Lääne-Austraalia: ülevaade — Austraalia suurim osariik ja pealinn Perth
Lääne-Austraalia ülevaade: avasta Austraalia suurim osariik, Perthi linnakultuur, loodusimesid, reisivihjeid ja elamisvõimalusi.
Lääne-Austraalia on üks Austraalia kaheksast osariigist ja territooriumist. See on Austraalia suurim osariik, mõõdetuna maa-ala suuruse järgi. Seal elab umbes kaks miljonit inimest. Selle pealinn on Perth.
Asukoht ja maastik
Lääne-Austraalia katab suure osa Austraalia lääneosa rannikuäärsest alast ja sisemaast. Põhjapoolsed alad on enamasti troopilised ja suvejärkse vihmaperioodiga, lõuna- ja edelaosa iseloomustab Vahemere kliima (külmad, niisked talved ja kuivad, kuumad suved). Sisemaa on peamiselt kuiv ja poolkõrbe-taoline, kus esinevad laiad rändrahud, punased liivadüünid ja kivised platood.
Piirid ja mered
- Loode- ja läänepiiriks on India ookean.
- Idas piirneb Lääne-Austraalia Põhja-Territooriumiga ja Lõuna-Austraaliaga.
Inimesed ja kultuur
Osariigi rahvastik on koondunud peamiselt Perthi ja edelaosasse. Läänemeremaal elavad mitmed Aborigeeni rahvad, näiteks Noongar lääneosas ning mitmed kagu- ja põhjakümbluse kogukonnad Kimberley piirkonnas. Aborigeenide keel ja kultuur on piirkonna ajaloo ja identiteedi keskne osa.
Ajalugu lühidalt
Eurooplased hakkasid piirkonda uurima 17. ja 18. sajandil; 1829. aastal asutati Swan River Colony, millest kasvas välja tänane Perth. Lääne-Austraalia areng kiirenes 19. ja 20. sajandil maavara leidude ja põllumajanduse tõttu.
Majandus
- Kaevandamine: riigi majandus on tugevalt sõltuv maavaradest — eriti rauamaagist, kullast, naftast, maagaasist ja nikkelist. Suured tööstuspiirkonnad ja sadamad ekspordivad maavarasid üle maailma.
- Põllumajandus ja kalandus: Wheatbelt'i alad toodavad nisu ja nisu-moonutisi; lambakasvatus ja piimatööstus on samuti olulised.
- Turism: loodusimed (nt Ningaloo rifi ujuvad vaalad ja korallid, Kimberley joad ja kanjonid, Margaret Riveri veinipiirkond) toovad külastajaid nii Austraaliast kui välismaalt.
Peamised vaatamisväärsused ja loodus
- Perth ja selle ümbrus: Fremantle, Rottnest Island (kuulus quokka'de poolest), Swan River.
- Pinnacles Desert ja Lääne-Austraalia rannikualad — liivadüünid ja kaljused rannad.
- Ningaloo Reef ja Coral Bay — suurepärane snorkeldamise koht, kus sageli kohata ka kilpkonni ja vaalasid.
- Kimberley piirkond — dramaatilised kanjonid, juga- ja kivimoodustised ning kauge sarnane maastik.
- Purnululu (Bungle Bungle) rahvuspark ja Karijini rahvuspark — tuntud kanjonite ja punaste kivimite poolest.
- Margaret River — veinipiirkond ja surfirannad.
Liiklus ja ühendused
Perth on raskeveokite, lennu- ja mereühenduste keskus. Osariigi suurte sadamate kaudu eksporditakse mineraale ja muid kaupu. Tee- ja raudteeühendused võivad olla pikad ning kaugused suured — sageli läbib inforuum pikamaaühendusi sisemaaga ja idaosadega (nt Indian Pacific rongiliin).
Halduse ja aeg
- Lääne-Austraalia omab osariigi tasandi valitsust Perthis; ametlikult on osariigil kuulus governori roll kui Briti krooniga seotud esindaja.
- Ajavöönd: Australian Western Standard Time (AWST), tavaliselt UTC+8.
Kliima ja parim aeg külastamiseks
Kliima varieerub: lõunaosa (Perth) on Vahemere-laadne — parim aeg külastamiseks on lõunasügis ja kevad, kui ilm on mõõdukas ja loodus õitseb. Põhjaosas tuleb arvestada niiske ja kuivaperioodiga; niiske (vett ja kuumust) kestab tavaliselt umbes novembrist aprillini, kuiv periood on maist oktoobrini ning sobib paremini looduse avastamiseks.
Keskkond ja kaitse
Lääne-Austraalia loodus on unikaalne ja sisaldab palju endeemilisi liike. Samas seab intensiivne kaevandustegevus, põllumajandus ja kliimamuutus looduskeskkonnale surve. Riigis on mitmeid kaitsealasid, rahvusparke ja kohalikke algatusi loodusväärtuste säilitamiseks.
