Edasi purjetas ta idas ja Põhja‑Uus‑Meremaa rannikute nägemisel jõudis ta 1642. aasta detsembris Uus‑Meremaale ning nimetas selle esmalt «Staten Landtiks» — hiljem sai sellest uus hollandikeelne nimi Nova Zeelandia (tänapäeval Uus‑Meremaa). Tasmani ja tema meeskonna ning kohalike maoridega toimunud kokkupuude Golden Bay piirkonnas (tollal nimetatud ka "Murderers' Bay") lõppes konfliktiga, mille käigus hukkus mõningaid meremehi — see juhtum mõjutas edasisi lähisuhtlusi ja uurimisi piirkonnas.

1644. aasta reis ja kaardistustöö: 1644. aastal juhtis Tasman uut mereretke, mille eesmärgiks oli uurida Austraalia ja Uus‑Guinea ümbrust põhjalikumalt ning leida ühendusi varasemate kaardistuste ja VOCi huvide vahel. Tema reisid aitasid luua esimesi Euroopa kaartide aluseid Austraalia läänes‑ ja lõunaosade ning saarte kohta, kuigi ta ei avastanud kontinendi idarannikut ega asustatud suuremalt pool Austraaliast. Tasmani täheldused ja logiraamatud olid olulised allikad hilisemale uurimistööle ja navigatsioonile.

Pärastelu ja pärand: Tasman naasis pärast oma ekspeditsioone Aasiasse ja jätkas VOCi teenistust; ta suri 1659. aastal. Tema nimi on jäänud püsima mitmetes piirkondades ja maastike nimetustes: Tasmania on otsene mälestus temast, lisaks kannavad tema nime Tasman Sea, Tasmani kaljud, Abel Tasman National Park Uus‑Meremaal ning erinevad geograafilised objektid ja uhendused. Tasmani avastused andsid olulise panuse Euroopa geograafilisse teadmisse Lõuna‑Ookeani piirkonnast ning mõjutasid edasisi uurimisretki ja kaubanduslikke huve Vaikse ookeani lõunaosas.

  • Sündimus: 1603, Groningen, Holland.
  • Tuntud avastused: Tasmaania, Uus-Meremaa (1642–1644).
  • Töökohad: VOCi teenistus (Batavia/Jakarta ja Aasia vetes).
  • Pärand: paljud maastikud ja nimed (Tasmania jpm) kannavad tema nime.

Märkus: Tasmani retked olid osa 17. sajandi VOCi laiemast uurimis‑ ja kaubanduspoliitikast, mille eesmärk oli laiendada hollandlaste teadmisi mereteedest, ressurssidest ja kaubandusvõimalustest Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.