Groningeni provints – asukoht, geograafia, majandus ja kultuur

Groningen on provints Madalmaade kirdeosas. Idas asub Saksa piirkond Alam-Saksimaa, lõunas Drenthe, läänes Friisimaa (või friisi keeles Fryslân) ja põhjas Waddeni meri. Provints hõlmab nii rannikualasid Waddeni mere ääres kui tasaseid sisealasid, mida iseloomustavad poldrid ja vana soostunud maastik.

Groningeni pealinna nimi on samuti Groningen. Groningeni elanikud kutsuvad Groningeni linna sageli "stad" ("linn") ja ülejäänud provintsi "Ommelanden" (mis tähendab midagi sellist nagu "ümbritsevad maad"). Groningeni linn on provintsi kultuuriline ja hariduslik keskpunkt: seal asuvad ajaloolised hooned, ülikool ning aktiivne kultuurielu.

Geograafia ja loodus

Provintsi maastik on valdavalt väga tasane, palju on poldreid, kanaleid ja jõeorusid. Rannikualal paikneb suure osa Madalmaade tunnustatud Waddeni mere ökosüsteemist, mis on osa Waddeni merest ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Piirkonnas leidub märgalasid, hiid-linnu pesitsuspaiku ja laialehiseid madalsoosid, samuti kunstlikke elumägesid (nii-öelda "wierden" või "terps"), millel ajalooliselt inimasustused paiknesid kõrgemal põleviku ja üleujutuste eest kaitstult.

Majandus ja infrastruktuur

Olulised sissetulekuallikad on põllumajandus ja maagaasi kaevandamine Slochteren. Põllumajandus on provintsis mitmekesine: peamiselt piimatootmine, teraviljakasvatus ja rootviljad (näiteks suhkrumaarjad ja peet). Rannikul on tähtsaid sadamaid nagu Delfzijl ja Eemshaven, mis teenindavad meretransporti, kalandust ning tööstus- ja energiaprojekte (sealhulgas tuuleenergia ja laevandus).

Maagaasi kaevandamine Slochtereni piirkonnas tõi pikka aega suurt tulu, kuid on samas tekitanud märkimisväärseid probleeme: gaasi ammutamine põhjustas piirkonnas indutseeritud maavärinaid ja kahjusid ehitistele, mis on muutnud kohaliku elukeskkonna ja poliitika küsimuseks. See on viinud tootmise järkjärgulise vähendamiseni ning lepingute ja hüvitiste aruteludeni koduomanike ja riigi vahel.

Keel, kultuur ja ühiskond

Groningenis on märgatav murdekeel, tuntud kui gronings või Groningeni keel, mis on seotud madalsaksa (Low Saxon) rühma murretega. Keeles on sisseimbunud nii hollandi kui ka friisi mõju, eriti piiriäärsetes paikades. Linnas ja provintsi suuremates keskustes on elav üliõpilaskultuur—Groningeni ülikool (asutatud 1614) on oluline teaduse ja noortekultuuri keskus.

Kultuuriliselt on provints tuntud mitmete festivalide ja muuseumide poolest, sh tuntud Groninger Museum linna keskel ning Noorderzon festival ja muud etendused, mis toovad kokku rahvamuusika, kaasaegse kunsti ja teatrikunsti huvilised. Ühiskondlikult võib provintsis esineda piirkondlikke poliitilisi eripärasid: näiteks on kirdeosas ajalooliselt olnud tugevat toetust kommunistlikule liikumisele ja vasakpoolsetele parteidele, mida on seletatud tööstus- ja kaevandustöötaustaga.

Ajalugu lühidalt

Groningeni piirkond on olnud asustatud mitu aastatuhandet: keskajal kujunesid siia linna- ja sadamakeskused, põllumajandus ning kalandus. Rannikuala ja Waddeni merre ulatuvad saarestikud on mõjutanud piirkonna arengut ja merega seotud elatusvahendeid. Tööstus- ja energeetikaareng 20. sajandil, eriti gaasivarude avastamine, mõjutas oluliselt majandust ja demograafiat.

Loodushoiud ja keskkonnaprobleemid

Waddeni mere alad on ökoloogiliselt tähtsad ning sinna kehtivad ranged kaitsemeetmed. Samas on maagaasi kaevandamine ja sellega seotud pinnase-langused tekitanud muresid, mis puudutavad nii elamuid kui ka pinnase ja vee dünaamikat. Viimastel aastakümnetel on tähelepanu pööratud ka turba-ala taastamisele ja kliimamuutustest tulenevate ohtude leevendamisele rannikualadel.

Linnad, transport ja turism

Peamine linn on Groningen, mis on tuntud oma ajaloolise kesklinna, Martinitorni, kanalite, ülikooli ja aktiivse ööelu poolest. Üle provintsi on mitmeid väiksemaid linnu ja asulaid, mille elu on tihedalt seotud põllumajanduse, kalanduse ja tööstusega. Transport ühendab provintsi teede ja raudteega Hollandi teiste piirkondadega; rahvusvahelise lennuühenduse pakub Groningen Airport Eelde.

Turismi huvitavad sihtkohad hõlmavad Waddeni mere rannikuala ja looduskaitsealasid, linnakülastusi Groningenis, matkamist ja linnamaastikke Ommelandenis ning piirkondlikke muuseume ja kultuuriüritusi. Wadlopen ehk mudaväljal käimine (wadlopen) on populaarne tegevus neile, kes soovivad kogeda Waddeni merd talviti ja suvel juhtivate giidide juhendamisel.

Kokkuvõte

Groningen on mitmekesine provints, kus põimuvad tugev maa- ja meremajandus, ajaloolised traditsioonid, regionaalne murre ja kaasaegne linnakultuur. Samal ajal on provints silmitsi eripäraste keskkonnaprobleemidega, mis tulenevad peamiselt maagaasi ammutamisest, ning nende mõju ja lahendused kujundavad piirkonna arengut ka edaspidi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Groningeni pealinn?

Küsimus: Kui palju inimesi elab Groningenis?

K: Millised on provintsi olulised sissetulekuallikad?

K: Milline on Groningenist ida pool asuv piirkond?

K: Kuidas nimetavad Groningeni elanikud oma linna ja seda ümbritsevat maad?

K: Millist murret räägitakse Groningenis?

K: Kas provintsi teatavates osades on tugev toetus mõnele konkreetsele poliitilisele erakonnale?

Otsing