Kokkuvõte
Lääne-Austraalia on pindalalt Austraalia suurim osariik, kus põimuvad mahukas loodus, rahvusvaheline kaubandus läbi maavarade ekspordi, mitmekesine kliima ja tugev regionaalne identiteet, mille keskmes on Perth. See on piirkond, kus loodusimesid ja tööstust kohtavad pikad vahemaad ja omanäoline kultuuripärand.
Lääne-Austraalia
Ajalugu
Enne 1900. aastat
1827. aastal sõitis Briti mereväe kapten James Stirling ülespoole Luikede jõge ja talle meeldis see, mida ta nägi. Ta teatas sellest Briti valitsusele ja 1829. aastal saatis Suurbritannia Lääne-Austraaliasse asunikke. 18. juunil 1829 nõudis uus kuberner James Stirling kogu Austraalia maad, mis ei kuulunud juba Uus-Lõuna-Walesisse, uue Lääne-Austraalia kolooniaks. 1868. aastal lõpetas Suurbritannia vangide saatmise.
Föderatsioon
Kuni 1901. aastani ei eksisteerinud Austraaliat - see oli kuus eraldiseisvat kolooniat, mida valitses Suurbritannia. See toimis hästi, kui kõik olid britid ja inimesi oli vähe. Kuid nüüd oli seal tuhandeid inimesi ja paljud neist polnud kunagi käinud Suurbritannias, mis oli kaheksa kuu pikkune merereis.
Nad otsustasid ühineda, et moodustada üks uus riik, Austraalia Liit. Seda nimetati föderatsiooniks ja see toimus 1901. aastal. Lääne-Austraalia ei tahtnud ühineda, sest teised kolooniad olid tuhandete kilomeetrite kaugusel. Nad ühinesid, kui teised kolooniad lubasid ehitada raudtee Perthi.
Rahvahääletus lahkulöömise üle
1933. aastal ei tahtnud Lääne-Austraalia rahvas enam Austraaliasse kuuluda. Peamine põhjus oli see, et Lääne-Austraalia pidi andma raha ülejäänud Austraaliale, et maksta riiklike teenuste, näiteks sõjaväe ja hariduse eest, kuid nad ei näinud sellest kasu. Samuti oli toimunud suur majanduslangus ja paljud inimesed olid kogu maailmas, sealhulgas Lääne-Austraalias, kodutud ja vaesed.
Valitsus otsustas korraldada rahvahääletuse ja küsida rahvalt, kas nad tahavad luua oma riigi, ja 68% vastas jah. Kuid ülejäänud Austraalia ja Briti parlament takistasid seda.
Kaasaegne ajalugu
Pärast seda läksid asjad jälle normaalseks. Suur depressioon lõppes ja algas Teine maailmasõda ning paljud lääneaustraallased läksid sõdima. Mõned neist pidid siia jääma, sest 1942. aastal pommitasid jaapanlased kaugel põhjas asuvat Broome'i linna.
Kui sõda lõppes, tulid paljud inimesed Euroopast, kes olid sõjas oma kodu kaotanud, Lääne-Austraaliasse, sest maa oli endiselt väga odav. 1960. aastatel leiti osariigi põhjaosas rauamaaki, millest sai valmistada terast. See avastus tegi Lääne-Austraalia väga rikkaks ja rauamaak toob siiani palju raha sisse.
Perth kasvas vaid 30 aastaga väikelinnast suurlinnaks. Aastaks 1985 oli seal üle miljoni elaniku ja see kasvab tänaseni. Seoses kaevandusbuumiga osariigis on toimunud inimeste sissevool idapoolsetest osariikidest, et kasutada ära kõrgemat palka tööstuses.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mitu osariiki ja territooriumi on Austraalias?
V: Austraalias on kaheksa osariiki ja territooriumi.
K: Milline osariik on pindalalt suurim Austraalias?
V: Lääne-Austraalia on Austraalia suurim osariik maa-ala poolest.
K: Kui suur on Lääne-Austraalia rahvaarv?
V: Lääne-Austraalia rahvaarv on umbes kaks miljonit inimest.
K: Milline on Lääne-Austraalia pealinn?
V: Lääne-Austraalia pealinn on Perth.
K: Kui suure osa mandriosast moodustab Lääne-Austraalia pindala?
V: Lääne-Austraalia hõlmab umbes 33% mandri maismaa pindalast.
K: Kas Lääne-Austraaliat võib pidada territooriumiks?
V: Ei, Lääne-Austraalia ei ole territoorium, see on osariik.
K: Kuidas on Lääne-Austraalia rahvaarv võrreldes teiste osariikidega?
V: Antud tekstis ei ole täpsustatud, kuidas Lääne-Austraalia rahvaarvu teiste osariikidega võrrelda.
Otsige