Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia on üks Austraalia kaheksast osariigist ja territooriumist. See on Austraalia suurim osariik, mõõdetuna maa-ala suuruse järgi. Seal elab umbes kaks miljonit inimest. Selle pealinn on Perth.
Lääne-Austraalia
Ajalugu
Enne 1900. aastat
1827. aastal sõitis Briti mereväe kapten James Stirling ülespoole Luikede jõge ja talle meeldis see, mida ta nägi. Ta teatas sellest Briti valitsusele ja 1829. aastal saatis Suurbritannia Lääne-Austraaliasse asunikke. 18. juunil 1829 nõudis uus kuberner James Stirling kogu Austraalia maad, mis ei kuulunud juba Uus-Lõuna-Walesisse, uue Lääne-Austraalia kolooniaks. 1868. aastal lõpetas Suurbritannia vangide saatmise.
Föderatsioon
Kuni 1901. aastani ei eksisteerinud Austraaliat - see oli kuus eraldiseisvat kolooniat, mida valitses Suurbritannia. See toimis hästi, kui kõik olid britid ja inimesi oli vähe. Kuid nüüd oli seal tuhandeid inimesi ja paljud neist polnud kunagi käinud Suurbritannias, mis oli kaheksa kuu pikkune merereis.
Nad otsustasid ühineda, et moodustada üks uus riik, Austraalia Liit. Seda nimetati föderatsiooniks ja see toimus 1901. aastal. Lääne-Austraalia ei tahtnud ühineda, sest teised kolooniad olid tuhandete kilomeetrite kaugusel. Nad ühinesid, kui teised kolooniad lubasid ehitada raudtee Perthi.
Rahvahääletus lahkulöömise üle
1933. aastal ei tahtnud Lääne-Austraalia rahvas enam Austraaliasse kuuluda. Peamine põhjus oli see, et Lääne-Austraalia pidi andma raha ülejäänud Austraaliale, et maksta riiklike teenuste, näiteks sõjaväe ja hariduse eest, kuid nad ei näinud sellest kasu. Samuti oli toimunud suur majanduslangus ja paljud inimesed olid kogu maailmas, sealhulgas Lääne-Austraalias, kodutud ja vaesed.
Valitsus otsustas korraldada rahvahääletuse ja küsida rahvalt, kas nad tahavad luua oma riigi, ja 68% vastas jah. Kuid ülejäänud Austraalia ja Briti parlament takistasid seda.
Kaasaegne ajalugu
Pärast seda läksid asjad jälle normaalseks. Suur depressioon lõppes ja algas Teine maailmasõda ning paljud lääneaustraallased läksid sõdima. Mõned neist pidid siia jääma, sest 1942. aastal pommitasid jaapanlased kaugel põhjas asuvat Broome'i linna.
Kui sõda lõppes, tulid paljud inimesed Euroopast, kes olid sõjas oma kodu kaotanud, Lääne-Austraaliasse, sest maa oli endiselt väga odav. 1960. aastatel leiti osariigi põhjaosas rauamaaki, millest sai valmistada terast. See avastus tegi Lääne-Austraalia väga rikkaks ja rauamaak toob siiani palju raha sisse.
Perth kasvas vaid 30 aastaga väikelinnast suurlinnaks. Aastaks 1985 oli seal üle miljoni elaniku ja see kasvab tänaseni. Seoses kaevandusbuumiga osariigis on toimunud inimeste sissevool idapoolsetest osariikidest, et kasutada ära kõrgemat palka tööstuses.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mitu osariiki ja territooriumi on Austraalias?
V: Austraalias on kaheksa osariiki ja territooriumi.
K: Milline osariik on pindalalt suurim Austraalias?
V: Lääne-Austraalia on Austraalia suurim osariik maa-ala poolest.
K: Kui suur on Lääne-Austraalia rahvaarv?
V: Lääne-Austraalia rahvaarv on umbes kaks miljonit inimest.
K: Milline on Lääne-Austraalia pealinn?
V: Lääne-Austraalia pealinn on Perth.
K: Kui suure osa mandriosast moodustab Lääne-Austraalia pindala?
V: Lääne-Austraalia hõlmab umbes 33% mandri maismaa pindalast.
K: Kas Lääne-Austraaliat võib pidada territooriumiks?
V: Ei, Lääne-Austraalia ei ole territoorium, see on osariik.
K: Kuidas on Lääne-Austraalia rahvaarv võrreldes teiste osariikidega?
V: Antud tekstis ei ole täpsustatud, kuidas Lääne-Austraalia rahvaarvu teiste osariikidega võrrelda.
